Kadu ei tohi ületada 30 %, maimuks kasvab vähemalt 105 000 3.Kalakasvanduses on 20 betoonbasseini mõõtmetega 1X5X10 m. Neid varustab veega jõgi, kust saab võtta igasse basseini vett 25 l/sek. Mitu tonni kaubaforelli on selles kalakasvanduses võimalik pidada ilma aeraatoreid ja hapnikupihusteid kasutamata ? 1 basseini maht on 50 m3, 20 basseini on 1000 m3 Basseinis võib ohutult pidada 15-30 kg/m3 kohta 1000X 15=15000 kg, 15 tonni vähemalt, 1000x30 30000 kg, st kuni 30 tonnini max. Karpkalakasvatuse ülesanded 1.Karpkalakasvandus toodab 10 t kolmesuvist kaubakala. Kui palju sama- ja kahesuviseid karpkalu (tükiarvult) peab selleks kasvatama? Lahendus: Lähtuda tuleb tagurpidi kui palju peab olema 10 tonni kolm suve vanade kalade saamiseks kaheaastaseid ... jne 10 t 2+ karpkalu = 10 000 kala (a' 1 kg) = ellujäämus 90-95% 2-a. kaladest 2a. = 10 000 / 0,9 = 11 100 = 90% 1+ -st 10 000 / 0,95 = 10 500 1+ = 11 100 / 0,9 = 12 300 = 75-80% 1-a.-st
Akvakultuur kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme. Kalakasvatus on üks osa vesiviljelusest. 2020 aastaks toodang ca 130 milj. tonni kala. 20 aastaga on kasvatavate organismide arv ja maht plahvatuslikult kasvanud. Kasvatatakse kümneid kalalikke, kesda varasemalt vaid püüti. Kõikvõimalikke vähilisi, limuseid jt veeorganisme. ~ 220 liiki veeloomi ja taimi. Karpkalakasvatuse traditsioon pärineb Kesk-Euroopast - Tsehhi, Saksa, Poola, Ungari aladelt. Olulist osa moodsa kalakasvatuse arengus on mänginud Taani, kus töötati välja forellikasvatuse tehnoloogia ja on palju tehtud angerjakasvatuse arendamiseks. Ameerika panus kalakasvatusse sai alguse vikerforelli kodustaisest . Tänapäeval on see kala levinud kogu ma a i lma s . Kuigi kalade kunstliku paljundamise põhimõttelise võimaluse avastas saksa teadlane Jacobi, kuulub
( Tiit Paaver) 2.1Kasvatamine maailmas ja Eestis Karpkala kasvatatakse maailmas 3,2 mln tonni aastas. Ligikaudu 95% toodangust tuleb Aasiast (sh 70% Hiinast) ja vaid 5% toodetakse Euroopas. Euroopa suurimad karpkalatootjad on Poola, Tsehhimaa, Saksamaa, Ungari ja Prantsusmaa. Kesk-Euroopas, eriti Tsehhimaal on karpkala traditsiooniline jõulukala. Eestis on teda kasvatatud üle 100 aasta. Esmakordselt toodi karpkala meile 1893. a Lätist (Kuramaalt) Kazdangast. Eesti karpkalakasvatuse jaoks otsustava tähtsusega keskusteks on Ilmatsalu ja Haaslava kalakasvandused, kus karpkala paljundatakse ja müüakse asustusmaterjaliks (ühesuvine, aastane või kahesuvine kala). (Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus) 2.2Kasvatamise nõuded keskkonnale Karpkala on keskkonnatingimuste suhtes üks kõige kohanemisvõimelisemaid kalaliike ja talub lühiajaliselt ka väga suuri kõrvalekaldeid neist näitajatest ( Tabel 1). Näiteks
70 Sumbad Vastsete või suurema asustusmaterjali lühiajaliseks hoidmiseks. Teras või puitraamile tõmmatud kapronvõrgust. Kasvusumpasid kasutati Eestis vaid soojuselektrijaamade soojas heitvees karpkala kasvatamiseks 1980nendatel aastatel. 71 Sumbapontoonid Eesti SEJ juures, kasutati karpkala tootmiseks, praeguseks vanarauaks lõigatud 72 Karpkalakasvatuse tsükkel Karpkalakasvatuse tsükkel Karpkalakasvatuse tsükkel algab kevadel, mais-juunis sugukaladelt järglaste saamise ja nende tiikidesse asustamisega. Tsükkel jaguneb kasvuperioodideks ja talvitamisteks. Kasvuperiood, mil kala viibib kasvutiigis, toitub intensiivselt ja võtab kaalus juurde, kestab Eesti oludes 150–180 päeva. Ülejäänud osa aastast, 180–210 päeva, on karpkala talvitustiigis või hoidlas, kus ta ei toitu ja oluliselt
