Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kapilaarid" - 13 õppematerjali

kapilaarid on ühe raku kihilised sooned.
thumbnail
1
doc

Termodünaamika

Keha siseenergia U- kõigi molekulide energiate summa ühik 1J. Soojushulk Q- ühelt kehalt teisele kandunud siseenergiat 1J. Ülekandumiseviisid: 1)soojusjuhtivus 2)soojuskiirgus 3)konvektsioon Erisoojus c- 1kg aine temp. muutmiseks 1K võrra vajaminev soojushulk. Termodünaamika põhivõrrand (delta)U= +-A +-Q st. keha siseenergia võib muutuda a)meh. töö tagajärjel, kui keha ise teeb tööd b)soojusülekande tagajärjel. Soojushulkade saamine: a)kuumematelt kehadelt: Q=cm(delta)T b)kütuste põletamistest Q=mq (q- kütteväärtus, soojushulk, mis eraldub 1kg kütuse täielikul ära põlemisel) c)meh. tööst d)teistest energia liikidest e)külmematelt kehadelt Eutroopia- S Mida väiksem on süst. S seda 1)rohkem on võimalik süst. energiat ära kasutada 2) kaugemal on süst. tasakaalu olekus 3) kui süst. temp ei muutu, siis S muutus leitakse valemiga (delta)S= (delta)Q/T. Soojusmasinad muundavad siseenergiat tööks...

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Inimese Anatoomia vastused (koed, elundid ja elundkonnad jne)

KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad imp...

Bioloogia
108 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vereringe

4. vatsakeste ja arterita vahel on poolkuu klapidmis lasevad verel liikuda vatsakesest välja veresoontesse(arteritesse). Südame talitlus: 1. süda on rütmiline ja automaatne kogu elu 2. täiskasvanutel on normaalne 60-70 lööki minutis 3. etapid: a) kodade kokkutõmbumine b) vatsakeste kokktõmbumine c) südame lõtvumine On olemas 3 tüüpi veresooni: ARTERID VEENID KAPILAARID 1)suured veresooned 1)suured veresooned 1)peened veresooned 2)viivad vere südamest 2)toovad vere kudedest 2)kannavad verd elun- kudedesse südamesse tagasi dite ja kudede vahel 3)elastsete seintega 3)pehmete seintega 3)õhukeste seintega 4)seinte lihaskiht paks 4)lihaskiht õhuke 4)lihaskiht puudub 5) vererõhk kõrgeim 5)vrerõhk madalaim 5)kiirus aeglaseim 6)suurim vere liikumis 6)kiirus aeglasem arte- 6)toimub gaasi jääk-...

Bioloogia
52 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vererakud, veresooned, hüübimine, immuunsus

Veri liigub südame kokkutõmmete survel. Veri liigub kiiremini kui veenides, kuna süda pumpab verd suure survega. Suured arterid jagunevad aina peenemateks arteriteks, milles liigub veri kapilaaridesse. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Seinad on veenidel pehmed ja õhukesed, lihaskiht on õhem kui arteril. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu.Arterite ja veenide seinad on mitmekihilised. Kapilaarid ühendavad artereid veenidega, seal voolab veri aeglaselt. Toimub keha ja vererakkude vahel aine vahetus. Kapilaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust. Seal toimub nii gaasivahetus kui ka toit ja jääkainete võrdsustamine.Toitained ja hapnik lähevad kapilaarverest kudedesse, jääkained siiruvad kudedest kapilaaridesse. koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasma on peamiselt...

Bioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Veri ja vereringe

Moodusta sobivad paarid. a) Arter f. varustabsüdant hapniku ja toitanietega b) Kopsuarter a. mööda seda pumbatakse hapnikurikas veri kehasse c) Veen b. viib hapnikuvaese vere südame paremast vatsakesest edasi d) Kopsuveen g. kokkutõmbel surutakse veri suurde vereringesse e) Kapilaari d. viib hapnikurikka vere südamesse f) Pärgarter c. toob hapnikuvaese vere kehast südamesse g) Vasak vatsake e. annab ära toitaineid ja hapniku 2. Millised protsessid toimuvad kapillaarides? Kapilaarid on ühe raku kihilised sooned. Kuna seinad on õhukesed imenduvad sealt organismi hapniku ja toitained. 3. Mis paneb vere veenides liikuma? Miks veri liigub ka jalgades tagasi südamesse? Vatsakese kokkutõmbel. Sest veenid on klapid mis ei lase...

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Veri

pidev ainevahetus, kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus ­ ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine. Südamelöök ­ südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon ­ torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Arter ­ seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht, südamest eemale, liikuma paneb...

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Füsioloogia eksami vastused

Keharinges mittu paraleelrin. Veri voolab kõrgemalt rõhult alati väiksemale. 1. Jaotus- ja kogumisfunktsioon-vere kiire transport ül-täidavad aort,suured ja väikesed arterid,väikesed ja suured veenid kus verevool kiire. 2. Takistusfunktsioon-nende takistus reguleeritav silelihaskihi abil,muudetakse takistust,täidavad arterioolid,kapilaarid. 3. Vahetusfunktsioon,veresoonte võrgustikud, kuuluvad: prekapilaarid, kapilaarid , veenulid,moodustavad mikroringeid,koealade varustamine O2 ja toitainetega, CO2 ja teiste ainevahetusjääkide ärakanne kudedelt verele. 4. Mahtuvusfunktsioon,täidavad vereringe madalrõhu veresooned-verekapilaarid veenuliteks veenideks ülemise/alumisse õõnesveenidena paremasse kotta,seal,vereringe madalarõhuga osas,milleks peamiselt venossne süsteem ~60% ringlevast verest. 5. Elastsus e summutusfunktsioon,südamest väljuvad suured...

