Vanemad Vanemaid on olemas väga erinevaid. Neid saab jaotada karmideks, hellitavateks, vägivaldseteks, hoolivateks, hoolimatuteks jne. Enamasti on vanemad karmi, hellitava ja hooliva kooslus, või vähemalt minu tutvusringkonnas on nii. Sellised vanemad hoolivad oma lastest, vahest on nad hellitavad ning samal ajal ka natuke karmid, kuna muidu arvab laps, et võib teha mida tahab. Mina arvan, et see on paljude jaoks just ideaalne lapsevanem. Karmid vanemad on need, kes arvavad, et kui nad ei ole karmid, siis kasvab nende lapsest pätt või
Elu rindel, kus kaevikud on pideva suurtükitule all ning lahinguväli kaetud laipadega, on raske ning väsitav. Igapäevaselt näeb ta, kuidas tema rindekaaslased ja sõbrad surevad või raskeid kaotusi kannavad, see hävitab ta sisemiselt, muudab loomaks. Ta õpib, kuidas tunded alla suruda, instinktiivselt reageerida, et mitte mõistust kaotada ning eluga pääseda. Iga päev võib olla viimane. Lk 20 lõik 8 „Me muutusime karmideks, umbusklikeks, halastamatuteks, kättemaksuhimulisteks, jõhkrateks – ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil vajaka.“ Mis takistab või soodustab tema soovi täitmist? Teose tegevus toimub Esimese maailmasõja ajal, mille käigus hukkus miljoneid inimesi. Raamatu alguses oli sõtta minek vabatahtlik, kuid siiski mängiti meeste südametunnistusega: oma kodumaad oli vaja kaitsta ning rohkem maid vallutada.
rohkem proovida ei julgegi. Väga suureks sotsiaalseks probleemiks on roolijoodikud. Neid on Eestis häbematult palju ning ma ütleks, et aina tekib juurde. Need on inimesed, kellel pole vahet kas nad oma tegevusega ja käitumisega seavad teisi kodanikke ohtu või ei – täiesti süüdimatud hinged. Nende vastu ei saa mitte mingil moel nõuga ehk siis sellest probleemist rääkides ning teavitustööd tehes, tuleb läheneda jõuga – lihtsalt muuta karistused väga karmideks. Kokkuvõttes poleks poliitikutel valimiste ajal lubada Eestit viia viie rikkama riigi hulka vaid hoopis alustada alt poolt: vähendada töötust, roolijoodikuid karistada, vähendada perevägivalda, aidata kodututel elujärjele saada ja nii edasi. Tegelikult on nii, et kui kasvõi üksprobleem saaks lahendatud, siis hakkaksid iseenesest ka teised lahenema. Näiteks kui vähendada tööpuudust, siis kaoks inimestel stress ning see võib olla üheks lahenduseks, kuidas väheneb ka perevägivald
M. Remarque Mõtted: · "Muide, on koomiline, et igasugune häda ja õnnetus maailmas pahatihti just lühikasvulistest tuleneb: nad on palju energilisemad ja agressiivsemad kui pikad." (lk11) · "Sel ajal, kui nad veel kirjutasid ja kõnesid pidasid, nägime meie välilaatsarette ja surijaid, sel ajal, kui nad kohustust riiki teenida kõige suuremaks ülluseks nimetasid, teadsime meie juba, et surmahirm on tugevam." (lk12) · "Me muutusime karmideks, jõhkrateks - ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil vajaka." (lk20) · "Me ei viska nalja sellepärast, et meil on huumorimeelt, vaid me püüame oma huumorimeelt säilitada, sest selleta oleksime omadega läbi." (lk105) · "Meie teadmised elust piirduvad surmaga." (lk188) Iseloomustused: · Paul Bäumer - noormees, kes juba enne oma 20-ndat eluaastat õpetaja utsitamisel astub sõjaväkke ning satub läänerindele
Sparta saavutas enda positsiooni Kreekas tänu mehele nimega Lykourgos kes viis läbi reformid mis kujundasid ümber terve Sparta ühiskonna süsteemi. Kui Spartiaadi järeltulija tahtis saada Spartiaadiks pidi ta läbima agoge. Agoge oli range treening ja õpetamis programm kohustuslik kõikide Sparta kodanike jaoks. Meessoost isikute jaoks oli see muidugi karmim kuna see pidi neid treenima tulevikus vastupidavateks karmideks sõjaväelasteks. Naiste jaoks oli agoge ka kohustatud aga see oli kergem võrreldes sellega mida mehed pidid taluma. Tänu Sparta karmile disipliinile ja korrale püsis nende riik kaua aga nende kultuuriline tase oli palju madalam võrreldes Ateenaga. Kuid võrreldes Ateenaga oli Sparta naistel palju rohkem õigusi naised olid peaagu võrdsed meestega nad said samuti kaasa rääkida perekonda hõlmavates teemades. Erinevalt Ateena ja Rooma naistest
