Kui laps on juba iseseisev ning tal on oma pere, kindel koht kus elada, hea töökoht jne ehk tema pereelu on igati kindlustatud, siis on tema see kes peab näitama edaspidi oma peres head eeskuju. Seega mina võtan oma tulevasse pereellu kaasa kõik selle, mida minu vanemad mulle õpetanud on. Ma näitan oma peres suurt eeskuju ning teen kõik selleks, et minu lapse tulevik oleks kindlustatud. Olen mõistev tema suhtes ning kui ta teeb vigu, lasen tal neist õppida. Karistan teda siis, kui selleks on mõjuv põhjus. Olen talle alati toeks valikute tegemises, suunan teda õigele teele ning jään alati lootma, et ka tema õpetab kunagi oma lapsele seda, mida ta on minult õppinud.
tulles, mis tund neil hakkab? Ilma seadusteta valitseks maailmas kaos ja inimesed peaksid ise otsustama, mis on halb ja mis hea, kuid valikute tegemine ei ole kunagi lihtne. ,,Võib kohata laitust ühes või teise meie poolkera punktis ja samal ajal olla ometi absoluutselt süütu ülejäänud maailmas." (Voltaire, 1986; 144) Kas kohtunik ütleb ma ei söandaks karistada Ragusas selle eest, mille eest ma karistan Lorette'is? See, mis on kriminaalne vahel, nõua kohtunikelt enam vastutulelikkust kui need kuriteod, mis äratavad õudust igalpool. Ma olen sellega nõus ja usun, et selline arutelu leevendab tema südames seda valjust, mida ta liigagi hõlpsasti kaldub rakendama oma kauaaegses ametipraktikas. ,,Kui inimesed kõik hakkaksid ise mõtlema tuleks sellest suur segadus." (Voltaire, 1986; 264) Voltaire räägib, et otse vastupidi, et nemad sel Prantsusmaal alles siis saidki õnnelikuks kui
19. Kuidas muudab teos „Evangeelium kosmosest“ piibli Jeesuse-lugu? Miks on usuteema sinu arvates Vonnegutile oluline? Uus Testament õpetas: „Enne kui sa kellegi tapad, tee absoluutselt kindlaks, et tapetaval ei ole mõjukat suguseltsi.“ Teoses „Evangeelium kosmosest“ aga heidab ette, et see õpetab kristlastele julmust. Seetõttu jutustatakse Jeesuse lugu nii, et algus oli Jeesus tähtsusetu hulgus, keda taheti risti lüüa, kuid Jumal sekkus vahele ja ütles: „Nüüdsest peale karistan ma rängalt igaüht, kes piinab mõnd hulgust, kellel ei ole mõjukaid sugulasi“. See õpetabki lugupidamist ja austust iga inimese vastu. Ma arvan, et Vonnegutile oli usu teema oluline sellepärast, et ta ise oli ka ristiusku nagu enamus ameeriklasi. 20. Millise mulje inimelust jätab see, kuidas tralfamadorlaste giid inimese ajataju kirjeldab (lk 92; 97-98)? Giidi seletus inimese ajatajust jätab sellise mulje, et inimese maailmavaade on kitsas. Inimene
1. Hüpotees (H) – kui... – näitab tingimused õigusnormi kehtivuse kohta (aeg, subjekt jne); 2. Dispositsioon (D) – siis... – näitab vajaliku käitumise, st sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 3. Sanktsioon (S) – vastasel juhul... – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesi tingimustes. Ema ütleb oma alaealisele pojale: kui kell saab 22, siis pead sa olema kodus, vastasel juhul karistan. Õigusnorme võib liigitada täidetava funktsiooni järgi ehk vastavalt eesmärkidele: 1. Regulatiivsed õigusnormid – vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Annavad suhtest osavõtjatele e subjektidele vastavad õigused ja panevad kohustused. Nad on õigust kehtestavad normid, sest nad ei ole suunatud karistuste kohaldamisele – eesmärgiks on suhte loomine, mitte kaitsmine. 2
Ettejõudmine sõitvast sõidukist vastassuunavööndi kaudu. Möödumine vastusõitvast sõidukist. Mis tähega noole suunas peab tegema parempöörde? A. B. Mis tähega noole suunas tohib sõita? A B C Kas sõiduviisist oleneb keskkonna saastamise suurus? Jah. Ei. Asulavälisel teel "surub" teile peale taga sõitev sõiduauto. Ilmselt on selle juht ärritunud, et te lubatust pisut aeglasemalt sõidate. Kuidas reageerite? Lasen tal mööda sõita. Karistan teda "surumise" eest sellega, et sõidan veelgi aeglasemalt. Et "surujast" lahti saada, annan gaasi, ületan lubatud piirkiirust ja sõidan tal eest minema. Kuidas käitute peateel sõites, kui kõrvalteelt tulev sõiduauto seisma ei jää? Vähendan sõidukiirust ja loobun sõidu eesõigusest. Annan helisignaali ja püüan veel enne sõiduautot ristmikku ületada. Jalgteel võib liigelda... jalgrattaga. rulaga. tasakaaluliikuriga. Millal võivad seisval autol põleda lähituled?
millistes seostes õigusnorm koosneb. See on õigusnormi formaalse määratletuse tunnuste kogum (vt teema I § 3 p 1). Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt (peab olema taandatav sellisele vormelile): KUI ......... (I), SIIS..........(II), VASTUPIDISEL JUHUL..........(III). Näiteks ema ütleb alaealisele pojale: kui kell saab 22.00, siis pead kodus olema, vastupidisel juhul karistan. See vormel avab õigusnormi loogilise struktuuri mõiste - põhimõtteliselt koosneb õigusnorm täismahus tema loogilise struktuuri kolmest elemendist: hüpotees, dispositsioon ning sanktsioon. See on üldistus, mis erinevates õigusnormides avaldub teatud erisusega, mida käsitletakse seminaride käigus. I osa ülalesitatud vormelis ongi hüpotees - järgnev tähistus loengumapis: H. Õigusnormi hüpotees on konkreetne ja etteantud (just sellisena eeldatud!), tõestamist
vestluse iseloomu kohta mingit kahtlust: ta lõi nii kõvasti lehvikuga, et see väike naiselik ese lendas tuhandeks tükiks. Ratsanik tõi kuuldavale naerupahvatuse, mis" näis mileedit ülimalt ärritavat. D'Artagnan arvas, et on saabunud õige hetk vahelesegamiseks. Ta lähenes tõlla vastasuksele ja ütles viisakalt pead paljastades: «Proua, lubage, et pakun teile oma abi. Mulle näib, et 342 ratsanik on teid pahandanud. Ütelge ainult üks sõna, proua, ja ma karistan teda viisakusetuse pärast.» Esimeste sõnade juures pöördus mileedi ümber ja vaatles imestunult noormeest. Kui d'Artagnan oli lõpetanud, ütles ta väga heas prantsuse keeles: «Härra, ma annaksin ennast heameelega teie kaitse alla, kui see isik, kes mind vihastab, ei oleks mu vend.» «Oh, sel juhul vabandage mind,» ütles d'Artagnan, «te mõistate, ma ei teadnud seda, proua.» «Mis see tuisupea ennast siia segab!» hüüdis ratsanik, keda mileedi oli tutvustanud
annaabi.ee 
