Ssiniku esinev looduses nii ehedalt kui ka hendites. Looduslikud ssiniku hendid on nafta maagaas ja kivissi. Elusorganismides leiduvad ssinikuhendid on ssivesikud, rasvad,valgud. Puhast ssinikku leidub looduses teemandi,grafiidina. Suur osa ssinikku on looduses karbonaatidena nt kaltsiumkarbonaat caco3.Looduslikus vees esinev ssihappe sool on kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2.Atmosfris on peamine ssiniku hend ssinikdioksiid. Allotroopia on keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena.Allotroobid on puhtad lihtained. Allotroobid erinevad ksteisest aatomite paigutuse (struktuuri) vi molekulis olevate aatomite arvu poolest.Allotroobid koosnevad samast elemendist. Teemant- keemiliselt psiv,ilus,haruldane,ei juhi elektrit,sulab,kva.Briljant-lihvitud teemant.Teemant
Leelismetallid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr Leidumine looduses: · Looduses leidub neid ainult ühenditena. · Põhilielt esinevad kloriididena: naatriumkloriid(merevees,pinnases), kaaliumkloriid(pinnases, taimedes), liitiumkloriid, teised esinevad maakide koostises · Karbonaatidena: Na2CO3 · Sulfaatidena: Na2SO4, K2SO4 · Nitraatide ehk salpeetritena: NaNO3, KNO3 Aatomi ehitus: Na e=11, p1=11, n1=12 Na+11|2)8)1) 1s2 2s2 2p6 3s1 o-a.1 · Leelismetallide aatomid paiknevad kristallvõres suhteliselt hõredalt, see tingib nende väga väikese tiheduse. · Pehmed metallid, kergesti lõigatavad Füüsikalised omadused · Tahkes olekus · Hõbedased, v.a tseesium, mis on kollakat värvi
keemiliste ainete aluseks. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormidest ülisuure rõhu ja kõrge temperatuuri toimel. Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Suur osa süsinikku on looduses süsihappe sooladena karbonaatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3(lubjakivi ehk paas, marmor, kriit). Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03%. Osa CO2 on ka lahustunud vees. Süsinik on looduses pidevas ringluses. Minnes ühe ühendi koostisest teise ühendi koostisse, muudab ta oma asukohta looduses ja oksüdatsiooniastet.
Süsinikku ja tema ühendeid leidub looduses sageli suurtes kogustes (mitte hajutatult), nii et nende tootmine ja kasutamine on lihtne. Kõik elusorganismid koosnevad süsinikuühenditest, samuti nafta ja maagaas. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit (parim tihe läikivmust kivisüsi) sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Suur osa süsinikku on looduses süsihappe sooladena karbonaatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3 (lubjakivi ehk paas, marmor, kriit). Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03% (ruumala järgi). Osa CO2 on ka lahustunud vees. Süsinik on looduses pidevas ringluses.Minnes ühe ühendi koostisest teise ühendi koostisse, muudab ta oma asukohta looduses ja oksüdatsiooniastet.
Kus kuumutatakse 1400°C temperatuuril liiv, kriit, valge kvarts, vahel ka marmor ning naatriumkarbonaat. Seejärel saadud sulam jahutakase ja saadaksegi klaas. Seda tüüpi klaas on tuntud ka kui lubiklaas. Naatriumkarbonaati kasutakse, kareda vee pehmendamiseks. Sooda on pesupulbrite , üks olulisi koostisosi just nimelt eesmärgiga muuta vett pehmemaks. Vee karedust tekitavad kaltium- ja magneesiumioonid , kuid aluselise soodalahuse mõjul sadestuvad need rasklahustuvate karbonaatidena välja ja nii muutub vesi pehmemaks Pesusoodat on tarvitatud ka meditsiinis, nimelt on seda kasutatud, ka soolatüügaste raviks, tänapäeval on see asendatud aga teiste viisidega üheks neist on näiteks soolatüüka külmutamine. Samuti kasutatakse pesusoodat lahusena, koos pesuseebi lahusega maasika-jahukaste tõrjeks, see on keskkonda säästev ja väga loodussõbralik tõrje viis, kuna sellega ei rikuta elukeskkonda, ka kasutatakse naturaalset pesusoodat rasva eemaldamiseks ja
