Sugukond Dipodidae Sugukond Cricetidae Sugukond Muridae hiirlased hüpiklased hamsterlased Sugukond Gliridae unilased Sugukond Sciuridae oravlased Ülemselts=Superordo: Laurasiatheria Selts=Order Erinaceomorpha Selts=Order Soricomorpha karihiirelised siililised Sugukond Erinaceidae siillased Sugukond Soricidae karihiirlased Sugukond Talpidae mutlased Selts Chiroptera (käsitiivalised) Selts Pholidota (soomusloomalised) Selts=Ordo: Carnivora (kiskjalised Sugukond Canidae koerlased Sugukond Mustelidae kärplased Sugukond Otariidae Sugukond Phocidae Sugukond Ursidae kõrvukhülglased hülglased karulased
Kõrgemal mägedes on tamme- ja oskasmetsad, veel kõrgemal alpiniidud. Tuntumad puuliigid: pähklipuu, tamm, haab, sarapuu ja harikik virsikupuu. Loomastik Kohatatud on üle saja imetajaliigi, viimastel andmetel on neid 57 - kahjustanud on sõda ja jahipidamine. Ohustatud on : leopardid, punahirved ja mägilambad. Seal elavad veel hunidid, rebased, hüäänid, saakalid, mangustid, kaljukitsed, metskitsed, lambad, pruunkarud, metssead, hüpiklased, karihiirlased, manulid, jänesed ning mitmesugused närilised Teada on üle 380 linnuliigi. Roomajatest on tuntumad maod, sisalikud, salamandrid ja konnad. Kaladest üks tüüpilisemaid on forell. Maavarad Rikas maavarade poolest. Leidub ulatuslikke loodusliku klaasi leiukohti, maagaasi, naftat, kivisütt, vaske, kromiitliiva, väävlit, pliid, tsinki, rauamaaki ning väärtuslikke vääriskive. Maavarade kaevandamine on vähearenenud infrastruktuuri ja teevõrgustiku tõttu
Loomastik ja taimestik Loomastik Afganistanis on kohatud üle saja imetajaliigi, viimastel andmetel on neid 57. Loomastikku on kahjustanud sõda ja jahipidamine. Ohustatud on muu hulgas leopard, lumeleopard, dzeiraan, keerdsarvkits, [buhhaara punahirv]] ja mägilammas. Lähistroopikas elavad veel hundid, rebased, hüäänid, saakalid ja mangustid, samuti kaljukitsed, metskitsed ja lambad, pruunkarud, metssead, hüpiklased, karihiirlased, manulid, tolai jänesed, viiksjänesed, nahkhiired ja mitmesugused närilised, näiteks punaümiseja.Teada on üle 380 linnuliigi, kellest 200 pesitsevad Afganistanis. Lindudele peetakse laialdaselt jahti. Mõned liigid (näiteks valgekurg) jäävad hsaruldasteks. Palju on kulliliseliike.Tavalised on maod, sisalikud, salamandrid ja konnad.Siseveekogudes on palju kalu, tüüpiline on forell. Taimestik Taimkate on mitmekesine.Lõuna- ja Edela-Afganistanis on kõrged lavamaad, võsarohtlad
F hamsterlased F hiirlased SubO oravalised sciuromorpha F unilased F oravlased SupO Laurasiatheria O putuktoidulised eulipotyphla F siillased F karihiirlased F mutlased O käsitiivalised chiroptera O soomusloomalised pholidota O kiskjalised- carnivora F koerlased F punapandad F pesukarulased F kärplased F karulased F morsklased F kaslased
Põder Põder Hirvlased Sõralised Imetajad Keelikloomad Loomad Metskits Metskits Hirvlased Sõralised Imetajad Keelikloomad Loomad Harilik siil Siil Siillased Putuktoidulised Imetajad Keelikloomad Loomad Mets-karihiir Karihiir Karihiirlased Putuktoidulised Imetajad Keelikloomad Loomad Metssiga Siga Sigalased Sõralised Imetajad Keelikloomad Loomad Hallhüljes Hallhüljes Hülglased Loivalised Imetajad Keelikloomad Loomad Harilik orav Orav Oravlased Närilised Imetajad Keelikloomad Loomad
