Roostevaba terase tüübid • Hakati kasutama pärast Esimese maailmasõja lõppu peamiselt masina- ning keemiatööstuse. Tänapäeval võib leida kodumajapidamises kasutavatest söögiriistadest kuni erinevate lahendusteni autotööstustes ja mujal. • Tänapäeval kasutatakse peamiselt järgmisi roostevaba terase tüüpe: ferriit-, martensiit- ning austeniit- Martensiit teras • Martensiit-terase Cr sisaldus on 12 – 18%. Teras on karastatav ning tugev. See teras on lisaks veel magnetiline. Võimalik on seda sepistada ja sulatada, kuid mitte keevitada. See teras sobib kõige paremini masinaosade valmistamiseks. Kasutatakse veel tööriistades. Austeniit teras • On roostevabadest terastüüpidest kõige tähtsam, sest seda kasutatakse kõige rohkem. Austeniit teras ei ole magnetiline ning tema korrosioonikindlus pole kõige kõrgem. Peamine omadus on tema painduvus ning seetõttu saab seda hästi
· Nikkel · Nioobium · Tantaal · Titaan · Vanaadium · Vask · Volfram Terase ajalugu Esimesed terased loodi nähtavasti kogemata, kui raudmõõkade toorikuid kuumutati söeääsis. Oletatavasti leiutasid terase halübid, Musta mere kagurannikul elanud rahvas Väike-Aasias. On oletatud, et selle rahva nimest tuleb terase kreekakeelne nimi chalyps. Terast saadi rauda sütel kuumutades, jahutades ja lõõmutades. Teras on rauast paremini sepistatav, kokkukeedetav ja karastatav. Hellenismi ajal viidati hispaania mõõgaterade valmistamise õpetuses, et rohmakas külmtöötlus ei võimalda elastsust saavutada. Parimat terast saadi õige maagivaliku, räbu eemaldamise, metalli mitmekordse kuumutamise, õige vees või õlis jahutamise ja hoolika külmtöötlemise tulemusena. Antiikaja terasetootmise tipptaseme näiteid, rooma damaskuse terast, on leitud Taanis Põhja-Schleswigis olevast Nydami soost.
kuumustugevad jm. Ajalugu Esimesed terased loodi nähtavasti kogemata, kui raudmõõkade toorikuid kuumutati söeääsis. Oletatavasti leiutasid terase halübid, Musta mere kagurannikul elanud rahvas Väike-Aasias. On oletatud, et selle rahva nimest tuleb terase kreekakeelne nimi chalyps. Terast saadi rauda sütel kuumutades, jahutades ja lõõmutades. Teras on rauast paremini sepistatav, kokkukeedetav ja karastatav. Hellenismi ajal viidati hispaania mõõgaterade valmistamise õpetuses, et rohmakas külmtöötlus ei võimalda elastsust saavutada. Parimat terast saadi õige maagivaliku, räbu eemaldamise, metalli mitmekordse kuumutamise, õige vees või õlis jahutamise ja hoolika külmtöötlemise tulemusena. Antiikaja terasetootmise tipptaseme näiteid, rooma damaskuse terast, on leitud Taanis Põhja-Schleswigis olevast Nydami soost. Liigitus
rauast rabedam. Terase ajalugu Esimene terased loodi nähtavasti kogematta, kui raudmõõkade toorikuid kuumutati söeeääsis. Oletatavasti leiutasid terase halübid, Musta mere kagurannikul elanud rahvas Väike-Aasia. On oletatud,et selle rahva nimest tuleb terase kreekakeelne nimi chalyps. Terast saadi raua sütel kuumutades, jahutades ja lõõmutades. Teras on auast paremini sepistatav, kokkukeedetav ja karastatav. Hellenimi ajal viidati hispaania mõõgaterade valmistamise õpetuses, et rohmakas külmtöötlus ei võimalda elastsust saavutada. Parimat terast saadi õige maagivaliku, räbu eemaldamise, metalli mitmekordse kuumutamise, õige vees või õlis jahutamise ja hoolika külmtöötlemise tulemusel. Antiikaja terasetootmise tipptaseme näited, rooma damaskuse terast ,on leitud Taani Põhnja- Schleswigis olevast Nydmi soost. Roostevaba teraseks
