4) hoidub kõrvale kaitseväeteenistusest; 5) on piiratud teovõimega; 6) on kriminaalkorras karistatud; 8) on tagaotsitav, tunnistatud kahtlustatavaks, võetud vastutusele süüdistatavana või antud kohtu alla; 9) on soetamisloa või relvaloa taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatud keeld ei laiene isikule, kelle karistusandmed on kustutatud karistusregistrist (4) Peale nende võib loa andja keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest: 1) isikule, kes kaotas relvaloa, kuna tegi midagi ebaseaduslikku relvaga 2) isikule, kellele soetamisloa andmisest on varem keeldutud, kusjuures sellest on möödunud vähem kui kaks aastat ja keeldumine oli tingitud et ta oli tagaotsitav või kahtlustatav. 3) isikule, kes ohustaks ennast ja teisi relvaga.
§ 22. Tegevusloa taotlemine (1) Tegevusloa saamiseks esitab tegevusloa taotleja loakogule kirjaliku taotluse. (2) Tegevusluba võib taotleda isik, kes: 1) on vähemalt 21aastane teovõimeline Eesti kodanik; 2) on vähemalt keskharidusega; 3) valdab eesti keelt kõnes ja kirjas. (3) Tegevusluba ei saa taotleda isik: 1) kes ei vasta eradetektiivi tegevusloa taotleja kohta seaduses kehtestatud nõuetele; 2) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud; 3) kelle varasem eradetektiivi tegevusluba on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse sätete rikkumise eest ning sellest on möödunud alla viie aasta; 4) kes tegeleb ettevõtlusega relvade, laskemoona ja lõhkematerjali alal; 5) kes tegeleb turvateenuse osutamisega; 6) kes on avalikus teenistuses või tegevteenistuses; 7) kes on notar või advokaat; 8) kes on vabastatud eelmisest töökohast distsiplinaarüleastumise eest või usalduse
määratud korra järgi. 2.3. Veapunktisüsteemi administreerimine Joonisel 3 on toodud liiklusreeglite rikkumise ja karistuse määramise jada ning sisend veapunktisüsteemi. Kogutud veapunktid aeguvad automaatselt 365 päeva möödudes alates selle kandest andmebaasi. Loodav veapunktisüsteem peab omama liidest karistusregistriga, kuna see on fikseeritud väärtegude ametlik register. Liiklusreeglite rikkumised tuleks karistusregistrist eraldada (kuna selles on kajastatud kõik väärteod) ja vastavalt rikkumisastmele (kerged 2 punkti, keskmised 4 punkti ja rasked 6 punkti) transponeerima rikkumise paragrahvid punktideks ning tagama punktide arvestamise ja vähendamise läbi rehabiliteeriva nõustamise või loomuliku aegumise. 14 Toimub liiklusseaduse rikkumine
Taotlejal ei ole maksuvõlga. Taotleja on maksuhaldurile esitanud tõesed andmed. Taotlus on majanduslikult põhjendatud. Maksuhaldur võib keelduda maksulao pidamise loa väljastamisest, kui taotlejat on taotluse esitamise päevale eelnenud kuue kuu jooksul karistatud maksukorralduse seaduse §-s 154 või 156 sätestatud väärteo eest või kui ta on toime pannud karistusseadustiku §-s 3891 või 3892 sätestatud kuriteo, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Maksulaopidaja peab maksuladustatud kaupade kohta maksuhalduri poolt heakskiidetud vormis laoarvestust. Kaup kantakse laoarvestusse kohe, kui asjaomane isik on toonud kauba maksulattu. Laoarvestus peab võimaldama maksuhalduril kaupa identifitseerida ning kajastama kaubaga tehtud tehinguid ja kauba liikumist. Kaup on maksuladustatud, kui kaup on kantud laoarvestusse. Maksuladustamine lõpeb, kui kaup kantakse laoarvestusest välja. Kui töötlemise
omaniku vastavust käesoleva seaduse § 5 või 10 nõuetele. Tegevusloa omanik peab kontrollimist võimaldama. [ RT I 2004, 30, 205 - jõust. 7. 05. 2004 ] §15. Autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi taotluse läbivaatamine (1) Tegevusloa andja kontrollib taotleja esitatud andmeid äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistrist või seaduse alusel teise registrisse kantud isiku puhul sellest registrist, samuti karistusregistrist ning annab tegevusloa või teatab selle taotlejale tegevusloa andmisest keeldumisest kirjalikult 30 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamist . (2) Sõidukikaardi andja kontrollib taotleja andmeid esimese sõidukikaardi taotlemisel äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistrist või seaduse alusel teise registrisse kantud isiku puhul sellest
