töötajate olukorra parandamine kahjustab riigi konkurentsivõimet. Sotsialistide arvates tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu ja pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule. Majandus tuli nende arvates allutada kogu ühiskonna huvidele, sotsialistid tõstsid esikohale tööinimese olukorra ja probleemide lahendamise. Sellise ühiskonna rajamiseks tuli töölisklassil vägivaldsel ehk revolutsioonilisel teel haarata kapitalistidelt võim ja kehtestada proletariaadi diktatuur, kuulutada tootmisvahendid tiigi omaks ning allutada igasugune tegevus ühiskonnas töörahva kontrollile. 1840. aastail algas sotsialistlikus liikumises marksistlik suund. 19. sajandi teisel poolel sai marksism sotsialistliku liikumise kõige mõjukamaks vooluks. Marksismi selle aja tuntuimad teoreetikud olid Karl Marx ja Friedrich Engels. Karl Marx suri 14. märtsil 1883.a Londonis. Kasutatud kirjandus: http://krzwlive
Marksismi ideid: Eraomandi likvideerimine Kapitalistliku majandussüsteemi likvideerimine Ateism Töörahva võim Maailmarevolutsioon Marksismi loojate seisukohad Marksismile panid aluse Karl Marx ja Friedrich Engels. Nad olid seisukohal, et kapitalistlikus ühiskonnas on töölisklass ja kapitalistid lepitamatud vaenlased ning uue ühiskonna rajamiseks tuleks: Töölisklassil vägivaldsel teel haarata kapitalistidelt poliitiline võim ja kehtestada proletariaadi diktatuur; Kuulutada tootmisvahenid riigi omaks ning allutada igasugune tegevus ühiskonnas töörahva kontrollile. Kasutatud kirjandus Ajaloo õpik lk 112-119. http://et.wikipedia.org/wiki/Konservatism http://et.wikipedia.org/wiki/Liberalism http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism http://et.wikipedia.org/wiki/Sotsialism http://et.wikipedia.org/wiki/Marksism
Linnad ei suutnud sammu pidada urbaniseerumise ja tööstusliku arenguga. Suure hulga inimeste vajadustega oli raske toime tulla. Töö-, palga- ja elutingimused olid halvad ning oli vaja lahendusi leida. Sotsialistide.utopistide ideed: ideaalühiskond põhineb ühisomandil, kohustulikul ja kollektiivsel tööl. Majandustegevust tuleb planeerida ja reguleerida. Külluseühiskond, kus puudub vaesus, viletus ja ebavõrdsus. Markism: kapitalistidelt tuleb haarata poliitiline võim ja kehtestada proletariaatide dikatuur. Tootmisvahendid kuulutatakse riigi omaks, puuduvad klassis ja eraomand. 14.Romantism levis 19 saj I poolel. Tunnused: esiplaanil on tunded; huvi looduse vastu; huvi keskaja vastu; huvi kaugete eksootiliste maade vastu. Huvi mineviku vastu süvendas rahvuslikke liikmist. 15.Rahvuslik liikumine- alistatud rahva võitlus võõrvõimu vastu Etapid: -Rahvuskultuuriline liikumine e eliidi liikumine
11. Millised on konservatismi, liberalismi ja sotsialismi põhiseisukohad? 12. Võrdle sotsialiste-utopiste ja marksiste. Millised on sarnasused ja millised on erinevused? Sotsialism - utopism Marksism 1)uude ühiskonda jõudmiseks on vaja oma 1)uude ühiskonda jõudmiseks peavad töölised vaateid propageerida ja näidata isiklikku haarama relvad, tegema revolutsiooni, eeskuju haarama kapitalistidelt võimu ja kehtestama proletariaadi diktakduuri 2)tuleviku ühiskond on külluse ühiskond, 2)tuleviku ühiskond on klassideta ühiskond, kus keegi pole vaene ning puudub kus kapitalistid on hävitatud ning puudub ebavõrdsus ebavõrdsus 3)tootmisvahendid on ravha ühisomandiks 3)tootmisvahendid on riigi omad 4)kõik peavad käima tööl 5)valitseb plaanimajandus 13
