· Levinuim automaatne stabilisaator on tulumaks. Rahapoliitika · Rahapoliitika mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab kasutada maksebilansi juhtimiseks, tööhõive taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja üldise majanduskasvu stimuleerimiseks. · Rahapoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane (otsuseid teeb kekspank). Rahapoliitika vahendid · Dikontomäär kommertspankadele kehtestatud kapitalihind · Kohustusliku reservi nõue kommertspankade kohustuslik seposiiy keskpangas. · Avaturu operatsioonid keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel. Rahapoliitika efektid 2 · Efektid saavutatakse põhimõtteliselt reguleerides kogunõudlust ja kontrollides selle abil sissetulekute taset majanduses.
360 Maksude-eelse kasumi muutus, mis on tingitud debitoorsesse võlgnevusse tehtud investeeringu muutusest (=ärikasumi muutus=brutokasumimuutus- debitoorse võla ülalpidamiskulu muutus-halbade võlgade muutus- allahindluse kulu muutus): EBT = (müükuus - müükvana)(brutokasumimäär ) - (kapitalihind * I ) - - (ebatõenäoliseltlaekuvatearvete%uus * müükuus - ebatõenäoliseltlaekuvatearvete%vana * müükvana) - - (diskontouus * müükuus * (1 - ebatõenäoliseltlaekuvatearvete%uus ) * diskontomüük %uus - - diskontovana * müükvana * (1 - ebatõenäoliseltlaekuvatearvete%vana) * diskontomüükvana) 10
........................................................................................10 Rahaturu fondid........................................................................................................................ 11 Tööstusfinantseerimine.............................................................................................................12 Ettevõtluse riiklik toetamine.....................................................................................................12 Kapitalihind...............................................................................................................................12 Obligatsiooni hind.....................................................................................................................13 Munitsipaalväärtpaberid........................................................................................................... 13 Krediidirisk....................................................................................
osaluse hilisemal müümisel. b. Reeglina on riskikapitali investeering pikaajaline investeering, st 2-7 aastat kuid selge väljumise strateegiaga. c. Riskikapitali investori näol on tegemist aktiivse omanikuga, kes osaleb ettevõtte strateegilises juhtimises vähemalt nõukogu tasandil. 48. Miks on ettevõttel reeglina mõistlik kasutada omakapitali kõrval ka võõrkapitali? Sest siis on ettevõtte kapitalihind väiksem. 49. Mida iseloomustab EBIT-EPS sõltumatuse punkt? Tuleb leida EBIT (ärikasum), mille puhul EPS on mõlema finantseerimisviisi juures samasugune. Nimetatakse ka EBIT-EPS sõltumatuse punkt. Kui meie poolt prognoositud EBIT ületab sõltumatuse punkti, siis finantsvõimenduse surendamine on aktsionäridele kasulik, sest EPS on suurem. Kui meie poolt prognoositud EBIT jääb eelnevalt leitud sõltumatuse punktile alla, siis
360 Maksude-eelse kasumi muutus, mis on tingitud debitoorsesse võlgnevusse tehtud investeeringu muutusest (=ärikasumi muutus=brutokasumimuutus- debitoorse võla ülalpidamiskulu muutus-halbade võlgade muutus- allahindluse kulu muutus): EBT = (müükuus - müükvana)(brutokasumimäär ) - (kapitalihind * I ) - - (ebatõenäoliseltlaekuvatearvete%uus * müükuus - ebatõenäoliseltlaekuvatearvete%vana * müükvana) - - (diskontouus * müükuus * (1 - ebatõenäoliseltlaekuvatearvete%uus ) * diskontomüük %uus - - diskontovana * müükvana * (1 - ebatõenäoliseltlaekuvatearvete%vana) * diskontomüükvana) 58
osaluse hilisemal müümisel. b. Reeglina on riskikapitali investeering pikaajaline investeering, st 2-7 aastat kuid selge väljumise strateegiaga. c. Riskikapitali investori näol on tegemist aktiivse omanikuga, kes osaleb ettevõtte strateegilises juhtimises vähemalt nõukogu tasandil. 48. Miks on ettevõttel reeglina mõistlik kasutada omakapitali kõrval ka võõrkapitali? Sest siis on ettevõtte kapitalihind väiksem. 49. Mida iseloomustab EBIT-EPS sõltumatuse punkt? Tuleb leida EBIT (ärikasum), mille puhul EPS on mõlema finantseerimisviisi juures samasugune. Nimetatakse ka EBIT-EPS sõltumatuse punkt. 15 Kui meie poolt prognoositud EBIT ületab sõltumatuse punkti, siis finantsvõimenduse surendamine on aktsionäridele kasulik, sest EPS on suurem.
Seega investorid ja aktsiaomanikud ei aktsepteeri oma firmade aktsiate alla aktsiaturgude keskmist tootlust. Altematüvne tootlus määrab ka minimaalse tootluse määra. Kui majanduslik lisandväärtus on positüvne, loob firma väärtust ja vastupidi, kui ta on negatüvne, süs firmategevuse tulemusel aktsionäride rikkus väheneb. Näide 1. Antud firrnal on 2 pikaajalist finantseerinüsalhkat: pikaajaline laen summas 1,7 milj. intressimääraga 6% ja omakapital summas 2,3 milj. hinnaga 14%. Kapitalihind = (0,06 * 1,7) + (0,14 * 2,3) = 0,424 =10,6% 1,7+2,3 4 EVA= ärikasum-kapitah hind * (kogu vara lühiajalised kohustused). Seega: EVA= 2-(10,6%*(5- 1)= 1,576 milj. EEK Puhaskasum = 1,9 EEK Näide 2. Ettevõttel pikaajalised laenud puuduvad, tegevust finantseeritakse omavahenditest. Omakapitali hind014% EVA= 0,1 0,14 * (2,27-0,7)= 0, 1-0, 14* 1,57 = 0,1 0,22 = -0, 12 milj. EEK, Puhaskasum = 0,1 milj. EEK puhaskasum 0,1
annaabi.ee 
