Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Oli kasulik aadlikele, kuna Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele, mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle, kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel,
valitsemise alla. Rootsi sai Venemaal sõjakahjude hüvituseks 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu ning õiguse vedada Baltikumist tollivabalt välja suures koguses teravilja. 2. BALTI ERIKORD JA ASEHALDUSKORRALDUS EESTIS: 1. Balti erikorra kehtestamine: · Mõiste: Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. · Milles Balti erikord seisnes: - Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon- ehk Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. - mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle. - kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus.
majanduslikus mahajäämuses läänemaailmast ja alandavates sõjalistes lüüasaamistes Iisraelilt, ent need ei olnud ainsad etteheited.(Ibid) Autoritaarsete reziimide suurima patuna nägid islamistlikud ühiskonnaliidrid valitsejate ükskõiksust islamikogukonna kesksete väärtuste, st egalitaarse ühiskonnakorralduse ja sotsiaalse õigluse suhtes.(Ibid) Usaldamatus läänemaailma suhtes ulatub aega, mil Euroopa kiire majandusarengu toel ning kontsessioonide ja kapitulatsioonide abil islamimaade loodusvarasid ja infrastruktuure kontrollima asus.(Ibid) Afganistani dzihaad tõi kokku Saudi Araabiast pärit Osama bin Ladeni, egiptlase Ayman al-Zawahiri ja paljud teised praeguse terrorivõrgustiku juhid. Vahetades kodumaalt kaasa võetud kogemusi, kujunes araabia maadest pärit mudzahiidide seas ühine arusaam, mis islamimaailma kunagise hiilgusega valesti oli läinud ja kuidas ajalugu õigele rajale pöörata. (Ibid)
29. sept. 1710 kirjutati Tallinna lähedal harku mõisas alla kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid. Uusikaupunki rahu 1721- sõlmiti Soomes. Selle põhjal sai Venemaa endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. 27. Balti erikord Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon- ehk Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. Kohaliku aadli eesõiguseid kaitsti aadlimatriklite koostamisega (aadlimatrikkel - aadlike nimekiri, kuhu kantud isikutele laienesid kõik eesõigused ja privileegid). Roseni deklaratsioon- Liivimaa maanõuniku Roseni seletuskiri Vene võimudele. 28. Eesti 18. saj. II poolel
29. sept. 1710 kirjutati Tallinna lähedal harku mõisas alla kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid. Uusikaupunki rahu 1721- sõlmiti Soomes. Selle põhjal sai Venemaa endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. 27. Balti erikord Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon- ehk Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. Kohaliku aadli eesõiguseid kaitsti aadlimatriklite koostamisega (aadlimatrikkel - aadlike nimekiri, kuhu kantud isikutele laienesid kõik eesõigused ja privileegid). Roseni deklaratsioon- Liivimaa maanõuniku Roseni seletuskiri Vene võimudele. 28. Eesti 18. saj. II poolel
õiguskorraldused, privileegid. Samal ajal Venemaa enda seadusandlus oli pidevalt muutuv ja arenev. Venemaal kehtivad seadused tegid selget vahet põhiterritooriumi ja Balti provintside vahel. Esimest korda selline selge sekkumine siinsetesse asjadesse toimub 1783. aastal. Püütakse küll varem neid samme astuda, aga edutult. Üks moment tekitas Balti erikorra kehtestamisel kohalikele peavalu, eelkõige Liivimaalastele. 1712. aastal võtab Peeter I ette paar aastat varem sõlmitud kapitulatsioonide kinnitamise. Liivimaalaste ehmatuseks läheb sisse selgitus, mille järgi ei tohtinud üleriigilised seadused kohalikega vastuollu minna, st ülemuslikud olid üleriigilised seadused. Hakkasid ,,röökima", kuni Peeter I tegi täiendava selgituse, et ta oli selle all mõelnud, et seadused on siiski teineteisest lahus ja mingid hierarhilist paigutust nende vahel ei ole. Tekib olukord, kus siinsetes provintsides
võttis heaks mingisugused privileegid kinnitada. Üldine arvamus oli, et kapitulatsioonitingimused ei olnud siduvad järgnevate vene valitsejate jaoks. Balti õigustraditsioon esitab ristivastupidist seisukohta, nende jaoks oli tegemist riigiõiguslike lepingutega, kus kaks võrdset osapoolt leppisid kokku tingimustes. Eesti- ja Liivimaa puhul oli tegu personaaluniooniga, kus valitseja isik oli siduv, kellega olid sõlmitud lepingud. Carl Schirren – baltisaksa ajaloolane, kes rõhutas kapitulatsioonide tähtsust, 19.saj II poolel TÜs ajalooprofessor, uuris Vana-Liivimaa perioodi ja 16.saj lagunemist, diskussioon Juri Samariniga: üksikasjalik arutelu kapitulatsioonide olemuse üle. Tnp-l käsitletakse kapitulatsioone kui valitsuslepingud – kahepoolsed lepingud, pole võrdsed partnerid (kinnitav pool on eelisseisundis). 1795.a Poola jagamisel Kuramaa läks Vene võimu alla sarnase valitsuslepinguga, kus Kuramaa aadel esitas oma
annaabi.ee 