· Õpetus nägi ette ühiskonna ümberkujundamist revolutsioonilisel teel · Marx ja Engels avaldasid 1848. Aastal raamatu ,,Kommunistliku partei manifest", mis võttis kokku nende vaadete põhisisu · Nad olid seisukohal, et kapitalistlikus ühiskonnas on töölisklass ehk proletariaat ja kapitalistid lepitamatud vaenlased · Uue ühiskonna rajamiseks tuleks: o Töölisklassil vägivaldsel ehk revolutsioonilisel teel haarata kapitalistidelt poliitiline võim ja kehtestada proletariaadi diktatuur o Kuulutada toomisvahendid riigi omaks ning allutada igasugune tegevus ühiskonnas töörahva kontrollile · Nende abinõude rakendamisel oleks võimalik üles ehitada tulevikuühiskond, kus pole vastuolusid UTOPISM/SOTSIALISM · SOTSIALISM · Kiire majanduslik areng, eelkõige tööstuse edenemine, muutis 19. Sad olulisest ühiskonna sotsiaalset struktuuri ning põhjustas uusi vastuolusid
4) Inimesed oskava teha erinevaid töid – oluline tööjaotus Sotsialism: (Vasakpoolne) (Robert Owen) 1) Ebavõrdsuse vähendamine 2) Tööliste olukorda tuleb parandada 3) Riik peab sekkuma majandusse 4) Valimisõigus kõigile täiskasvanutele Marksism: (Vasakpoolne) (Kasvas välja kommunismist) 1) Üks klass on teist klassi rõhunud ja nei tööle sundinud (ettevõtjad – töölisklass) 2) Töölisklass ja kapitalistid on lepimatud vaenlased – tuleb revolutsiooniga haarata kapitalistidelt võim ja kehtestada diktatuur 3) Tootmisvahendid – riigi omand 4) Ilma klassideta ja eraomanusteta tulevikuühiskond, mis laieneks igasse riiki, rahvus pole oluline, töölisklass on igal pool 11 solidaarne.
Sotsialism tahtis õiglast ühiskonnakorraldust ja kindlustada sotsiaalse võrdsuse kõigile. Sotsialism-utopismi tulevikuühiskond pidi olema külluseühiskond, mis suudab rahuldada kõikide vajadused ning kus sotsiaalne õigus hoiab ära ebavõrdsuse ja vaesuse. Nende vaated olid kohati naiivsed ja teostamatud. Marksismi tulevikuühiskond pidi olema klassideta ja eraomanduseta. Uude ühiskonda jõudmiseks tuleb töölisklassil vägivaldsel ehk revolutsioonilisel teel haarata kapitalistidelt poliitiline võim ja kehtestada proletariaadi diktatuur. 11.EUROOPA JA PÕHJA-AMEERIKA RIIGID 19. SAJANDIL (õpiku II osast) · Saksamaa: millal ja kuidas Saksamaa ühendati, kuidas seda valitseti (lk 21-22); · Prantsusmaa: mida tõi Prantsusmaale Napoleon III valitsemisaeg, miks sõditi Saksamaaga, milliste tulemustega see Prantsusmaa jaoks lõppes (lk 26-27); · Inglismaa: kuidas Inglismaad 19. saj. valitseti, milline oli Inglismaa majanduslik arengutase, ·
Sellest ei tule midagi head välja, kui me tahame publikult liiga palju, tõrjuvalt neilt nõuda. Nt ja põhimõtteliselt, mida radikaalsemad, mida uudsemad nõudmised, mida suuremat muutust sa tahad, seda tavapärasemas, seda konservatiivsemas keeles tuleks nõudeid pähjendada. Film oli propagandistlikus mõttes hästi tehtud, oli see, et kui filmis oleks räägitud sellest, et tehased on rahva omad, need tuleb kurjadelt kapitalistidelt ära võtta, tööliste kätte anda. Ooleks tulnud mingil hetkel tõrge. See oleks nõudnud liiga suurt muutust. Selle asemel, kui ettevaatlikult ja konservatiivses keeles seda nõuet põhendati. Räägiti sellest, et tehase omanikud on saanud riiklikku korporatiivset subsiidi miljonites. Lõpuks on nad siiski läbi kukkunud, pankrotistunud. See on me jaoks tavaline. Kõik teadlased on nõus sellega, et võlg tuleb tagasi maksta. See kõik muutis selle filmi sisu me jaoks söödavaks
annaabi.ee 