Teda tarvitatakse peamiselt põllumajandus-, masina-, ja autotööstuses. [9] 2.2 Teras Esimesed terased loodi nähtavasti kogemata, kui raudmõõkade toorikuid kuumutati söeääsis. Oletatavasti leiutasid terase ,,halübid", Musta mere kagurannikul elanud rahvas Väike-Aasias. On oletatud, et selle rahva nimest tuleb terase kreekakeelne nimi ,,chalyps". Terast saadi rauda sütel kuumutades, jahutades ja lõõmutades. Teras on rauast paremini sepistatav, kokkukeedetav ja karastatav. Hellenismi ajal viidati hispaania mõõgaterade valmistamise õpetuses, et rohmakas külmtöötlus ei võimalda elastsust saavutada. Parimat terast saadi õige maagivaliku, räbu eemaldamise, metalli mitmekordse kuumutamise, õige vees või õlis jahutamise ja hoolika külmtöötlemise tulemusena. Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude 8
2.2Ajalugu Esimesed terased loodi nähtavasti kogemata, kui raudmõõkade toorikuid kuumutati söeääsis. Oletatavasti leiutasid terase halübid, Musta mere kagurannikul elanud rahvas Väike-Aasias. On oletatud, et selle rahva nimest tuleb terase kreekakeelne nimi chalyps. Terast saadi rauda sütel kuumutades, jahutades ja lõõmutades. Teras on rauast paremini sepistatav, kokkukeedetav ja karastatav. Hellenismi ajal viidati hispaania mõõgaterade valmistamise õpetuses, et rohmakas külmtöötlus ei võimalda elastsust saavutada. Parimat terast saadi õige maagivaliku, räbu eemaldamise, metalli mitmekordse kuumutamise, õige vees või õlis jahutamise ja hoolika külmtöötlemise tulemusena.Antiikaja terasetootmise tipptaseme näiteid, rooma damaskuse terast, on leitud Taanis Põhja-Schleswigis olevast Nydami soost.
Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austeniidi lagunemist, seejärel aga õlis või õhus, mis tagab detaili aeglase jahtumise martensiidi tekke piirkonnas. Sellist karastusviisi kasutatakse süsinikterastest tööriistade valmistamisel. Astekarastuse korral jahutatakse detaili keskkonnas, mille temperatuur on antud terase martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgem. Selles keskkonnas jahutamisel ja seisutamisel peab karastatav detail kogu ristlõike ulatuses omandama karastuskeskkonna temperatuuri. Sellele järgneb lõplik, tavaliselt aeglane jahutamine, mille jooksul tegelikult toimubki karastamine, s.t. austeniidi muutumine martensiidiks. Isotermkarastuse e. beiniitkarastuse korral jahutatakse terast martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgemal temperatuuril (250...350 °C) seisutusega kuni austeniidi lagunemiseni ferriidi ja tsementiidi seguks beiniidiks.
tumedate toonideni välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja lamineeritavad olenevalt mustri sügavusest. [2] 17. Matistatud klaasid Matistatud klaasid jagunevad matistamise tehnoloogia järgi satiin klaasideks ja liivapritsitud klaasideks. Satiin klaasid on läbikumavad ning tema töödeldud pind on viimistletum. Satiin klaasi on kerge käsitleda nind ta on karastatav. Liivapritsitud klaasi pind on liivaga tasaselt matiks pritsitud. See tehnika võimaldab ka mustriga pindu valmistada. Liivapritsitud pindasid on raske puhastada, mistõttu on soovitatav pind tefloniga katta või klaasipaketis sisemise pinnana kasutada. [2] 18. Taustvärvitud klaasid Fassaadi umbosade klaasimisel ühekordse taustkaetud klaasiga on olemas kaks erinevat lahendust tausta katmisel, kas emailimine või pindamine. Emailitud fassaadi umbosa
erinevaid toone kirgastest kuni tumedate toonideni välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja lamineeritavad olenevalt mustri sügavusest. Matistatud klaasid Matistatud klaasid jagunevad matistamise tehnoloogia järgi satiin klaasideks ja liivapritsitud klaasideks. Satiin klaasid on läbikumavad ning tema töödeldud pind on viimistletum. Satiin klaasi on kerge käsitleda nind ta on karastatav. Liivapritsitud klaasi pind on liivaga tasaselt matiks pritsitud. See tehnika võimaldab ka mustriga pindu valmistada. Liivapritsitud pindasid on raske puhastada, mistõttu on soovitatav pind tefloniga katta või klaasipaketis sisemise pinnana kasutada. Taustvärvitud klaasid Fassaadi umbosade klaasimisel ühekordse taustkaetud klaasiga on olemas kaks erinevat lahendust tausta katmisel, kas emailimine või pindamine. Emailitud fassaadi