NAATRIUM 1. Üldiseloomustus · Leelismetallid asuvad IA rühmas. Väliskihi elektronvalem ns1. · Nad on aktiivsed metallid (loovutavad väliskihilt on ainsa elektroni) ja lähevad katioonideks (Na 1e- Na+). · Keemilistelt omadustelt on kõik leelismetallid väga sarnased. · Väike elektronegatiivsus. · Ühendites on iooniline side (NaCl, KOH, Li2SO4). · Looduses esinevad ainult ühenditena (kloriididena, sulfiididena, karbonaatidena jt...). · Kõige levinumad on naatrium ja kaalium. · Ühendid annavad leegis kuumutamisel iseloomuliku värvuse. 2. Leelismetallid lihtainena · Kerged, pehmed, plastilised, madala sulamistemperatuuriga. · Keemiliselt väga aktiivsed (hoitakse petrooleumi või õlikihi all). · Reageerimisel veega moodustavad leelis ja eraldub vesinik (Na + H2O NaOH + H2). · Kõik leelismetallid reageerivad hapnikuga. Liitiumiga tekib oksiid (Li2O),
MELHIOR(vask+nikel):N:mõni sent ALPAKA e . uushõbe: (Cu+Ni+Zn) tugev ,kulumiskindel N:lusikad,ehted,kellaosad, MESSING e. Valgevask (CU ja Zn) N:masinaosad,veekraanid Metallide saamine: Looduses leiduvad reeglina ühendina. Vabametallina kulda ja plaatina ning rauda (ka vahel meteoriidis). Fe,Al,Zn leidub põhiloiselt oksiididena. Pliid ja siirdemetalli-sulfiididena Leelismetalle e. IA rühma met. Kloriidiena Leelismuldmetall e. IIA karbonaatidena Metallide tootmisskeem: MaakrikastumineRikastatud maakSärdamineMetalli oksiidredutseerumine e. TaandamineMetall Rikastamine-maagist ebavajaliku välja sorteerimine Särdamine- kuumutamine(põletamine hapniku vooluga, saadakse oskiid) Metalli redutseerimine kõrgel temperatuuril Katoodil toimub katioonide redutseerimine Anoodil anioonid osküdeerumine N: katoodil: Na+1eNa Anoodil: 2Cl-2eCl2' 2NaCl2Na+Cl2 Vesilahuste korral: aktiivsete ja kesk. Aktiivsusega met
oksüdeerijate toimele, kõrge sulamistemperatuur ning kena välimus. Looduses leidub metalle nii lihtainena, kui ka liitainete koostises. Kõiki neid käsitletakse mineraalidena, mis on tekkinud maakoores mitmesuguste füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena. Vähem väärtuslikke metalle on looduses rohkem, kui väärismetalle. Neid nimetatakse sellepärast ka haruldasteks metallideks. Aktiivseid metalle leidub looduses vaid ühenditena, peamiselt halogeniidide, sulfaatide ja karbonaatidena. Metallide füüsikalisteks omadusteks on: värvus, plastilisus, tihedus, kõvadus, sulamis- keemistemperatuur, soojas- ja elektrijuhtivus. Metallidel on eriline läige. Nende värvus sõltub sellest, kuidas neeldub metalli pinnale langev valgus. Mida väiksem neeldumine,seda eredama läikega on metall. Värvus sõltub sellest, et erinevad metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. Sellepärast ongi metallid erinevat
Eri organismides on neid erinev hulk. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivad ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biometallidel on tähtis roll mitmetes biokeemilistes protsessides. Inimesed saavad biometalle toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. MESOMETALLID Mesoelementide hulka kuuluvad Na, K, Ca ja Mg. Organismis esinevad peamiselt kloriididena, karbonaatidena ja fosfaatidena. Mesoelemente vajatakse üle 100mg ööpäevas. Ülesanne: Valisin metalli: Magneesium Iseloomusta valitud metalli järgmiste kavapunktide alusel: 1. Eesti- ja ladinakeelne nimetus, sümbol, avastamise aasta ja avastaja, foto Eesti keelne nimetus on Magneesium ja ladinakeelne nimetus on Magnesium, sümbol on Mg. Avastaja, avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia. 2
Teda esineb nii ehedalt kui ka ühendites. Süsinikku ja tema ühendeid leidub looduses sageli suurtes kogustes (mitte hajutatult), nii et nende tootmine ja kasutamine on lihtne. Kõik elusorganismid koosnevad süsinikuühenditest, samuti nafta ja maagaas. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Suur osa süsinikku on looduses süsihappe sooladena karbonaatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3 (lubjakivi ehk paas, marmor, kriit). Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03% (ruumala järgi). Osa CO2 on ka lahustunud vees. Süsinik on looduses pidevas ringluses.Minnes ühe ühendi koostisest teise ühendi koostisse, muudab ta oma asukohta looduses ja oksüdatsiooniastet.
