Süsihape Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3. See on nõrk hape. Ta saadakse oma happeanhüdriidi süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi (CO2) reageerimisel veega. Süsihape on kaheprootoniline hape, mille soolasid nimetatakse karbonaatideks ja vesinikkarbonaatideks. Ka süsihappe estreid võidakse nimetada karbonaatideks, kuid nende õige nimetus on süsihappe estrid. Tehniline tähtsus on süsihappe polüestritel, mida nimetatakse polükarbonaatideks. Süsihappeks nimetatakse mõnikord ka süsinikdioksiidi vesilahust, mis sisaldab väheses koguses süsihapet. Süsihappegaasi lahustumisel vees tekib tasakaalureaktsioon: CO2 + H2O <=> H2CO3 Puhast süsihapet on toatemperatuuril peaaegu võimatu saada. Teoreetilised arvutused on näidanud, et juba üheainsa vee molekuli juuresolekul hakkab
4. katse 8,4ml 5. katse 8,4ml Üldine karedus arvutatakse valemist: ÜK = (8,4*0,1*1000)/100 = 8,4 mg-ekv/l Jääva kareduse moodustavad tugevate hapete vees lahustuvad kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Tegemist on püsivate ühenditega, mida keetmisega ei ole võimalik kõrvaldada. Jääva kareduse määramiseks valatakse 170ml uuritavat vett ümarkolbi ning kolb ühendatakse jahutiga ning asetatakse pliidile tunniks ajaks keema. Vee keetmisel Ca2+ ja Mg2+ ühendid lagunevad karbonaatideks, mis sadenevad katlakivina nõu seintele ja põhja. Protsessi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid: Ca(HCO3)2 = CaCO3 + H2O + CO2 Mg(HCO3)2 = Mg(OH)2 + 2CO2 Tunni möödudes eemaldatakse proov pliidilt, jahutatakse ning kui proov on toatemperatuurile jahutatud, siis filtreeritakse proov läbi hõreda filterpaberi. Analüüsiks kasutatakse filtraati. Seejärel tiitritakse proovi sama moodi nagu üldise vee kareduse määramisel. Tiitrimisel
süsihappe: CO2+H2O=H2CO3 Süsihappegaas reageerib ka aluste ja aluseliste oksiididega. CO2+2NaOH=Na2CO3+H2O CO2+Na2O=Na2CO3 Laboris saadakse süsinikdioksiidi: 1) Karbonaatidest hapete toimel või 2) Naatriumvesinikkarbonaadi (söögisooda) lagunemisel soojendamisel või kuuma vee lisamisel: CaCO3+2HCl=CaCl2+CO2+H2O ~3~ 2NaHCO3=Na2CO3+H2O+CO2 Süsihappesooli nimetatakse karbonaatideks. 2KOH+CO2=K2CO3+H2O SÜSIHAPPEGAASI FÜÜSIKALISED OMADUSED Süsihappegaas on värvusetu, lõhnatu ja maitsetu, õhust pool poolteist korda raskem gaas(meenutame karastusjookidest eralduvat gaasi). CO 2 ei põle ega soodusta põlemist. Seepärast leiab kasutamist tulekustutites. Tahkub 40 kraadi juures, ei oma vedelat olekut, tahket CO2 nimetatakse kuivaks jääks, vees vähesel määral lahustuv, lämmatav. SÜSIHAPPEGAAS JA TOIDUTÖÖSTUS
katioone vesi sisaldab, seda karedama veega tegemist on. Põhjavesi on reeglina karedam, kui pinnavesi. Karedus on oluline näitaja vee kvaliteedi hindamisel. Kareduse liigid: Vee üldine karedus: on summaarne Ca ja Mg ioonide sisaldus ning on põhjustatud mitmesugustest vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi sooladest. Karbonaatne ehk mööduvkaredus: on tingitud vees lahutuvatest Ca ja Mg vesinikkarbonaatidest. Vee keetmisel need ühendid lagunevad karbonaatideks, mis sadenevad katlakivina nõu seintele ja põhja, vesi pehmeneb. Vee jäävkaredus: jäävkareduse moodustavad tugevate hapete sees lahustuvad kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Tegemist on püsivate ühenditega, seda karedust pole võimalik vee keetmisel kõrvaldada. Vee pehmendamiseks kasutatakse spetsiaalseid kemikaale, ioonivahetust vm. Vees lahustunud ainete sisalduse väljendusviisid (%, mol/l, mol/dm3 , mg/l, µg/l, ppm). Ruumala/maht: %
