kahtlemata andekate kirjanikkude sulest .Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest". Puht sõjaraamatutest olid lemmikuid partisanikomandör Kovpaki "Putivli st Karpaatideni". Arkadi Gaidari teosed talle erilist muljet ei jätnud, küll Lev Kassili "Mu kallid poisid", Kaverini "Kaks kaptenit" ja Katajevi "Valendab üksik puri". Vanaisa kõrvalt luges ka Vene-Jaapani sõjaromaane "Tsusima" ja "Port-Artur". Mitu korda luges ka Gorki lapsepõlve- raamatuid. Eesti kirjandusest meeldis Kaplinskile kõige paremini Lutsu "Kevade" ja mõned muinasjutu- ja muistendiraamatud, meeldis ka Tuglase "Väike Illimar". Üldmulje eesti kirjandusest oli aga hall ja nukker, selles oli midagi, mis kõlas kokku tolleaja elu halluse ja nukrusega. Neid raamatuid lugedes haaras teda masendus ja melanhoolia, kadus eluisu, mida pidev haigeolemine nagunii nõrgendas. Jaan mäletab Tuglase miniatuure ja sümbolistlikke lugusid, mida lapsena hakkas lausa vihkama
mitmes Euroopa ülikoolis. Elab Põlvamaal Kõlleste vallas, Mutiku talus.Jaan Kaplinski sai tuntuks kõigepealt luuletajana (esikkogu 1965), hiljem on avaldanud ka proosat: romaane, mälestusteraamatuid ja artiklikogumikke, on võtnud sõna paljudel ühiskonna jaoks olulistel teemadel, kirjutanud filosoofilisi tekste, tõlkinud eesti keelde luulet ja proosat. Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Võru keele oskuse andsid Jaan Kaplinskile lapsepõlvesuved Põlva- ja Võrumaal (Oraval, Eostes, Pindis, Räpina lähedal). Sõjajärgsetel aastatel maasugulaste taludes veedetud aeg lisas olulise panuse isiksuse kujunemisse, tekitas hingeseose loodusega ühtekuuluva mõttelaadiga ja andis võimaluse mõista ühiskonnas toimuva tagamaid teisest vaatevinklist. Loomingu põhiteema on inimese traagiline eraldatus tõelisusest ja selle ületamise võimalused looduse ja kultuuri mõistmise kaudu
Oma maja naabritest kirjutas Kaplinski raamatus ,,Kust tuli öö". 1949.a. üks märtsiõhtu on Kaplinskil hästi meeles. Ta oli palavikus ja teadis, et toimub küüditamine. Tema vanemate kohvrid olid juba pakitud. Uksekell helises ja sisse astusid võõrad mehed, kes nende dokumente kontrollisid. Ära neid ei viidud, kuid mõned nende tuttavad võeti kaasa. Kuni murdeeani ei meeldinud talle koolis käia. Juba siis huvitus ta raamatutest ja laiast maailmast. Kaplinskile meeldis koguda marke ning teadmisi. Talle said tuttavaks Indoneesia saared, Kesk-ja Lõuna-Ameerika riigid. Huvist filateelia vastu said talle selgeks ka riigid, millest Saksamaa oli kunagi koosnenud. 1958.a. lõpetas ta Tartu 1. keskkooli ning läks edasi Tartu Ülikooli, kus õppis prantsuse filoloogiat. Alates 1968.a. on Kaplinski kuulunud Kirjanike Liitu. 1980.a. oli ta seotud kuulsa "40 kirja" koostamisega. Nimelt oli just tema see, kes sõnastas kirja esimese versiooni
Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest". Puht sõjaraamatutest olid lemmikuid partisanikomandör Kovpaki "Putivli st Karpaatideni". Arkadi Gaidari teosed talle erilist muljet ei jätnud, küll Lev Kassili "Mu kallid poisid", Kaverini "Kaks kaptenit" ja Katajevi "Valendab üksik puri". Vanaisa kõrvalt luges ka Vene-Jaapani sõjaromaane "Tsusima" ja "Port-Artur". Mitu korda luges ka Gorki lapsepõlve-raamatuid. Eesti kirjandusest meeldis Kaplinskile kõige paremini Lutsu "Kevade" ja mõned muinasjutu- ja muistendiraamatud, meeldis ka Tuglase "Väike Illimar". Üldmulje eesti kirjandusest oli aga hall ja nukker, selles oli midagi, mis kõlas kokku tolleaja elu halluse ja nukrusega. Neid raamatuid lugedes haaras teda masendus ja melanhoolia, kadus eluisu, mida pidev haigeolemine nagunii nõrgendas. Jaan mäletab Tuglase miniatüüre ja sümbolistlikke lugusid, mida lapsena hakkas lausa vihkama. Temas elas realist,
ajalooratast saab tagasi pöörata?" ei leidnud ka NSV Liidu Teaduste Akadeemia selget vastust. Veel taheti teada, miks on meestel rinnanibud ja kuhu on kadunud sitasitikad. Ja Kommunisti lisalehe tublid toimetajad tüütasid sääraste küsimustega asjaomaseid teadusasutusi! Eesti luuletajatest on Andres Ehinit enim mõjutanud Jaan Kaplinski, Artur Alliksaar ja Ilmar Laaban. Kaplinski on Ehinist aasta noorem ning nendest said 1958. aasatl head tuttavad. Tänu Kaplinskile hakkas Ehin huvituma eesti luuletajate pagenduses kirjutatud luulest. Andrese sõprus Kaplinskiga avardas ka tema silmapiiri kultuuride ja uskude ajaloo ning lääne poliitika suhtes. Siiski pole Ehini luule võrreldav Kaplinski omaga. Nende huvid ja temperamendid on selleks liiga erinevad. Artur Alliksaar oli Andes Ehini õpetaja ja üks lähimaid sõpru kuuekümnendatel aastatel. Alliksaare luuletustest leidis Ehin luulele omase atmosfääri.