surijaid, sel ajal, kui nad kohustust riiki teenida kõige suuremaks ülluseks nimetasid, teadsime meie juba, et surmahirm on tugevam." - Seda peaksid kõik teadma, kõik need kelle pärast meie mehed sõjas sõdivad. See, kui saadetakse minu isa, vend ja mu mees sõtta selle pärast, et meie riigi poliitikud ei süüda välispoliitikas suhteid korras hoida see on idiootsus! · "Me muutusime karmideks, jõhkrateks - ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil vajaka." - Noored mehed vorbitakse sõjas jõhkarditeks. · "Me ei viska nalja sellepärast, et meil on huumorimeelt, vaid me püüame oma huumorimeelt säilitada, sest selleta oleksime omadega läbi." - Poisid üritavad hoida huumorisoont, et mitte täiesti hulluks minna. · "Meie teadmised elust piirduvad surmaga." See on tõsi, sest suuremale osale
laenu saamisega, on erakordselt tõsine. Kui riigid koostöös suudavad usalduse taastada, võib tõesti kuuldavale lasta tõsise kergendusohke, kuid samas peab siiski nentima, et sellist laenupidu nagu viimastel aastatel, ei tule ilmselt tükk aega. Laenamisstandardid lähevad tagasi juurte juurde ning laenu saab see, kes on laenukõlbulik selle sõna kõige traditsioonilisemas mõttes. Laen võib minna küll odavamaks, kuid laenamisstandardid jäävad ilmselt pikemaks ajaks karmideks. Kas oht, et kriis levib reaalmajandusse on endiselt olemas? Kriis on reaalmajandusse juba levinud. Majanduslangus on arenenud maailmas tänaseks selgelt kohale jõudnud. Samas nädalavahetuse arengute taustal peab nentima, et globaalse depressiooni tõenäosus on mõnevõrra vähenenud. Millal võivad näiteks pensionifondide osakuomanikud oma konto väärtuse real rõõmustavamaid arve näha? Mida pikem on pensionikogumise periood, seda vähem tohiks emotsioonidele voli anda.
19 saj hakkasid reformistid nõudma vanglakorra põhjalikku muutmist. Ameerikas katsetati - esialgu suure eduga. Kaht süsteemi, mille järgi vange püüti hoida üksteisest lahus, et ei tekiks asotsiaalseid grupeeringuid ja ``kriminaalset nakkust``. Esialgne süsteem pärines Philadelphiast ja nõudis kurjategijate täielikku isoleerimist üksikkongidesse ning töökeeldu. Need nõudmised kujunesid siiski liiga karmideks: vangidel tekkisid süühilised häired ja see sundis lubama kongide külastamist ka seal töö tegemist. Süsteem levis teistesse riikidesse, kogemused segunesid. Kuna paljud vangid ei talunud isolatsiooni, siis püüti rakendada teist süsteemi. See põhines vangide ühisel tööl, kuid ka karmil vaikimisnõudel: vabal ajal hoiti vange üksteisest eraldatuna üksikkongides. 19 saj kasutati seda süsteemi peaaegu kogu Euroopas, st. vaid isolatsioonireeglite rangusaste oli erinev
liialt vannub, siis imet ei sünni - laps vannub ka pärast karistuse kandmist. Mingid retseptid ei aita, kui kasvataja enese isiksuses on suured puudused. Paljud uurimused on veenvalt näidanud, et vägivaldne karistamine pärandatakse põlvest põlve edasi. Daniel Goleman (1997) toob oma raamatus "Emotsionaalne intelligentsus" näiteid, kuidas väikesed tüdrukud kasvasid eriti rangeid karistusi määravateks emadeks ja väikesed poisid eriti karmideks isadeks nad kordasid sedasama kasvatusmudelit, mille olid loonud nende oma vanemad. Tagasipöördumatult moondub ka lapse loomulik empaatiatunne. Lastesõimes toimunud müramise ajal läks kahe ja poole aastane Martin kogemata vastu väikest tüdrukut, kes nutma hakkas. Martin tahtis võtta tema kätt pihku, aga nuuksuv tüdruk tõmbus eemale ja Martin lõi teda vastu kätt. Kui pisarad edasi voolasid, vaatas Martin
annaabi.ee 
