Karedas vees kuluks osa pesevast ainest vee kareduse sooladega reageerimiseks ja pesev toime nõrgeneks. 1 Vee kareduse all mõistetakse vees lahustunud Ca ja Mg ioonide hulka (kaltsiumi ja magneesiumi soolad–sõltub vee päritolust), mida mõõdetakse kareduskraadides. Maailmas on kasutusel mitmed süsteemid. Meil ja Soomes kasutatakse Saksa kareduskraadi. Tähistus 1 `dH (1 kareduskraad) tähendab, et ühes liitris vees on lahustunud 10 mg CaO. Tarbevesi klassifitseeritakse kareduse järgi järgmiselt: Eriti pehme vesi 0–2 dH Pehme 2-5 dH Mõõdukalt kare 5–10 dH Kare 10–21 dH Eriti kare üle 21 dH Meil Kesk – Eestis 17`dH. Karedat vett võib pehmendada kuumutamisega. 3. Ensüümid–tagavad rasvade ja valkude kiire lagunemise ja võimaldavad pesu puhtaks pesta ka siis, kui vee temperatuur on ainult 30–40C
summaarse kontsentratsiooni järgi (vees peab sisalduma ka HCO-3 ja CO2+3) 26. Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? Karedust, mida arvutatakse HCO3- ja CO32- kontsentratsioonide järgi (vees peab sisalduma ka Ca2+ ja Mg2+) 27. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduse määramiseks on vaja koguseliselt määrata vees HCO-3 ja CO2+3 sisaldus ja Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. 1 mmol/dm3 või mekv/dm3; Saksa kareduskraad ehk 'dH; ppm. 1 mmol/dm3=2 mekv/dm3 = 100ppm = 5,6 'dH 28. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+ tekivad mitmesugused rasklahustuvad orgaanilised ühendid 29. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid (moodustavad Ca ja Mg ioonidega sademe), polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad (seovad Ca ja Mg ioonid
Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. Seega: 1. üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2)dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: · Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe;
Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. Seega: 1. üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2)dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ ↔ (C17H35COO)2Ca↓ + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: • Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid – moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe;
Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. Seega: 1. üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2)dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: · Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe;
Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. Seega: 1. üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2) dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: · Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe;
karbonaatne karedus (e. mööduv karedus) · Kareduse mõõtühikud vanemas kirjanduses mg-ekv/L kaltsiumi- ja magneesiumi ühendid (CO32- ja HCO3-) vees (1 mg-ekv/L on 20.04 mg/L Ca2+-ioone või 12.16 mg/L Mg2+-ioone) t° · Saksa kareduskraad (°dH) Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 (1°dH on 10 mg/L CaO või ekvivalentne hulk muid Ca, Mg ühendeid) · Kaasajal mmol/L Ca(HCO3)2 + Ca(OH)2 => 2CaCO3 + 2H2O lubjavesi (1 mmol/L on 40.08 mg/L Ca2+-ioone või 24.31 mg/L Mg2+-ioone) Mittekarbonaatne karedus (e. jäävkaredus)
Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. Seega: 1. üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca 2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2)dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: · Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe;
leotab ja transpordib mustust eemaldab mustuse mehaaniliselt toimib soojusenergia kandjana ja puhastusaine lahjendajana loputab pinnalt mustuse Vee omadused: 1. vee pindpinevus - tensiidid lõhuvad vee pindpinevuse - kõige suurem vee pindpinevus on 4ºC juures 2. vee karedus (negatiivne nähtus) - vee on lahustunud soolasid, peamiselt magneesium- ja kaltsiumsooli. Mida rohkem on soolasid, seda karedam on vesi. - 1º dH (1 kareduskraad) = 1 liitris vees on lahustunud 10 mg CaO või ekvivalentne hulk muid Ca või Mg- ühendeid. - puhastada on raskem kareda veega, kulub rohkem pesuainet - tarbevett liigitatakse kareduse järgi: · eriti pehme 0-2º dH · pehme 2-5º dH · mõõdukalt kare 5-10º dH · kare 10-21º dH <--- Eesti vesi · väga kare üle 21º dH 3 Kõigi lahuste omadused:
aluse tugevusest. Keskkonna pH määrab see, kumb elektrolüütidest on tugevam ehk kumba moodustunud ühendi dissotsitsiooni aste on suurem. 257 Vee karedus · Vee karedus iseloomustab Ca ja Mg soolade sisaldust vees. · Mööduv karedus on tingitud Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 sisaldusest. · Püsiv karedus Ca ja Mg kloriididest ning sulfaatidest · Kareduse mõõtühikud mg-ekv/L · 1 mg-ekv/L on 20.04 mg/L Ca2+-ioone või 12.16 mg/L Mg2+-ioone. · Saksa kareduskraad (dH). · 1dh on 10 mg/L CaO või ekvivalentne hulk muid Ca, Mg ühendeid. 258 Oksüdeerija ja redutseerija Redoksreaktsioonide suund elektrokeemias toimuv, metallide korrosioon ja palju muud sarnast sõltub sellest kuidas suhtuvad metallid (vt. järgmine slide elektronegatiivsusesed) oma elektronidesse ehk elektronid liiguvad suunas kus vaba energia (G) on
eri riikides erineva tradits. alusel 1) millimoolides liitri kohta (mmol/l): mööduv (karbonaatne) karedus vastab sellele osale katioonidest Ca 2+ ja Mg2+, mis on ekvivalentne vees sisalduva aniooni HCO3- sisaldusega, mittekarbonaatne karedus vastab sellele osale katioonidest, mis on ekvivalentne anioonide SO 42-, Cl-, NO3- jt. sisaldusega 2) sageli kasutatakse kareduskraade (mis erinevates riikides võivad olla erinevad) 1 saksa kareduskraad vastab: 0,01 g CaO/l = 0,01 g = = 0,000357 mol/l = 0,357 mmol/l 28 (täpsemalt: mg-ekv/l) Vee karedust mõõdetakse tiitrimisel EDTA-Na (kompleksoon III, triloon B) lahusega spetsiaalindikaatorite (kromogeenmust, mureksiid jt.) juuresolekul. Loodusliku vee karedus kõigub laiades piirides (mmol/l): 0,1 … 0,2 – tundra ja taiga veekogudes
annaabi.ee 