Luuletus „Kirjaneitsi mälestuseks“ oli pühendatud Lydia Koidula 100. sünniaastapäevale. Paraku poeedi eluajal nägi tema looming trükivalgust äärmiselt vähe. Debüüt toimus alles 1966. aasta jaanuaris „Loomingu“ veergudes. Enne Alliksaare surma aastal 1966 jõudis raamatuna lugejateni tema ainuke näidend „Nimetu saar“. Oma viimastel eluaastatel Tartus suhtles, suunas ja andis Alliksaar nõu Ain Kaalepile, Paul- Eerik Rummole, Andres Ehinile ja Jaan Kaplinskile, kellest hiljem said tunnustatud poeedid ja esseistid. Artur Alliksaar suri vähktõppe 12. augustil 1966. aastal Tartus. Surmajärgselt on tal ilmunud viis luulekogu: „Olematus võiks ju ka olemata olla“ (1968), „Luule“ (1976), „Väike luuleraamat“ (1984), „Päikesepillaja“ (1997) ja „Alliksaar armastusest“ (2002). Samas on Alliksaarel oluline roll ka luuletõlkijana, tema silmapaistvaim tõlge on Sergei Jessenini „Loojumatu tund“ (1966). (Kalda, 1991)
eest. Kaplinski suhe elutõega rajaneb valgustatud skepsisel, mida ta tunnistab enesele kõige lähedasemaks ("Usk on uskmatus", lk 69). See tähendab loobumist kindlast usust (jumalasse, mammonasse, rahasse, turumehhanismi, ideoloogiatesse, filosoofilistesse doktriinidesse) ja "hoidmist tõe poole tõe enda pärast" ("Usk on uskmatus", lk 63). Aga isegi selles poolehoius ei tohiks Kaplinski meelest vältida tunnistamast, et ei teata vastuseid. Kaplinskile endale näiteks jääb mõistatuseks, miks kahekümnendal sajandil, aatomi ja bioloogiasajandil on "inimene osutunud nii vastuvõtlikuks manipulatsioonidele, püüdnud nii meeleheitlikult põgeneda vabaduse eest, mida ta samas meeleheitlikult on taga nõudnud ja mille pärast palju verd ja pisaraid valanud" ("Usk on uskmatus", lk.38). Janu algpuhtuse järele Tunnistagem kasvõi tänast Eestit silmas pidades, et see üha süvenev võõrandumine võib aegajalt
Uuemas otsas identiteediotsing. Sajandivahetusel hakkab senisest rohkem tundma huvi poolajuurde vastu, judaismi vastu. Tal on siiski juudi juures Poolas. 2003 "Isale" isa poole pöördumises arutab neid küsimusi. Tegemist ka luuletaja ja proosaautoriga, kes tajutakse mõtleva kirjanikuna. Pidepunktide kaudu esseistikas võiks sisenemist alustada. Sisenemisviis tuletab meelde Uku Masingut. Tema roll on ka oluline. Masing oli noorele Kaplinskile oluline õpetaja ja kelle õpetustes Kaplinski pettus.Masingu vari seotud sellega, et Kaplinski indentifitseerib end müstilise traditsiooni kaudu. Ei paista vb nii äkiliselt silma kui Masingu juures. Religioosne suhe? Mingis mõttes tähendab, mingis mõttes ka ei tähenda. Küsimus seotud sellega, et mitu mõjujoont koos ja religiosses ja filosoofilises plaanis erinevad mõjujooned. Taoistlik mõtteviis mõjutanud.
annaabi.ee 