Tänu sellele omadusele on ta väga paljude erinevate ainete koostises. Süsinik võib moodustada nii sooli, happeid, süsivesikuid, oksiide, kui ka paljusid muid aineid. Süsiniku esineb looduses nii lihtainena kui ka liitainena. Liitainetest on levinumad hapnikuga seonduvad ühendid, millest laialdasemalt levinud on karbonaadid. Karbonaadid jagunevad kaheks: kesksed süsihappesoolad ja hapud süsihappesoolad. Keskseid süsihappesoolasid nimetatakse karbonaatideks, hapusid süsihappesoolasid vesinikkarbonaatideks.Nagu süsihappe anioonidki (CO 3 ja HCO3 ), on värvusetud ka enamik neist tuletunud soolasid. Karbonaate on väga palju erinevaid. Oma referaadis räägin ma looduses leiduvatest karbonaatidest (kaltsiidist, dolomiidist,aragoniidist ning malahiidist) ja enim kasutavatest karbonaatidest tehnikas (kaltsiumkarbonaadist, naatriumkarbonaadist, kaaliumkarbonaadist ja magneesiumkarbonaadist). Süsinik
koostisosa membraanides. 3. Mikroelemendid boor B, räni Si, vanaadium V, magneesium Mg, raud Fe, koobalt Co, vask Cu, tsink Zn, molübdeen Mo, jood I. Toimivad rakus kui ensüümide kofaktorid. Süsinikuringe Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ning vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi süsihappegaasiks, karbonaatideks ja vesinikkarbonaatideks. Aktiivses aineringes on ca 2% Maal olevast süsinikust. Süsinikuringet suunavad fotosüntees ja hingamine. Maismaataimed kasutavad atmosfääri CO2 , veetaimed lahustunud karbonaate. Kiire süsinikuringe Süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2 -st orgaanilisi ühendeid. Osa fotosünteesil seotud süsinikust läheb tagasi atmosfääri CO 2 -na
Tööstusust pärit jahutusvee juhtumine veekogudesse, mis võib viia veekogu elustiku liigiliste muutuseni. 66) Miks kasvavad väetistega saastatud veekogud kiiresti kinni? 67) Mis on aeglane, mis kiire süsinikuringe? Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ning vesinikkarbonaatide süsiniku tsükline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi süsihappegaasiks, karbonaatideks ja vesinikkarbonaatideks. Aktiivses aineringes on ca 2% Maal olevast süsinikust. Süsinikuringet suunavad fotosüntees ja hingamine. Maismaataimed kasutavad atmosfääri CO2; veetaimed lahustunud karbonaate. KIIRE SÜSINIKURINGE. Süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2-st orgaanilisi ühendeid. Osa fotosünteesil seotud süsinikust läheb tagasi
Tööstusust pärit jahutusvee juhtimine veekogudesse, mis võib viia veekogu elustiku liigiliste muutusteni. 54)Miks kasvavad väetistega saastatud veekogud kiiresti kinni? 55)Mis on aeglne, mis on kiire süsinikuringe? Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ning vesinikkarbonaatide süsiniku tsükline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi süsihappegaasiks, karbonaatideks ja vesinikkarbonaatideks. Aktiivses aineringes on ca 2% Maal olevast süsinikust. Süsinikuringet suunavad fotosüntees ja hingamine. Maismaataimed kasutavad atmosfääri CO2; veetaimed lahustunud karbonaate. Kiire süsinikuringe. Süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2-st orgaanilisi ühendeid. Osa fotosünteesil seotud süsinikust läheb tagasi atmosfääri CO2-na rakuhingamise kaudu, osa
