Kalevipoja iseloomustus Kalevipoeg oli pärit Viru rannast. Tema vanemateks olid Linda ja vana Kalev. Kalevipoja lapsepõlv möödus rahulikult. Karjapoisina mängis ta kurni ja pildus kive, mere ääres käis lutsu viskamas kivirahnudega, mis olid jala laiused ja kolme jala pikkused. Nii kasvas ta mehe ikka. Kalevipoeg oli väga suurt kasvu, heledate juuste ning lihaselise kehaehitusega. Ühiskonnas teda austati, kuna ta oli kuningas ning hiidlane. Ta tegi küll mõtlematuid ja arulagedaid tegusid, kui oma rahvast ta siiski hoidis ja üritas neile hea valitseja olla. Parimaks sõbraks oli tal isiklik kannupoiss Alevipoeg
Mats Traat Elulugu ● Sündinud 23. novembril 1936. aastal Tartumaal. ● 1964a lõpetas Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. ● Aastatel 1965-1968 töötas toimetajana Tallinnfilmis. ● Töötab siiamaani kirjanikuna. Isiklikku ● Ei armasta rääkida oma elust ja tegemistest. ● Temaga tehtud intervjuudestki jäävad silma salapärased luulerealised vastused. ● Kirjaniku lapsepõlv möödus karjapoisina. ● Esimeseks kooliks kus ta õppis oli Arula kool. ● Koolipäev algas septembri keskpaigas rohke töö tõttu. Looming ● Traadi luule algas kodumaateema ja tulevikuoptimismiga. ● Hiljem luuletas filosoofilist, loodus- ja isamaaluulest. ● Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. ● 1962a ilmus esimene luulekogu "Kandilised laulud". „Kandilised laulud“ (1962) Olin kahekümne nelja aastane neitsi,
minekuni. · Alates 1950. aastate lõpust sai temast tõlgituim eesti pagulaskirjanik. · Viirlaid oli paguluses Eesti PEN-klubi esimees. Perekond · Oma perest räägib Arved järgmises luuletuses ,,Kolm põrutatut" Avatud aknal ema käte vahelt Kukkus mu õde lapsena lillepeenrasse Temast sai kunstnik. Mu väiksele vennale kõrgelt riiulilt Kolksatas kuklasse tinakapudel Temast sai kõrtsmik. Kuulates karjapoisina lojuste mäletsemist, Lõi härg mind käpuli sõnnikusse Minust sai kirjanik. Looming (1) · Kõik tema loomeviljad (11 proosaraamatut ja 7 luulekogu) ilmusid paguluses ning jõudsid Eestisse vaevaliselt ja hilinemisega. · Teemad: Teine maailmasõda, pagulaselu, metsavendlus, armastus, piin ja valu. · Peamine oli rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda.
Ma tahtsin süüa nagu iga teinegi ja seepärast õpetasin lastele aastal 1915, et tsaar on jumalast ja sakslased on meie surmavaenlased. Aastal 1930 õpetasin lastele, et iseseisvus on suur saavutus ja enamlased on ta surmavaenlased. Kui ma olin eluga pääsenud Klooga laagrist, õetasin lastele 1945, et fashism on inimkonna surmavaenlane. Mind peeti heaks õpetajaks. Aga kui ma sain seitsmekümne viie aastaseks, öeldi juubeli puhul, nagu oleksin juba karjapoisina olnud tulihingeline kommunist ja puhunud lepakoorest pasunal "Marseljeesi". Vabandage, kuid see on küll loba. Laternad udus (1968) Kirg Ühe öö soojendab lõke kahte inimest. Pärast sorivad kaks inimest tuhas kakskümmend aastat. 1963 Autobiograafia Laps olin, kui möödus sõjakolin. Nooruk olin, kui tuli traktorikolin. Mees olin, kui algas sõnakolin. Kolin kolina järgi. Saadaks põrgu kogu värgi, aga hing on luulehaige.
(30.) aprillil 1864 vaese kandimehe pojana Riidmal, kus ta esimeseks eluasemeks oli poolpime rehetare. Tulevane kirjanik oli alles paariaastane, kui ta isa sai Rupsi külasse Oja talu rentnikuks. Sellest muldpõrandaga ja korstnata talumajast, mille ümbrus pakkus vähe looduslikku ilu, lähtusid Liivi varaseimad lapsepõlvemälestused. Juba lapsena armastas Liiv üksindust. Eriti õnnelikuna tundis Liiv end karjapõlves, millal ta igatsustel ja rõõmudel polnud piire. Ta unistas karjapoisina olematuist kuningriikidest ja metsakohinas kuulis ta vaimude salapärast muusikat. Kolm talve õppis Liiv Naelavere külakoolis, kus ta osutus hoolsaks ja eeskujulikuks õpilaseks. Koolipõlveski jäi Liiv erakuks. Ta seltsis vähe kaasõpilastega ega võtnud nende vallatustest osa. Hiljem jätkas Liiv õpinguid Kodavere kihelkonnakoolis. Ta jõudis kõigis õppeainetes rahuldavalt edasi, ainult matemaatikas oli ta nõrk, nagu ta ise avameelselt tunnistab.