Piisava veevahetuse korral võib asustustihedus talvitamisel olla kuni 200 kg/kuupmeetris. Sumbad Vastsete või suurema asustusmaterjali lühiajaliseks hoidmiseks. Teras või puitraamile tõmmatud kapronvõrgust. Kasvusumpasid kasutati Eestis vaid soojuselektrijaamade soojas heitvees karpkala kasvatamiseks 1980nendatel aastatel. Sumbapontoonid Eesti SEJ juures, kasutati karpkala tootmiseks, praeguseks vanarauaks lõigatud Karpkalakasvatuse tsükkel Karpkalakasvatuse tsükkel algab kevadel, mais-juunis sugukaladelt järglaste saamise ja nende tiikidesse asustamisega. *Tsükkel jaguneb kasvuperioodideks ja talvitamisteks. *Kasvuperiood, mil kala viibib kasvutiigis, toitub intensiivselt ja võtab kaalus juurde, kestab Eesti oludes 150180 päeva. Ülejäänud osa aastast, 180210 päeva, on karpkala talvitustiigis või hoidlas, kus ta ei toitu ja oluliselt juurde ei kasva, pigem kõhnub, kattes energeetilised vajadused varuainete arvel. Välimus
Eelistatum on isevoolne veevarustus vesi peatiigist. Pumpamisel varustatakse tiike jõest või järvest veega täielikult või vajadusel. Sõltumatu veevarustuse korral on tiikide veega varustamiseks rajatud eraldi veehaarde kanalid. Sõltuva veevarustuse puhul läbib tiike jõesäng või on tiigid rajatud jõesängi kõrvale. Tiigid asuvad järjestikku ning nende täitmist ja tühjendamist ei saa eraldi korraldada. 4. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus. Karpkalakasvatuse tsükkel algab kevadel, mais-juunis sugukaladelt järglaste saamise ja nende tiikidesse asustamisega. Tsükkel jaguneb kasvuperioodideks ja talvitamisteks. Kasvuperiood, mil kala viibib kasvutiigis, toitub intensiivselt ja võtab kaalus juurde, kestab Eesti oludes 150180 päeva. Ülejäänud osa aastast, 180210 päeva, on karpkala talvitustiigis või hoidlas, kus ta ei toitu ja oluliselt juurde ei kasva, pigem kõhnub, kattes energeetilised vajadused varuainete arvel.
Veresoonte seinast läbitungimisel seene kasv seiskub. Seeneniidistikus moodustuvad spoorid, mis võivad paikneda nii üksikuna kui ka rühmiti ning on vajalikud paljunemiseks. Branhüomükoosi haigestuvad paljud mageveekalad, kuid kõige vastuvõtlikumad on karpkalad. Viimasel ajal on täheldatud ka vikerforellide ja siigade tabandumist.Branhüomükoos on suveperioodi haigus ning haiguspuhangud esinevad kõige soojemal ajal, kui veetemperatuur püsib üle 20 °C. Seepärast esineb karpkalakasvatuse põhjapoolsemais piirkondades seda haigust harva. Haiguse tekke oluliseks eelduseks on orgaanilise aine rohkus vees. Tavaliselt on branhüomükoosi puhkemisel vee biokeemiline hapnikutarve 20 ja rohkem, mis näitab veekogu tugevat saastatust orgaanilise ainega. Haiguse teket soodustab vee vähene läbivool või selle puudumine ning partide kasvatamine tiigis.Branchiomyces sanguinis eluneb saprofüüdina tiigi mudas
annaabi.ee 