reaktiivide (H2O, CO2, O2) mõjul, kusjuures moodustuvad uued mineraalid. Keemilisel murenemisel võib toimuda mitmeid erinevaid protsesse: *hapendumine [4Fe3O4+O2=6Fe2O3 (magnetiit....hematiit)] *taandumine- hapendumise vastandprotsess, õhuvaene keskkond. *hüdratsioon- vee püsiv liitumine mineraaliga (hematiit---limoniit) 1 *hüdrolüüs- soola osaline lagunemine vee toimel happeks ja aluseks. Meie kliimas on mineraalide lagunemine tavaliselt karbonaatideks ja ränihapendiks. *lahustumine- sellele alluvad kõik mineraalid. Hästi lahustuvad kaltsiit, kips, dolomiit, haliit. Halvasti kvarts ja vilgud *uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon. bioloogiline murenemine- toimub taim- ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul. Settekivimite murenemine erineb primaarsete kivimite murenemisest. Tavaliselt on settekivimid keemilisele murenemisele vastupidavad, sest koosnevad peamiselt primaarsete kivimite murenemise lõpp-produktidest
uued mineraalid. Keemilisel murenemisel võib toimuda mitmeid erinevaid protsesse: · hapendumine 4Fe3O4+O26Fe2O3 (magnetiithematiit) · taandumine hapendumise vastandprotsess, õhuvaene keskkond · hüdradatsioon vee püsiv liitumine mineraaliga Fe2O3+3H2O2Fe(OH)3 (hematiitlimoniit) · hüdrolüüs soola osaline lagunemine vee toimel happeks ja aluseks. Meie kliimas on mineraalide hüdrolüüsi lõpptulemuseks lagunemine karbonaatideks ja ränihapendiks. · lahustumine sellele alluvad kõik mineraalid. Hästi lahustuvad kaltsiit, kips, dolomiit, anhüdriit, haliit. Halvasti lahustuvad kvarts, vilgud. Lahustuvus paraneb koos vee temperatuuri tõusuga. · uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon. 3. Bioloogiline murenemine toimub taim- ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul. Settekivimite murenemine erineb primaarsete kivimite murenemisest. Tavaliselt on
muundumine looduslike reaktiivide (H2O, CO2, O2) mõjul, kusjuures moodustuvad uued mineraalid. Keemilisel murenemisel võib toimuda mitmeid erinevaid protsesse: *hapendumine(4Fe3O4+O2=6Fe2O3(magnetiit....hematiit))*taandumine- hapendumise vastandprotsess, õhuvaene keskkond. *hüdratsioon- vee püsiv liitumine mineraaliga (hematiit---limoniit) *hüdrolüüs- soola osaline lagunemine vee toimel happeks ja aluseks. Meie kliimas on mineraalide lagunemine tavaliselt karbonaatideks ja ränihapendiks. *lahustumine- sellele alluvad kõik mineraalid. Hästi lahustuvad kaltsiit, kips, dolomiit, haliit. Halvasti kvarts ja vilgud *uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon. -bioloogiline murenemine- toimub taim- ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul. Settekivimid vastupidi ainult rabenevad. 7. Denutatsioon ja akumulatsioon, üldmõisted. Denutatsioon on ekogeensete jõudude poolt tekkinud murendkivimite purustev tegevus. Akumulatsioon kuhjav tegevus
Keemilisel murenemisel võib toimuda mitmeid erinevaid protsesse: · hapendumine(4Fe3O4+O2=6Fe2O3(magnetiit hematiit)) · taandumine- hapendumise vastandprotsess, õhuvaene keskkond. · hüdratsioon- vee püsiv liitumine mineraaliga Fe2O3+3H2O<->2Fe(OH)3 (hematiit <- >limoniit) · hüdrolüüs- soola osaline lagunemine vee toimel happeks ja aluseks. Meie kliimas on mineraalide lagunemine tavaliselt karbonaatideks ja ränihapendiks. · lahustumine- sellele alluvad kõik mineraalid. Hästi lahustuvad kaltsiit, kips, dolomiit, haliit. Halvasti kvarts ja vilgud. Lahustuvus paraneb koos vee temperatuuri tõusuga. · uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon. Bioloogiline murenemine- toimub taim- ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul. Settekivimid vastupidi ainult rabenevad. Sekundaarsed mullamineraalid tekivad primaarsetest mineraalidest murenemisprotsessis ja on
annaabi.ee 