Menetlussüsteem on spetsiifiliste dokumentide menetlemiseks. Näiteks: *E-toimik veebipõhine infosüsteem, mis koondab tsiviil-, haldus-, kriminaal- ja väärteomenetluse dokumendid, nendega seotud toimingud, muu andmestiku ja protsessid. Menetlusosalised ja esindajad saavad esitada kohtule dokumente elektrooniliselt ning jälgida nendega seonduvat kohtumenetluse käiku. Saab vaidlustada nõudeid ja otsuseid. 2012. aastast saab teha karistusregistrist päringuid. *eArvekeskus e-arvete operaator, mis ühendab e-arvete saajad, saatjad ja nende poolt kasutatavad majandustarkvarad. 61. Mis on riigi infosüsteem? Kes on riigi infosüsteemi kasutajad? Riigi infosüsteem on kogum riigis peetavatest andmekogudest ja infosüsteemidest ning nende osutatavatest teenustest. Kasutajateks on: *kodanikud ja ettevõtjad riigi peegeldus internetis, võimalus suhelda riigiga ametiasutustesse kohale minemata;
2) on teinud metsakorraldustöid nõuetekohaselt; 3) on tasunud riigilõivu. (9) Loa andja võib keelduda loa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest, kui loa taotleja: 1) ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 esitatud nõuetele; 2) on loa taotlemisel teadlikult esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele; 3) suhtes on kohaldatud väärteo või kriminaalkaristust majandustegevuse nõuete rikkumise eest ja andmed selle kohta ei ole karistusregistrist kustutatud. (10) Loa taotlemise, andmise ja pikendamise korra ning loa vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega. (11) Loa andjal on õigus kontrollida igal ajal loa omaja metsakorraldusalase tegevuse vastavust õigusaktidele. (12) Luba on keelatud üle anda teisele isikule. (13) Loa omaja on kohustatud viivitamatult loa andjat kirjalikult teavitama loa andmise aluseks olnud asjaolude muutumisest. § 13
Pakkuja on kohustatud esitama Tellija nõudmisel kontrollimiseks vastavad litsentside või tegevuslubade koopiad. 2.2 Pakkujat või tema seaduslikku esindajat ei ole kriminaal- või väärteomenetluses karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialase või rahapesualaste või maksualaste süütegude toimepanemise eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv. Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse Vormil 3 vastavuse kohta nimetatud tingimusele. 2.3 Pakkuja ei ole pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus ei ole peatatud ning ta ei ole muus sellesarnases seisukorras oma asukohamaa seaduste kohaselt. Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse Vormil 3 vastavuse kohta nimetatud tingimusele.
kellele on kohaldatud sundravi karistusseadustiku paragrahvides 133–1333, 141–145 ja 175, 1751 või 178– Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Lisa 1. Seaduseelnõu (13.10.2013 versioon) 101 179 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või mille karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi. (2) Lastega töötava isikuna, sealhulgas lastekaitsetöötajana ei tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on kohaldatud sundravi karistusseadustiku paragrahvides 113–114, paragrahvis 116, paragrahvides 120–122, paragrahvi 1331 lõike 2 punktis 2, paragrahvi 1332 lõikes 1, paragrahvi 1333 lõikes 1, paragrahvi
b) laiendama ametiisiku mõistet ja konkretiseerima ametiseisundit karistusseadustikus, sh kindlasti ühtlustama mõisted muudes seadustes Variant „a” tundub siinkohal mõistlikum, sest selline seadusemahu vähenemine, olgugi et väike, annab panuse üldisele normide ja aktide mahulisele vähenemisele ja erinevate tõlgenduste võimaluste puudumisele. Selline tegevus aitab kaasa trendile, et iga lihtsal inimesel oleks võimalik seadust lugeda ning aru sellest saada. Karistusregistrist saadud andmete alusel tuleb tõdeda, et altkäemaksu koosseisu suhtes mõistetu karistused ei ole efektiivsed ning on liigsekt koormaks maksumaksjale, so ühiskonnale tervikuna. Selliste kuriteoliikide puhul ei tuleb mitte ainult nende liig suure kvantitatiivse suurenemise puhul õigeid otsuseid teha, vaid ka vähenemist hoolikalt analüüsida. On selge, et karistuspoliitiliste suundade järsk muutus toob enesega kaasa
annaabi.ee 