Klassis Imetajad on maailmas üle 5 tuhande liigi (Eestis 63). Nendest enamik on hiire-roti suurused loomad, mida tinglikult nimetatakse eesti keeles “pisiimetajad” Eesti imetajatest võiks pisiimetajad nimetada kolme seltsi esindajaid: putuktoidulised, närilised ja käsitiivalised. Selts putuktoidulised (Eestis 7 liiki, maailmas 400) Sugukond Siillaased – harilik siil, kaelussiil Sugukond Mutlased – harilik mutt/Euroopa mutt Sugukond Karihiirlased – mets – karihiir, väike karihiir, laane- karihiir, vesimutt Käsitiivalised (Eestis 12 liiki, maailmas 1000) Veelendlane Tiigilendlane Tõmmulendlane lendlased Habelendlane Nattereri lendlane Suurkõrv Suurvidevlane Kääbus- nahkhiir 14 Pügmee- nahkhiir Pargi- nahkhiir Hõbe- nahkhiir Põhja- nahkhiir Kõrvanukk, lennus, kaanus, epibleem
N. Kuandu, urson, okassiga, kapibaara, merisiga, tsintsilja, nutria, paljastuhnur. S. PUTUKTOIDULISEDNii välimuselt kui ka anatoomiliselt väga erisugused vormid. Väikesed kuni keskmise suurusega loomad. Kõik toituvad selgrootutest nagu putukad, ämblikud ja tõugud. Kehalaadilt meenutavad mitmeid näriliste rühmi. Silmapaistvaks tunnuseks on ninast ja ülamokast kujunenud pikk, liikuv, väga tundlik organ – kärss. Peale väheste erandite kõik ööloomad. N. Siil, vesimutt, karihiirlased, mutid. S. KÄSITIIVALISEDAinsad tõelised lendavad imetajad. Esijäsemete sõrmelülid on pikenenud, neid ühendab õhuke elastne lennunahk. N. hiidvampiir, suurkõrv, suur-vereimeja. 20 S. SOOMUSLOOMALISED Kõvade sarvjate plaatidega kaetud loomad, kes end ohu korral kerasse tõmbavad. Soomused toimivad nii kaitse kui maskeeringuna. Hammaste ehitus samane toruhambalistega. Varustatud samuti
hiired, roomajad, konnad, teised mutid. Suur toidutarve ja kiire seedimine sunnib peaaegu koguaeg tegelema toidu otsimisega. Päevas tarbib toitu võrreldes oma kehakaaluga 100-180% mis teeb aastas -37kg. Päikese käes hukkub poole tunni jooksul. Mutt sigib kord aastas - jooksuaeg on tavaliselt aprillist maini (tiine 40 päeva). Pesakamber on 12-25cm läbimõõduga umb. 10-70 cm sügavusel. 2-7 poega. Vaenlased on rebane, kärplased, viud, kakud, metssiga. KARIHIIRLASED (Sorex) - eristatakse vahehammaste järgi. Suurim on mets-karihiir, väikseim on väike- karihiir. Vahepealne on laane-karihiir. Vesimutt (Neumys fodiens) on karihiirte perekonnas suurim ning tal on ujumiseks kohanenud pikem karvakiil sabal ning tagajalgade tagaküljel. Vahehambaid on tal 4. Toituvad peamiselt putukatest ja nende vastsetest, selgrootutest. Kiire ainevahetusega ja suure toidutarbega. Kiirelt võib saabuda näljasurm, eriti temperatuuri langemisel
16.3.9.2.2.13. Selts: Putuktoidulised (Eulipotyphla) Nii välimuselt kui ka anatoomiliselt väga erisugused vormid. Väikesed kuni keskmise suurusega loomad. Kõik toituvad selgrootutest nagu putukad, ämblikud ja tõugud. Kehalaadilt meenutavad mitmeid näriliste rühmi. Silmapaistvaks tunnuseks on ninast ja ülamokast kujunenud pikk, liikuv, väga tundlik organ kärss. Peale väheste erandite kõik ööloomad. N. Siil, vesimutt, karihiirlased, mutid. 16.3.9.2.2.14. Selts: Käsitiivalised (Chiroptera) Ainsad tõelised lendavad imetajad. Esijäsemete sõrmelülid on pikenenud, neid ühendab õhuke elastne lennunahk. N. hiidvampiir, suurkõrv, suur-vereimeja. 16.3.9.2.2.15. Selts: Soomusloomalised (Pholidota) Kõvade sarvjate plaatidega kaetud loomad, kes end ohu korral kerasse tõmbavad. Soomused toimivad nii kaitse kui maskeeringuna. Hammaste ehitus samane toruhambalistega. Varustatud samuti tugevate küünistega.
annaabi.ee 