Elulugu Mats Traat sündis 23. novembril 1936 Tartumaal Paluvere vallas Kuudse talus. Kuna tema lapsepõlv möödus karjapoisina, lükkus edasi ka tema esimene koolipäev. Traat ise on seda päeva meenutanud nii: „Muidugi oli ka 1945. aastal õppetöö alguseks määratud 1. september, aga isa ütles: praegu on kibe tööaeg, kes karja hoiab, kui sa kooli lähed; oota kaks nädalat, seniks suudame ehk suurema jao vilja ära koristada, siis jõuad küllalt koolis käia.” Eelneval aastal ei olnud saanud Traat kooli minna, sest talu oli sõjatules maha põlenud ning tal polnud jalanõusid ega riideid kooliks
Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu võimalus viibida maalilises koduümbruses. Juba lapsena armastas Liiv üksindust. Tundide kaupa võis ta üksi mängida oja ääres, luusida heinamaal ning metsas ja kuulata lindude laulu. Ta suurimaks unistuseks oli aga Peipsi, mis paistis puude latvade tagant. Unustades kogu ümbruse vaatles Liiv mäeseljandikult Peipsil valendavaid purjeid. Eriti õnnelikuna tundis Liiv end karjapõlves, millal ta igatsustel ja rõõmudel polnud piire. Ta unistas karjapoisina olematuist kuningriikidest ja metsakohinas kuulis ta vaimude salapärast muusikat.Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasugustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Ta suutis poeetilise tunnetuse anda kõige igapäevasemale ainestikule, J
Jüri Vilmsi lühike elulugu Jüri Vilmsi võitlusrikas ja saatuslik elutee (13.03.1889 - 13.04.1918) 1901. aasta sügisel võeti vastu Pärnu gümnaasiumi 2. klassi 12-aastane tugevaõlgne ja tragi Pilistvere poiss Jüri Vilms. Juba karjapoisina oli ta endast suurematele külapoistele, kes talle olid liiga teind, tõotanud, et oodaku need, kui ta kord advokaadiks saab, küll ta siis neile õigust mõistab. Gümnaasiumi astumisega tegi ta selle ihaldatud kutse poole esimese sammu. Selle mõisaehitustöölise- talurentniku poja haridustee ei olnud aga majanduslikult kerge. Vanemaile teinud raskusi kooliraha tasumine, esimesel õppeaastal pidanud vanemad müüma isegi oma ainukese lehma, et tasuda kooliraha.
Ma tahtsin süüa nagu iga teinegi ja seepärast õpetasin lastele aastal 1915, et tsaar on jumalast ja sakslased on meie surmavaenlased. Aastal 1930 õpetasin lastele, et iseseisvus on suur saavutus ja enamlased on ta surmavaenlased. Kui ma olin eluga pääsenud Klooga laagrist, õpetasin lastele 1945, et fašism on inimkonna surmavaenlane. Mind peeti heaks õpetajaks. Aga kui ma sain seitsmekümne viie aastaseks, öeldi juubeli puhul, nagu oleksin juba karjapoisina olnud tulihingeline kommunist ja puhunud lepakoorest pasunal “Marseljeesi”. Vabandage, kuid see on küll loba. (“Kandilised laulud”, 1962) Esikkogu luuletused on valdavalt jutustava intonatsiooniga. Värssides leidub rohkesti kontrastseid stiilifiguure, epiteedid ja metafoorid väljendavad ilmekalt autori sotsiaalset maailmatunnetust. Kõrvuti väga ökonoomse detailivalikuga arendab Traat teisal luuletuste ideid paatoslikumalt ja ohtrasõnalisemalt
seisusesse, peale 50ndat eluaastat Rännakuelu erakuna rännatakse ringi, otsitakse sügavaid filosoofilisi tõdesid, kehtib rohkem üksikute inimeste kohta. Hinduismis 3 peajumalat ehk TRIMURTI: BRAHMA peajumal, looja funktsioon. Brahmanistlik usk, preestrid olid brahmaanid VISNU säilitaja, elu alalhoidja, korra sümbol ehk kehastus. Krisna visnu kaheksas ümberkehastus, kujutatakse karjapoisina SIVA hävitaja ühelt poolt ning teiselt poolt samas ka looja. Oluline sümbol ehk tootemolend- madu, kes sümboliseerib loomist, sest ta on hästi sigiv ja hävitav, sest võib tappa, nt hävitab ka rotte, kobra, mürkmadu. BUDISM Budismi nimi on tulnud budismi rajaja, Põhja- Iindia ühe vürstiriigi troonipärija, SIDDHARTA nimest. (Legend tema kohta lahkus kodust, kui oli 29 aastane ja pereisa
annaabi.ee 
