mis absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel seega on need täiendavateks kiiruse retseptoriteks. Karotenoidid on keemilise ehituse poolest tetraterpenoidid, erinevaid karotenoide on väga palju (>600). Karotenoidide 2 põhigruppi on karoteenid ja ksantofüllid. Esimesed neist on hapnikku mittesisaldavad molekulid, teised vastupidiselt aga hapnikku sisaldavad molekulid. Lisaks valguse absorbeerimisele (karotenoidide põhiülesanne) on karotenoididel ka kaitsev roll, neelates liigset valgusenergiat ja kaitstes rake fotokahjustuste ning vabade hapnikuradikaalide eest. Neli karotenoidi (-, -, ja karoteen ning -krüptoksantiin) on loomsetele organismidele vitamiin A eelühenditeks ehk provitamiinideks. Karotenoidide konverteerumine retinaaliks toimub soole mikroflooria poolt toodetava ensüümi (karoteeni okügenaas) toimel. Vitamiin A on oluline, sest see tagab nägemise, luues sellele fotokeemilise aluse, lisaks toimib
klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ning on seetõttu täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Keemilise ehituse pooleks klassifitseeritakse karotenoide kui tetraterpenoide (40 süsiniku aatomit). Karotenoidide kaks põhigruppi on: Karoteenid koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust, ei sisalda hapnikku (-, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen) Ksantofüllid sisaldavad hapnikku (luteiin, zeaksantiin jne) Taimedes on karotenoididel ka kaitsefunktsioon nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks (eelühendiks). Enamus toiduga seedekulglasse sattunud karotenoididest allub soole mikrofloora poolt produtseeritava ensüümi karoteeni oksügenaasi toimele ja neist moodustub vitamiin A. Karoteeni -, - ja -isomeeridest omab suurimat tähtsust -karoteen (punakasoranz), mille molekul
kui tetraterpenoide. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on ionoontsüklid. Pikima ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidide kaks põhigruppi on karoteenid (hapnikku mittesisaldavad, koosnevad ainult süsinikust ja hapnikust, nt lükopeen) ja ksantofüllid (hapnikku sisaldavad, nt luteiin, zeaksantiin). Lisaks valguse absorbeerimisele on karotenoididel taimedes ka kaitsev roll, neelates liigset valgusenergiat ning kaitstes rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetele organismidele on -karoteen ning -krüptoksantiin vitamiin-A eelühendiks. A- vitamiini põhiliseks funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine, luues selleks fotokeemilise aluse, lisaks on ta ka antioksüdant. Karoteeni isomeeridest omab suurimat tähtsust -karoteen, mis ei lahustu vees, kuid lahustub orgaanilistes lahustes.
atsüklilised või alifaatsed karoteenid b. monotsüklised karoteenid c. bitsüklilised karoteenid 2) ksantofüllid (sisaldavad lisaks polüeen süsivesinkele ka hapnikku hüdroksü-, epoksü- või oksorühmade kujul) a. hüdroksü-ühendid (OH-rühm) b. ketoühendid (kaksiksidemega O + OH-rühm) c. epoksüühendid (kas kaks OH-d ja üks O või vastupidi) d. dikarbosküülhapped ja estrid (COOH või COOCH3) Karotenoididel on kolm nähtavat maksimumi nähtavas valguses, lainepikkud sõltub konjugeeritud kaksiksidemete arvust. Karotenoidid on väga tundlikud õhu ja valguse suhtes. Samas on nad aga toidus väga stabiilsed kõrgetel temperatuuridel. Aroomiühendite prekursoriteks. Karotenoide kasutatakse toidainete töötlemisel: taimeekstaktidena (safran, annatto, oleoresiin) ning üksikute ühenditena (-karoteen, kantaksantiin, -apo-8´-karotenaal)
suhtluses, stimuleerides valk konnektsiini ekspressiooni. Loomsed organismid omastavad karotenoide loomse toiduga. -karoteen esineb punakas-oranzide kristallidena ja ei lahustu vees ja vesilahustes. Ka polaarsetes lahustites on karoteeni lahustuvus piiratud, kuid selle eest lahustab karoteen hästi apolaarsetes lahustites Optilist aktiivsust -karoteen ei oma. Kõik karotenoidid on värvilised, kusjuures värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Karotenoididel on võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (~400...~700 nm). Uuritava materjali karotenoidset koostist saab iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. Viimane kujutab endast absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D, OD) sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Puhtal -karoteenil on apolaarsetes lahustites omased neeldumismaksimumid (max) spektri sinises piirkonnas 425, 450 ja 480 nm juures. Kui
hapnikuradikaalide eest. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide, seega tuleb neil neid omastada taimse toiduga. Karotenoidide imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphapetega. Kõik karotenoidid on värvilised. Nende värvus varieerub kollasest oranzi ja isegi tumepunaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoididel on võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas. See tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus (molekul koosneb pikast konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast). Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. Neeldumisspekter on absorptsiooni ehk optilise tiheduse sõltuvus uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest.
moodustab 40 süsinikust koosnev tsentraalsüsinikahel. Ahela otstes, olenevalt konkreetsest ainest, paiknevad erinevad tsüklilised või atsüklilised rühmad. Süsinikahelat hoiavad koos nii üksik- kui ka kaksiksidemed, viimased võivad olla omavahel konjugeeritud. Need sidemed (5) määravad karotenoidide põhilise biokeemilise funktsiooni ning nende iseloomuliku värvi. Karotenoididel on inimese silma ehituses ja nägemismeele toimimisel oluline osa. Silmamuna võrkesta tagapinnal asub kollatähn. Kollatähn sisaldab kolme põhilist karotenoidi: luteiini, zeaksantiini ja meso-zeaksantiini. Ühiselt nimetatakse neid kollatähni pigmentideks, sest nad on kollaka värvusega ning nende poolt tekitatud kollane täppi silmavõrkkestas ongi kollatähn. (6) Inimene omastab luteiini taimsest toidust- rohelistest lehtköögiviljadest ning oranžidest/
retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Vitamiin A kõige tähtsamaks ülesandeks on nägemisprotsessi tagamine, luues selleks fotokeemilise aluse. Lisaks toimib vitamiin A antioksüdandina. Ta tõkestab loomorganismides lipiidide oksüdatsiooni ja kaitseb sellega silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest. Retinooli metabolismi käigus tekkiv retineenhape toimib transkriptsiooni regulaatorina. Ta mõjutab rakkude kasvu ja diferentseerumist. Hulkraksetes organismides on karotenoididel oluline roll rakkudevahelises suhtluses. Karotenoidid stimuleerivad valk konnektsiini ekspressiooni, mis moodustab rakumembraani aukliideseid ja mille kaudu toimub madalmolekulaarsete ühendite ning ioonide rakkudevaheline liikumine. Sellised ühendused on tähtsad rakkude diferentseerumise ja kudede homoöstaasi tagamiseks. Retinoolide liigne tarvitamine võib aga täiskasvanutel põhjustada mürgistuse nähte, rasedatel aga loote arenguhäireid.
annaabi.ee 