*NaCl naatriumkloriid on tähtsaim leelismetalli ühend, mida rahvapäraselt tuntakse ka keedusoola nime all. *Na2CO3 naatriumkarbonaati tuntakse rahvapäraselt soodana ja pesusoodana. Ta on valge, vees hästi lahustuv tahke aine, mille vesilahus on hüdrolüüsi tulemusena aluseline. Sooda kuulub enamike pesupulbrite koostisse, sest ta muudab vee pehmemaks. Vee karedust põhjustavad kaltsium- ja magneesiumioonid, kuid soodalahuse mõjul sadestuvad need rasklahustuvate karbonaatidena välja ja nii muutub vesi pehmemaks. *NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat on rahvapäraselt tuntud kui söögisooda. See on valge, vees hästi lahustuv tahke aine. Nii kuumutamisel kui ka kuumas vees lagunedes ta kergelt ning ühe saadusena eraldub CO2. Leiab rakendust küpsetuspulbrite koostises taigna kergitusainena. *Na2SO4 naatriumsulfaadi kristallhüdraati nimetatakse glaubrisoolaks
Eri organismides on neid erinev hulk. Neid leidub organismis 0,00..%. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivad ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biometallidel on tähtis roll mitmetes biokeemilistes protsessides. Inimesed saavad biometalle toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. MESOMETALLID Mesoelementide hulka kuuluvad Na, K, Ca ja Mg. Organismis esinevad peamiselt kloriididena, karbonaatidena ja fosfaatidena. Mesoelemente vajatakse üle 100mg ööpäevas. Nende biometallidega varustamisel on toidul esmane tähtsus. Na ja K Na ja K on omavahel funktsionaalselt seotud. Nad tekitavad närvirakkudes elektrimpulsse, osalevad imendumisprotsessides ning reguleerivad veebilanssi vastandlikul toimel Na seob vett ja K väljutab. Liigsus: Kui aga Na on toidus liiga palju, koguneb vesi kudedesse, põhjustades jalgade ja näo turseid. Samuti põhjustab Na vererõhu tõusu
sahhariidideks ja edasi proteiidideks, mis on toiduks loomadele ning energiaallikaks mikroobidele; (2) kõik organismid eritavad hingamisel süsihappegaasi; (3) surnud organismist vabaneb lagundajate ja mullahingamise toimel süsihappegaas uuesti ringesse; (4) süsinik vabaneb huumuse tulemusena; (5) süsihappegaasi tuleb inimtegevuse tulemusena näiteks turba, põlevkivi, maagaasi ja nafta põletamisel; (6) vabaneb ka vulkaanipursete tagajärjel; (6) vees settib süsihappegaas karbonaatidena; (8) kivimite murenemisel, mullatekkes ja produkstiooniprotsessis läheb süsinik uuesti ringesse. Lämmastikuringe Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. Peamiselt leidub lämmastikku atmosfääris (78%) ning sealt saab ka tema ringe alguse. Esmalt imendub lämmastik maapinda ning bakterid seovad teda liblikõieliste juuremügaratele. Seejärel kandub lämmastik edasi mullabakteritele mis eritavad
aatomilt. Kuna süsiniku aatomil on välisel elektronkihil neli elektroni, siis moodustab ta peaaegu alati neli kovalentset sidet. Looduses on süsinik üsna laialt levinud. Süsinikku ja tema ühendeid on lihtne kasutada ja toota, kuna neid leidub looduses suurtes kogustes. Kõik elusorganismid, kaasa arvatud inimene, koosnevad süsinikuühenditest. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Looduses leidub suur osa süsinikku karbonaatidena. Kõige levinum neist on kaltsiumkarbonaat (CaCO3.) Karbonaatidest väiksem osa on lahustunud looduslikes vees, nagu näiteks Ca(HCO3)2. Peamine süsinikuühend atmosfääris on CO2. Osa sellest on lahustunud ka vees.Süsinik ja vesinik koos moodustavad süsivesinikke. Lihtsaim neist on metaan. Süsiniku sulamistemepratuur on 3800 °C ning keemistemperatuur 4830 °C. Süsinikku ja ta erinevaid ühendeid kasutatakse vee ja õhu puhastamisel,
värvus, ebameeldiv lõhn, leeliseline (pH kuni 13) ja sisaldab anorgaanilisi (sulfaadid, sulfiidid, kloriidid, nitraadid, fosfaadid) ja orgaanilisi (fenoolsed ühendid), naftasaadused, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) saasteaineid. Nõrgvee KHT on 2800-5500 mg/l ning BHT 900-4000 mg/l. Raskmetallide eemaldamine reovetest- kasutatakse tavaliselt metallide sadestamist kas lubja või sooda abil (et saavutada minimaalsele lahustavusele vastavat pH), kuid kasutatakse ka sadestamist karbonaatidena (plii puhul) ning sulfiididena ja kaasasadestamist (näiteks arseeni puhul kaasasadestamine alumiiniumi võib raua flokkidega neutraalse pH juures). Enne töötlust tuleb eemaldada ammoonium ning tsüaniid (galvaanikast), mis moodustavad metallidega kompleksi ning takistavad sadestamist. Tsüaniidi sisaldavate reovete töötlemiseks kasutatakse tavaliselt leeliselist kloorimist, või osoonimist, kloordioksiidi, ioonvahetust jpm.
