3. Poliitiline ökonoomia- majandusteaduse osa, mis mõtestab majanduse arengu seaduspärasusi, lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest. Rajajad: Smith ja Ricardo. Rikkuse allikaks peeti kõigis majandusharudes inimtööga loodud väärtusi. Sellele põhimõttele tugineb tööväärtusteooria. Loosund:"Käed vabaks, tee vabaks!" st. Riik ei tohiks sekkuda majanduse toimimisse. Keskendus indiviidile. Marksismi teooria- Selle lõi Karl Marx. Väidab, et kapitalismil on inimkonna arengus positiivne roll. Tähendas tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse, töölised on küll vaba õiguslikud, kuid mitte majanduslikult. Töölisklass on väljas kogu ühiskonna eest. Vältimatu vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis. Max Weberi teooria- Toetas kapitalistlikku tootmisviisi. Põhimõteteks olid tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamise täpsus. Juhtmõtted: rikkuse
võib liikuma panna ainult paljude ühiskonnaliikmete ühise tegevusega, lõpetamaks väidet, et kapital ei ole niisiis isiklik, vaid ühiskondlik jõud. Üldiselt peab küll väitma, et kapitalism on mõjuv kõikidele ühiskonnaliikmetele erinevalt. Kus on nii omajagu võitjaid kui kaotajaid. Aga sellest olenemata on kõik ühiskonnaklassid kapitalismi orjad, kes ei pääse sellest ringist välja enne kapitaalse majandussüsteemi langemist. Peale selle on kapitalismil jõud, mis liidab teatud ühiskonnakihid omavahel rohkem kui teisi. Tagades ühiskonnale ressursid, mis aitab meil senisest olukorrast üha kaugemale ja kõrgemale tõusta.
investeerimisega. Tootmismahtude koguväärtus on võrdne sissetulekuga, mis teeniti tootmises ja on aluseks rahvusliku sissetuleku identiteedile. Say seadus ei arvesta säästmist, kuid arvati, et pangandus tasakaalustab hälbed. Samuti arvati, et vabatahtlikku töötust ei esine. Kokkuvõte: intressimäärade kõikumine ja hinna/palga paindlikkus tagavad kapitalistliku majanduse täistööhõive. Keinslik seisukoht: Vastandub klassikalisele väites, et kapitalismil ei ole mehhanismi täistööhõive tagamiseks. Töötuse põhjus on valed majandusotsused, täpsemalt säästmis- ja investeerimisotsused. Säästjad ja investorid on eri grupid, kes on erinevalt motiveeritud. Eitavad intressimäärade ühtlustuvat mõju. Panganduses teevad ilma akumuleeritud vahendid ja laenud teistelt pankadelt. Erasektori otsused võivad mõnikord viia ebaefektiivsuseni makromajanduslikes
Neid mõjureid on kolm, väidab Keynes: 1) tarbimiskalduvus (tarbimisnõudlus); 2) kapitali piirefektiivsus (kasuminorm);. 3) protsendinorm (-määr). Peamiseks vahendiks selle häda vastases võitluses nägi ta riigi majandusliku võimu kasutamist, peamiselt rahanduse ja krediidi vallas. J. Keynes kinnitab, et harmooniline kapitalism on fiktsioon. Kaasaegne kapitalism ei suuda kindlustada efektiivset nõudlust ning täielikult ära kasutada tootlikke jõude. Tema arvates on kapitalismil krooniline tendents stagnatsioonile. (Krinal, 1998: 296-300) Keynesi arvates ei tule kõrgeltarenenud turumajanduse eluliste probleemide alget otsida mitte ressursside pakkumisest, vaid nõudlusest. Ta seadis esiplaanile efektiivse nõudluse ja selle komponendid. Vaadeldes paljusid mõjureid, jõudis J. Keynes järeldusele, et tulude kasvu funktsiooniks on isikliku tarbimise kasv. 4. KARL MARX 4.1 Elulugu Karl Heinrich Marx (05.05.1818 14. märts 1883) oli juudi päritolu Saksa
vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel). 23) Milles seisnesid K. Marxi õpetuse põhilised vead? Marxi maailmakirjelduse kõige ilmsem viga puudutab klasse. Marx ei näinud ette seda, mida ei näinud ette ka keegi teine ja mida mu arvates ei olnudki võimalik ette näha, nimelt kapitalismivormide tulevast mitmekesisust. Me kõneleme kapitalismist, nagu oleks see mingi üks asi, kuid kapitalismil on palju erinevaid teisendeid, mille taga on eri mudelid. Marx kõneles inimeste või pigem klasside jagunemisest töölisteks ja tootmisvahendite omanikeks, ning tunnistas mõningal määral ka tõika, et me oleme nende rollide ―kandjad ja et eri puhkudel võivad avalduda nende rollide eri aspektid. 24) Kirjelda 1930ndate aastate USA Suure Depressiooni tähtsamaid aspekte. Börsikrahh- Kõik soovisid oma aktsiaid maha müüa, selle ajendiks oli see, et riik otsustas
valgustus tõi kaasa selle, et maailm on nüüd rajatud praktilistele kaalutlustele ja unistuslik, utoopiline mõõde on läinud kaduma. selle käsitluse taga on teistsugune vaade marksismile. vene revolutsioon oli lääne marksistide meelest täiesti arusaamatu. kusjuures mingit murrangut sellega koos ei tekkinud. marksismi võib käsitleda kui teatavat optimismi. praeguseks on kapitalis, täiesti valdav. kapitalismil ei paista olevat mingit alternatiivi : me elame alternatiivideta maailmas ja kunagi ilmselt irvitatakse meie sajandi(te) sellise kindlameelse usu üle. lihtsam on kujutada ette maailmalõppu kui kapitalismi lõppu. vene ja saksa reziimid on ratsionalislikud humanistlikud reziimid. humanism ei ole inimsõbralikkus, see on inimkesksus. mõlemad püüdsid luua paradiisi maa peal, ja jumal oli välja visatud. nagu münchausen, kes tirib ennast juukseidpidi soost välja.
* Kapitalismi keskseks tõukejõuks ongi tööjõu ekspluateerimine ja võõrandamine * inimtöö võõrandumine töö lõpptulemusest viib tootefetishismini kapitalismi üks iseloomulikumaid omadusi * Tootmise pealt saadud lisaväärtuse võtab kapitalst endale seda nimetatakse töötajate ekspluateerimiseks * Toode on kapitalistliku ühiskonna rakuke või ehitusblokk * vahe kauba kasutusväärtuse ning vahetusväärtuse vahel * kapitalismil on võime tohutult kasvada * kapitalism kaldub aga perdiooditi kriisidesse. *sotsialismi jõudmiseks on vajalik proletariaadi diktatuur, kus otsustavaks on tööliste, mitte kapitalistide vajadused. Dialektiline materialism - Marxi arusaam sotsiaalsest muutusest kombineerib Marxi materialistlikku/ajaloolist dialektikat tema evolutsiooniliste vaadetega. Dialektiline materialism sisaldab samu seaduspärasusi, mida (Hegeli) dialektiline idealism (vastandite seadust ja muutumise seadust)
annaabi.ee 
