skulptuurportreed Transonain'i tänav 15. aprill 1834 Gravüürid sarjast Seadus ja õigus Vasakul Pesunaine, paremal Ülestõusnud Maalijana on Daumier üks esimesi, kes valib oma motiiviks suurlinna lihtrahva Ta kujutab neid tõsiselt ja lugupidamisega Teda tunti eluajal peamiselt graafikuna Tema peaaegu monokroomsed ja monumentaalselt mõjuvad maalid leidsid hindamist hiljem Crispin ja Scapin (Teos kujutab tegelasi prantsuse kirjaniku Moliére'i näidenditest) Karikatuurseid portreebüste Prantsusmaa silmapaistvatest esindajatest
akrobaatide, mustkunstnike, zonglööride ja köietantsijate esinemised. Enam kui teater ja sport tõmbas roomlasi gladiaatorite verine võitlus amfiteatris ja hobuste võiduajamised tsirkuses. ROOMA TEATER Rajajaks kreeklane Livius Andronicus( endine orjast kooliõpetaja) Kirjanduses pakkusid roomlastele huvi peamiselt vanad zanrid: eepos, tragöödia, komöödia. Levinumaid näidendiliike oli atellaan olustikujant. Kus kasutati karikatuurseid tüüpe: Pappuslihtsameelne vanamees, Maccus õgardist lollpea jne. Kutselistesse näitlejatesse suhtuti põlglikult, seoses kodanikuõiguste kaotusega. Etendused olid kindlaks määratud ajal. Nt: Rooma mängudel septembris, matustel, väejuhtide triumfide(võit, edu) puhul. ROOMA KOMÖÖDIA Oli kreekaaineline. ,,Mantlikomöödia", milles näitlejad esinesid kreeka rõivastuses. ,,Toogakomöödia" rooma tegelaste ja riietusega(tuli hiljem).
Longos (2-3 saj p.m.a.) - hellenismiajastul sündinud proosazanri nn kreeka romaani kõige tuntum teos on karjase- ja armastuseromaan "Daphnis ja Chloe". ROOMA KIRJANDUS Rooma linn sündis Romuluse ellujäämisest emahundi juures, sest ta kaksikvend Remulus ei jäänud seal ellu. Kirjanduseelses perioodis (kuni 3. saj e.m.a.) oli kõige levinum näidendiliik atellaan, Atella linna järgi improvisatsiooniline olustikujant milles kasutati alati karikatuurseid tüüpe. Arhailises ajajärgus (3-2 saj e.m.a.) on üles täheldatud see et Kreeka jumalad on Roomas samad jumalad, aga ainult teiste nimedega. Rooma kirjanduse rajaja oli kreeklasest kooliõpetaja, kes oli endine ori, Livius Andronicus. Rooma teater neid ei ehitatud mäekülgedele vaid lauskmaadele. Roomas oli kutselise näitleja amet põlu all, mis seostus kodanikuõiguse kaotusega. Roomas esitati teatrietendusi ka pidustustel (septembris). Rooma tragöödia
Oli suur moralist. Armastab kujutada maailma allegooriliselt, omandas eluajal tohutu populaarsuse. Hispaania kuningas Philippe II sai tema maalide kollektsioneerijaks. Tuntumad tööd: triptühhon ,,Lõbude aed". Keskne pilt alastifiguuridest kummalistes poosides, küljepilt kujutas põrgut (meelisteema). Suur tiibaltar ,,Püha Antiniuse kiusamine". Kuulus ka heinakoorma triptühhon, allegooriline pilt mis kujutab inimkonna naeruväärset võitlust maise heaolu eest. Rida karikatuurseid pilte: ,,Silmamoondaja", ,,Narrilaev". Bosch moodustab omaette etapi. Pieter BRUEG(H)EL vanem (1535-1569) oli tuntud kui talupoegade Brueghel. Kuulub suurimate realistide hulka Madalmaade kunstis. Kujutab erinevaid stseene äärmiselt üksikasjaliselt, detailide rohkelt. Satiiriline ja moraliseeriv. Tagaplaanil on kujutatud loodust, sageli talvist ,,Jahimehed lumes", ,,Laste tapmine Petlemmas". Kujutas palju talupoegade elu
· Kasutati maske · Maske ei kasutatud · Etendused toimusid vabas õhus · Alguses olid näitlejad mehed, hilisemal ajal hakati kasutama ka naisnäitlejaid. 5. MÕISTED: Atellaan üks Rooma aja levinud näidendi liike. Atella linna järgi nime saanud improvisatsiooniline olustikujant, milles kasutati alatisi karikatuurseid tüüpe. Miim Rooma teatris sai valdavaks zanriks koos atellaaniga Kreeka päritolu miim. Olustikulise ja satiirilise sisuga miimides rakendati improviseeritud dialoogi ning laulu ja tantsu kõrval ka akrobaatilisi trikke. Fabula palliata varane Rooma komöödia, Kreeka aineline mantlikomöödia, milles näitlejad esinesid kreeka rõivastuses. Fabula togata toogakomöödia, toimus Roomas, tegelasteks roomlased 6
oma poja ja noorema vennaga"). Varane monokromaatiline maal koosnes traditsiooniliselt vaid visandlikest joontest. (Sealsamas 2008:143) Teine jaapani maalikunsti vool suiboku kasutab peeneid toonivarjundeid. Mõlemad tehnikad on pärit Hiinast ja need jõudsid Jaapanisse Heiani perioodi lõpul (11.- 12.sajandil). Tunduvalt hiinapärasma stiiliga olid nn lustakate loomade ja inimolendite rullid, mis kujutasid endast humoristlikke, karikatuurseid jooniseid peamiselt lindudest ja loomadest.( Sealsamas 2008: 144) Tänapäevasele jaapani maalikunsti tekkele andis tõuke Meiji pööre (1868) ja sellele järgnenud reformid, mis muutsid põhjalikult Jaapani ühiskonda, mõjutades seejuures ka maalikunsti arengut. Rida kunstnikke saadeti välismaale õppima modernse maalikunsti saavutusi. Kuigi esialgne vaimustus lääne kultuurist peagi kahanes, hakas Jaapanis
Pologna maski kandis, sest Polognas oli kuulus ülikool, mille õpilastel puudus rakendus ja nad hulkusid lihtsalt tänavatel ringi ja jutlesid tänavatel. Erinevaid nimesid võis kanda. Tema trikiks oligi tema efektne naljakas monoloog. Riietus oli tavaliselt üleni must, valge krae ja tohutu laiaäärne kübar. Vöö vahel võis anda mitmesuguseid esemeid (mõõk, pistoda, paberirull vms), mask mis kandis aind ülemise näopoole. Zannid: tulenes itaalia Giovannist. Temas ei olnud karikatuurseid toone, publik tundis suurt sümpaatiat ja elas kaasa. Kaval, laveerimisoskus, intriigioskus. Alati võidutses. Võis välja tuua enda ja noored armastajad täbaratest olukordadest. Tavaliselt töötasid paaris vastandlik kuid kontrastne paar. Esimene kaval, lõbus, teravmeelne; teine juhmakas, kohmakas, koperdas jalus. Esimese zanni ülesanne intriigi luua, teine segas seda kogu aeg. Improvisatsiooniline ja akrobaatiline, dünaamiline roll
annaabi.ee 