olenevalt mustri sügavusest. [8] 4.8 Matistatud klaasid Mattklaaside pind hajutab valgust ja sõltuvalt kasutatud tehnoloogiast muudab klaasid kas siis osaliselt või täielikult läbipaistmatuks. Satiin klaasid on läbikumavad klaasid, millel on eriti kõrge ja ühtlane valguse läbivus (LT u.82- 85%). Satiin klaasi töödeldud pind on viimistletum võrreldes liivapritsitud klaasiga. Satiin klaasi on kerge käsitleda ja ta on karastatav. Ideaalne klaas vaheseintele, ja kohtades kus vajatakse privaatsust kuid ei soovita loobuda valgusest. 13 Liivapritsitud klaasi pind on pritsitud liivaga tasaselt matiks. Selle meetodiga võib valmistada klaasipinnale sabloone kasutades erinevaid mustreid. Kuna pritsitud pindasid on raske puhastada, on soovitav pind katta tefloniga või kasutada klaaspaketis sisemise pinnana.[8] 4.9 Taustvärvitud klaasid
toonideni välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja lamineeritavad olenevalt mustri sügavusest. 20 Matistatud klaas Satiin klaasid on läbikumavad klaasid, millel on eriti kõrge ja ühtlane valguse läbivus (LT u.82-85%). Satiin klaasi töödeldud pind on viimistletum võrreldes liivapritsitud klaasiga. Satiin klaasi on kerge käsitleda ja ta on karastatav. Ideaalne klaas vaheseintele, ja kohtades kus vajatakse privaatsust kuid ei soovita loobuda valgusest. Liivapritsitud klaasi pind on pritsitud liivaga tasaselt matiks. Selle meetodiga võib valmistada klaasipinnale šabloone kasutades erinevaid mustreid. Kuna pritsitud pindasid on raske puhastada, on soovitav pind katta tefloniga või kasutada klaaspaketis sisemise pinnana. 21 Taustvärvitud klaas Fassaadi umbosade klaasimisel
välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja lamineeritavad olenevalt mustri sügavusest. [12] 3.3 Matistatud klaasid 3.3.1 Satiin klaas Satiinklaasid on läbikumavad klaasid, millel on eriti kõrge ja ühtlane valguse läbivus (LT u.82- 85%). Satiinklaasi töödeldud pind on viimistletum võrreldes liivapritsitud klaasiga. Satiinklaasi on kerge käsitleda ja ta on karastatav. Ideaalne klaas vaheseintele, ja kohtades kus vajatakse privaatsust kuid ei soovita loobuda valgusest. [12] 3.3.2 Liivapritsitud klaas Liivapritsitud klaasi pind on pritsitud liivaga tasaselt matiks. Selle meetodiga võib valmistada klaasipinnale sabloone kasutades erinevaid mustreid. Kuna pritsitud pindasid on raske puhastada, on soovitav pind katta tefloniga või kasutada klaaspaketis sisemise pinnana. [12] 3.4 Klaasprofiilseinad
rauas tetragonaalse kristallvõrega, suur kõvadus ja tugevus. Et saada M, vaja terast jahutada T-ni 300…200˚C v k-st suurema kiirusega >120˚C/s. Kui C>0,6%, siis M l<0˚C ja jahtumisel jääb terasesse A seda rohkem, mida suurem on Csisaldus. Legeerel-did ↑ A püsivust ja seega nihutava C-kõverad paremale, perliitsete str. suunas ja ↓ v k. Legeerel-did, mis ei moodusta karbiide ja lahustuvad ainult rauas (Ni, Mn, Si), mõjutavad A P-ks lagunemise ajalist kulgu ja teras pole karastatav. Karbiide moodustavad legeerel-did (Cr, W, C, Mo) mõjutavad A lagunemise ajalist kulgu ja selle iseloomu, tekitades beiniitmuutuse kõvera. 15. Terase lõõmutus Eesmärgik on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise teel. Selleks kas. mitmesuguseid lõõmutusrežiime: Difusioonlõõmutus - terase keemilise koostise ühtlustamine difusiooni teel;
kõvera tippu), asetakse aeglaselt jahutatava keskkonda (õlisse). Meetodi eeliseks on suhteliselt aeglane jahutus martensiidi piirkonnas, mis vähendab sisepinged võrreldes eelmise variandiga. Meetodit kasutakse peamiselt kõrglegeeritud tööristateraste karastamisel, see on raskelt mehaniseeritav, sest on vaja täpselt määrata ülekandmise moment, mida suudab teha ainult kogenud termist. 3) Joakarastus seineb selles, et karastatav detail paigutakse veejoa alla, mis pidevalt voolab vastu metallpinda. Selle variandi kasutusel jahutus on intensiivsem, kui karastusvannis, sest detaili ümber ei teki nn. aurusärk, mis annab tulemusena suurema läbikarastuvuse. Seda varianti kasutakse tavaliselt mõne detailiosa karastamiseks. 4) Astekarastus, joon. 14.1, kõver 3 kujutab ennast täiustatud kahes keskkonnas karastamise variant, sest detail jahutatakse kahe erineva kiirusega