Puutuhas on aga soodat vähe, mistõttu sooda saamiseks hakati üha rohkem maha raiuma metsi, kuni olukord muutus kriitiliseks. 18. sajandi lõpul töötas välja belgia keemik Ernst Solvay eduka soodasaamise meetodi, lähtudes keedusoolast ja ammoniaagist. Sooda kuulub enamike pesupulbrite koostisse, sest ta muudab vee pehmemaks. Vee karedust põhjustavad kaltsium- ja magneesiumioonid, kuid soodalahuse mõjul sadestuvad need rasklahustuvate karbonaatidena välja ja nii muutub vesi pehmemaks. (Pildiallikas: autori erakogu) 3) NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat Naatriumvesinikkarbonaat on rahvapäraselt tuntud kui söögisooda. See on valge, vees hästi lahustuv tahke aine. Nii kuumutamisel kui ka kuumas vees lagunedes ta kergelt ning ühe saadusena eraldub CO2. 2NaHCO3 Na2CO3 + CO2 + H2O
· Mulda saab oma keemilise koostise lähtekivimilt · Mulla iseloomustamisel on tähtis happesus · Kui pH on alla 7, on tegemist happelise mullaga, kui aga üle 7, siis on tegemist aluselise mullaga. · Alumiiniumi hüdrolüüs keskmiselt või nõrgalt happelises mullas tõstab selle happelisust · Selline hüdrolüüs mullas on iseloomulik niisketele savimuldadele · Happelised mullad on rikkad kaltsiumi ja magneesiumi poolest · Kaltsium ja magneesium võivad sadestuda sinna karbonaatidena suurendades puhverdusvõimet Mullas esinevad saasteained · Mulla puhverdusvõime määrab saastetaluvuse ja väetuskoormuse · Mitmesuguseid saasteaineid satub mulda eri allikatest · Atmosfääri kaudu leviv saaste võib muldi kahjustada väga ulatuslikult · Suur osa mullas olevad saasteained on POS-id ehk püsivad orgaanilised saasteained- sünteetilised ühendid · POS-id sisaldavad enamasti kloori ühendeid, on püsivad, mürgised ja bioakumuleeruvad (nt. DDT)
biosünteesil proteiidideks, lipiidideks jmmis on toit loomadele ja energiaallikaks mikrobidele. · Kõik organimsid eritavad hingamisel CO2 · Surnud orgaanilisest ainest lagundajate toimel vabanev CO2 satub uuesti ringesse mullahingamise tagajärjel · CO2te vabaneb huumuse lagunemisel · CO2e lisandumine inimtegevuse tagajärjel · CO2te vabaneb vulkaanipursetel jm. · Vees settib CO2 karbonaatidena · Kivimite murenemisel, mullatekkes ja produktsioprotsessis lülitub CO2 uuesti ringesse. Süsiniku sidumine on enamvhem tasakaalus tema vabanemisega, kui inimtegevuse tagajärjel kasvab süsiniku vabanemine pidevalt. Aastas põletatakse 5-6 miljardit tonni C-d. Lämmastikuringe-so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastik on samasugune eluliselt vajalik element nagu k süsinik ja lämmastikuringe ongi
Süsinikuringe Süsinikuringe so. atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi (CO2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud (taandunud) süsinikuks ja tagasi. Kuni biosfääri moodustumiseni oli atmosfääris CO2-sisaldus 91% (ilma veeaure arvestamata). Praegusel ajal ei ületa atmosfääri CO2-e % 0,03-e. Maakoores on süsinikku 0,35% (peamiselt karbonaatidena + grafiit), elusaines on teda ligi 18%. Atmosfääris on süsinikku 0,4x1012 t, vees 38,2x1012 t ning elusas ja surnud orgaanilises aines kokku 4,9x1012 t, ehk siis kõik kokku 43,5x1012 t. Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 34 aasta jooksul. Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevuse poolt (kasvuhoonegaas).
annaabi.ee 
