- lhustumiseks vajalik ensm (laktaas) , mis mnel puudub. Sahharoos - ehk tavaline suhkur C2H22O11 - Suhkrupeet ja roog - Banaanid , arbuusid - Kase- ja vahtramahl - Ehitust testab ssivesikute peamine keemiline omadus - hdrols C11H22O11 + H20 - hdrols - c6h12o6 + c6h12o6 - invertsuhkur on glkoosi ja fruktoosi segu - Ei kristalliseeru SAHHAROOSI OMADUSED : - vrvusetu kristalne aine - lhnatu - lahustub vees - sulab temperatuuril 185C , kuumutamisel le 185 muutub pruunika vrvusega karamelliks - magususelt kolmas looduslik sahhariid TRKLIS TSELLULOOS (C6 H10 05)n - on polmeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jgid - trklis on a- glkoosi polmeer - tselluloos b-glkoosi polmeer (C6 H11 O5)n + H2O ---- hdrols ---- n C6 H12 O6 Trkils : Leidub - taimejuurtes(kartul) - seemnetes(teravili) - valge vrvusega - krudisev pulbriline aine - hgroskoopne - klmas vees ei lahustu - soojas vees trklise terad paisuvad ja moodustavad kliistri - ensmide toimel hdrolsub
kleepuva kolloidlahuse. tsinkkloriidilahuses ja Kõrgemal temp.tuuril Külmas vees aga ei kontsentreeritud karamelliks. Magusam kui lahustu. väävelhappes. Vees ei glükoos, vähem magus kui lahustu. fruktoosist.
· Sahharoos ehk suhkur on glükoosist ja fruktoosist koosnev disahhariid. keemilise valemiga C12H22O11. Sahharoosi toodetakse peamiselt suhkruroost ja suhkrupeedist. · Laktoos ehk piimasuhkur on üks suhkrutest. Ta kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide hulka. · Invertsuhkruks nimetatakse Sahharoosi hüdrolüüsil tekkivat glükoosi ja fruktoosi segu Tuntuim invertsuhkru lahus on mesi. · Karamelliks nimetatakse sahharoosi kuumutamisel tekkinud pruuni massi. · Polüsahhariidiks nimetaqtakse polümeeri mis koosneb monosahhariidide jääkidest. Polüsahhariidid jaotatakse 3 gruppi: 1. struktuursed plüsahhariidid 2. varupolüsahhariidid 3. muude ülesannetega polüsahhariidid · Tärklis on taimedes olev polüsahhariid. Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n. Tärklis on puhtal kujul vees
KOMMIDEST JA MAIUSTUSTEST Mis on kommid? Kommid on maiustused, mida valmistatakse suhkrust ja veest või piimast. Tekib siirup, mis pannakse keema. Keev siirup muutub karamelliks, millest valmistataksegi erinevaid kompvekke. Mis on sokolaad? Sokolaad on maiustus, mida valmistatakse kakaoubadest. Kuna kakaopuu pärineb Lõuna- Ameerikast, siis eurooplased ei tundnud sokolaadi enne Ameerika avastamist. Mida huvitavat tead sina maiustustest rääkida? Kindlasti oled kuulnud oma vanemate noomitust: ,,Ära söö nii palju kommi!" Miks nad seda ikkagi ütlevad? Kas maiustused on tõesti pahad? Kommid sisaldavad palju suhkrut. Kui
keemiseni. Jahuta. Sega suhkur munakollastega kergeks vahuks. Lahusta tärklis järelejäänud piimaga ja sega see munakollase-suhkru segu hulka. Lisa muna- suhkrusegu piima-apelsinikoore segule. Klopi läbi ja jaota kogus küpsetus- kindlatesse nõudesse. Küpseta 125 kraadi juures 30-40 minutit. Jahuta. Keeda vaarikatest, suhkrust, veest ja vaniljekaunast siirup ning marineeri rabarber siirupis. Enne sööma asumist puista magustoidule suhkur ja kõrveta see leeklambi abil karamelliks. Serveeri koos rabarberikompoti ja passioniviljadega. Kasutatud kirjandus http://www.toit.ee/et/handbook/cuisine/spanish http://www.horizontravel.ee/?event=Show_booking_subpage&page_id=1520&destinati Berlitzi reisijuht. Hispaania
TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLUSVIISID 10.KLASS KUUMTÖÖTLEMISVIISID Kuumtöötlemisviisid võib jagada põhi- ja abiviisideks. Põhiviisid on keetmine ja praadimine ning kombinatsioonid nendest, abiviisid on kupatamine, blanšeerimine ja lühiajaline kuumutamine rasvas. KEETMINE • Keetmisel pehmeneb toiduaine kuumas vedelikus või veeaurus. Keetmise alguses tuleb vesi keema ajada (100 °C) ning seejärel kuumust vähendada, et vedelik terve kuumtöötlemise aja tasaselt keeks (95–97 °C). • Väheses vedelikus • Rohkes vedelikus. • Omas mahlas • Veeaurus keetmisel • Veevannis • Rõhu all kiirkeetjas KEETMINE • Väheses vedelikus keetmisel on toiduaine vaevalt vedelikuga kaetud või on vedeliku maht vaid 1/3 toiduaine omast. Keetmiseks kasutatakse kaanega nõu, et vedelik ei aurustuks. Väheses vedelikus keedetakse aedvilja, kala jm. • Rohkes vedelikus keetmisel on vedelikku niisama palju või rohkem kui toiduainet. Nii keedetaks...