Selle karastusviisi puuduseks on raskus kindlaks määrata ja reguleerida detaili seisutusaega esimeses keskkonnas, seda enam et see aeg on väga lühike ( mõõdetakse sekundites). See viis nõuab karastajalt küllaltki kõrget kvalifikatsiooni. Astekarastus On vaba katkendkarastusele omastest puudustest, mille korral detaili jahutatakse keskkonnas, mille temp on antud terase martensiitmuutuse algtemperatuurist Ma kõrgem. Selles keskkonnas jahutamisel ja seisutamisel peab karastatav detail kogu ristlõike ulatuses omandama karastuskeskkonna temperatuuri. Sellele järgneb aeglane jahutamine mille jooksul austenniit muutub martensiidiks ehk karastumine. Selle karastusviisi korral tekivad minimaalsed karastuspinged sest jahutamine jaguneb kaheks etapiks. Karastuskeskkondadena kasutatakse sulasooli- leelisi(KNO3, NaNO2, KOH, NaOH) temperatuuriga 150-550 kraadi vastavalt astmetemperatuurile. Astekarastust kasutatakse mittelegeerterastest detailide
värvimisel vähendab põhivärvi kulu, antikorrosiooniomadustega metallkonstruktsiooni värvimisel, plastifitseeritud kruntvärv amortiseerib põhivärvi kelme aluspinda värvi deformatsioonil. Põhivärvid annavad pinnale kaitseomadused mehaaniliste, keemiliste ja bioloogiliste tegurite eest. Pilet 16 Süsiniku sisalduse mõju terase tehnoloogilistele omadustele (keevitatavus, karastatavus jt). Teras on karastatav, kui C sisaldus on suurem kui 0,3-0,4%. Teras on hästi keevitatav kui süsiniku sisaldus on alla 0,2% , süsinik annab terasele juurde tugevust, kuid koguse kasvades suurendab ka rabedust kui süsiniku sisaldus terases on üle 0,25% võivad keevitustsoonis tekkida praod. Süsiniku sisalduse suurenedes suurenevad tõmbetugevus, kõvadus, vähenevad voolavuspiir, vastupanu väsimuspurunemisele ja plastsus
martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgem. Selles keskkonnas jahutamisel ja seisuta- misel peab karastatav detail kogu ristlõike ulatuses omandama karastuskeskkonna temperatuuri. Selle- le järgneb lõplik, tavaliselt aeglane jahutamine, mille - 14 -
süvendisse, keskel asuv juhtplaat aga asetub hambas olevasse soonde. a) b) c) d) c Sele 21.4. Näiteid ketirattaist: a – üherealine, b – kaherealine, c – keevitatud, d – poltliitega. Ketirattad oma kujult on lähedased hammasrattaile. Materjaliks väikeketirattail (hammaste arv z 30) on karastatav või tsementiiditav teras (48…56 HRC), suurtel ratastel (z > 30 ja > 250 mm) võib selleks olla pindkarastatav terasvalu, aeglastes ülekannetes ka malm. Kasutatakse ka plastikust valmistatud ketirattaid. 21.1. Kettülekande kujundamine ja määrimine. Ketirattaid paigaldatakse nii, et kett liiguks vertikaaltasandis. Rattaste asetus seejuures võib olla suvaline kuid soodsamad on need skeemid, kus kett on horisontaalne või kallega kuni 45
Sellist karastusviisi kasutatakse süsinikterastest töö- t riistade valmistamisel. Astekarastuse korral jahutatakse detaili kesk- konnas, mille temperatuur on antud terase marten- | Karastamine | | Noolutamine | siitmuutuse algtemperatuurist kõrgem. Selles keskkonnas jahutamisel ja seisuta- Sele 1.33. Terase astekarastus misel peab karastatav detail kogu ristlõike ulatuses omandama karastuskeskkonna temperatuuri. Selle- Tsementiitimine le järgneb lõplik, tavaliselt aeglane jahutamine, mille T o o t -l ca 900 C jooksul tegelikult toimubki karastamine, s.t. auste- niidi muutumine martensiidiks.
annaabi.ee 