süsiniku juures. Kui reaktsioonis osaleb 6. süsiniku OH-rühm, tekib tsükliline vorm, mida nimetatakse formaalse nimetuse järgi D-fruktopüranoosiks. 5. süsiniku juures oleva OH-rühmaga reaktsiooni puhul tekib D-fruktofuranoos. (5) (5) Sahharoos (C12H22O11) 3.1 Saamine Sahharoos (glükoos + fruktoos) roo või peedisuhkur (tavaline suhkur). Kuumutamisel (185 kraadi) tekib pruun mass, mida nimetatakse karamelliks. Sahharoosi hüdrolüüsil tekkivat glükoosi ja fruktoosi segu nimetatakse invertsuhkruks. Tuntuim invertsuhkru lahus on mesi. (6) 3.2 Tootmine Sahharoos on taimeriigis levinud aine. Suuremal määral leidub teda suhkrupeetides, maisis, vahtra- ja kasemahlas, suhkruroos jm. Sahharoosi toodetakse kas suhkrupeetidest või suhkruroost, millele vastavalt ka suhkrut nimetatakse kas peedi- või roosuhkruks. (1) Nõukogude Liidus toodetakse sahharoosi suhkrupeetidest
Lõhustumiseks vajalik ensüüm(laktaas), mis mõnel puudub. 4. C12H22O11 Leidub a) suhkrupeet ja roog. b) banaanid, arbuusid. c) kase- ja vahtramahl 5. Ehitust tõestab süsivesikute peamine keemiline omadus hüdrolüüs 6. Invertsuhkur on glükoosi ja fruktoosi segu 7. Ei kristalliseeru 8. Värvusetu kristallne aine 9. Lõhnatu 10. Lahustub vees 11. Sulap temp. 185 kraadi. Kuumutamisel üle 185 kraadi muutub pruunika värvusega karamelliks. 12. Magususelt kolmas looduslik sahhariid. 13. Tärklis. Tselluloos - (C6H10O5)n - on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. 14. Tärklis on A-glükoosi polümeer 15. Tselluloos on B-glükoosi polümeer 16. Ehitust tõestab süsivesikute peamine keemiline omadus hüdrolüüs 17. Tärklis on polümeer 18. Tärklist leidub taimejuurtes (kartul) ja seemnetes ( teravili) 19
Reaktsioonis käitub üks sahhariid alkoholina. Disahhariidid on sarnased eetritega. Nad on omavahel seotud üle hapniku silla mida nimetatakse glükosiidsidemeks. glükoos glükoos kui alkohol glükosiid (maltoos) · Tuntumad disahhariidid: 1) Sahharoos (glükoos + fruktoos) roo või peedisuhkur (tavaline suhkur). Kuumutamisel (185 o C) tekib pruun mass, mida nimetatakse karamelliks. Sahharoosi hüdrolüüsil tekkivat glükoosi ja fruktoosi segu nimetatakse invertsuhkruks. Tuntuim invertsuhkru lahus on mesi. 2) Maltoos (glükoos + glükoos) linnasesuhkur. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. Maltoosi saadakse tärklise ensümaatilisel töötlemisel. 3) Laktoos (galaktoos + glükoos) piimasuhkur. Sisaldub piimas. 5. Polüsahhariidid
Reaktsioonis käitub üks sahhariid alkoholina. Disahhariidid on sarnased eetritega. Nad on omavahel seotud üle hapniku silla mida nimetatakse glükosiidsidemeks. glükoos glükoos kui alkohol glükosiid (maltoos) · Tuntumad disahhariidid: 1) Sahharoos (glükoos + fruktoos) roo või peedisuhkur (tavaline suhkur). Kuumutamisel (185 o C) tekib pruun mass, mida nimetatakse karamelliks. Sahharoosi hüdrolüüsil tekkivat glükoosi ja fruktoosi segu nimetatakse invertsuhkruks. Tuntuim invertsuhkru lahus on mesi. 2) Maltoos (glükoos + glükoos) linnasesuhkur. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. Maltoosi saadakse tärklise ensümaatilisel töötlemisel. 3) Laktoos (galaktoos + glükoos) piimasuhkur. Sisaldub piimas. 5. Polüsahhariidid
Reaktsioonis käitub üks sahhariid alkoholina. Disahhariidid on sarnased eetritega. Nad on omavahel seotud üle hapniku silla mida nimetatakse glükosiidsidemeks. glükoos glükoos kui alkohol glükosiid (maltoos) · Tuntumad disahhariidid: 1) Sahharoos (glükoos + fruktoos) roo või peedisuhkur (tavaline suhkur). Kuumutamisel (185 o C) tekib pruun mass, mida nimetatakse karamelliks. Sahharoosi hüdrolüüsil tekkivat glükoosi ja fruktoosi segu nimetatakse invertsuhkruks. Tuntuim invertsuhkru lahus on mesi. 2) Maltoos (glükoos + glükoos) linnasesuhkur. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. Maltoosi saadakse tärklise ensümaatilisel töötlemisel. 3) Laktoos (galaktoos + glükoos) piimasuhkur. Sisaldub piimas. 5. Polüsahhariidid
Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 Kanamuna tk 0.06 21 0.04 0.12 0.08 2 Suhkur kg 0.01 0.01 0.02 0.02 3 Piim (2,5%) L 0.1 0.1 0.2 0.2 4 Vanilliekstrakt L 0 0 0 0 Riivitud muskaatpähke 5l kg 0 0 0 0 6 Karamelliks: 7 Suhkur kg 0.03 0.03 0.03 0.03 8 Vesi L 0.015 0.015 0.015 0.015 Rosinad 9 (kivideta) kg 0.01 0.01 0.01 0.01 Mandariin 10 (sektoriteks) kg 0.027 45 0.015 0.054 0.03 Kokku: 0 0 TOIDU NIMETUS Crème brûléeehk Brüleekreem
annaabi.ee 