Füsioloogia
464 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Meie nahk

Niiskusvaene ja kuiv nahatüüp Kuiv nahk on tihti pinnalt kare, õrn ning kergesti reageeriv ilmastikutingimustele. Rasuerituse tase on väga madal ja niiskust jääb alati vajaka. Kuival nahal võivad esineda ka enneaegsed peened kortsud, põhiliselt silmade ja suu ümbruses. Tundlik ja allergiline nahatüüp Tundlik nahk reageerib kergesti sisemistele emotsioonidele ja välismõjudele. Nahale tekivad punetus, karedad piirkonnad ning kapilaarid võivad suureneda. Naha loomulik rasueritus on vähene ja alati ka niiskusvaene. Sellise nahatüübi puhul on sobilik nahahooldus eriti oluline! Rasune nahatüüp Rasuse nahatüübi puhul on nahapinnal näha rasust läiget, sest rasueritus on väga kõrge. Nahk näeb välja kahvatu, nahapoorid nähtavad ning tihti võivad tekkida vistrikud. Kombineeritud nahatüüp Kombineeritud nahk on tavaliselt rasune näo T-tsoonis ning kuiv silmade, suu ja ninaümbruses...

Inimeseõpetus
25 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vereringeelundkond. Immunsüsteem. Hingamiselundkond

· Kannab CO2 kudedest kopsudesse. · Kannab O2 kopsudest kudedesse. · Kannab kehas laiali toitained, hapniku ja hormoonid(vees lahutumatu aine, mis kiirendab org protsesse) · Kindlustab pideva ainevahetuse. · Osaleb jääkainte eemaldamises. · Ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. ( veenid, arterid, kapilaarid ) Veenid · Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. · Veenid on õhemate seintega kui arterid. · Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu, · Veenides voolav veri sisaldab keharakkudest pärit olevat CO2 ja jääkaineid . · Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmme. Arterid · Mööda artereid liigub veri südamest eemale. · Arterid on jämedad, paksuseinalised ja elastsed....

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
35
pdf

Kivikonstruktsioonid

Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kivikonstruktsioonid Loengukonspekt V. Voltri I osa Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 1 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Sisukord Kivikonstruktsioonid .................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Üldiselt ............................................................................................................................. 3 1.2 Terminid ja tähised...

Kivikonstruktsioonid
107 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Füsioloogia eksami vastused

Keharinges mittu paraleelrin. Veri voolab kõrgemalt rõhult alati väiksemale. 1. Jaotus- ja kogumisfunktsioon-vere kiire transport ül-täidavad aort,suured ja väikesed arterid,väikesed ja suured veenid kus verevool kiire. 2. Takistusfunktsioon-nende takistus reguleeritav silelihaskihi abil,muudetakse takistust,täidavad arterioolid,kapilaarid. 3. Vahetusfunktsioon,veresoonte võrgustikud, kuuluvad: prekapilaarid, kapilaarid , veenulid,moodustavad mikroringeid,koealade varustamine O2 ja toitainetega, CO2 ja teiste ainevahetusjääkide ärakanne kudedelt verele. 4. Mahtuvusfunktsioon,täidavad vereringe madalrõhu veresooned- verekapilaarid veenuliteks veenideks ülemise/alumisse õõnesveenidena paremasse kotta,seal,vereringe madalarõhuga osas,milleks peamiselt venossne süsteem ~60% ringlevast verest. 5. Elastsus e summutusfunktsioon,südamest väljuvad suured...

Eripedagoogika
28 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Molekulaarfüüsika 10. klassi viimane kursus - valemid

Ülekandenähtused – difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastasikmõjuga. Difusioon – Nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. Soojusjuhtivus – Nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Sisehõõre – Nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustamine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Aerodünaamika – Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. Vedelikkristallid – Vedelikud, milles esineb molekulide paikemisel korrapära. Pindpinevus – Nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Pindpinevusjõud – Jõud, mis mõjub piki vedeli...

Molekulaarfüüsika
3 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Sise- ja närvihaigused

 Kui mõlemad vanemad on II tüüpi diabeediga, siis sünnib suure tõenäosusega ka laps II diabeediga Kuidas diabeeti kontrolli all hoida?  I tüüpi - dieet, füüsiline aktiivsus, insuliin  II tüüpi - dieet, füüsiline aktiivsus, tablettravi Millised on diabeedi hilistüsistused?  Südame ja neeruhaigused, silmad. Silmades tekib kõrge vererõhk, nägemine jääb nõrgemaks ning võib üldse kaduda. Silma kapilaarid lõhkevad. Suur rõhk trombi tekkeks. Mis on diabeetiline ketoatsidoos? Milline on esmaabi?  Kõrge veresuhkur, insuliin jäi süstimata.  Esmaabiks on insuliini süstimine, na cl lahus Mis on diabeetiline hüpoglükeemia? Milline on esmaabi?  Veresuhkur langenud, liiga suur insuliini annus. Patsiend on süstinud insuliini aga ei ole söönud, ebatavaliselst tugev füüsiline koormus....

Inimese anatoomia
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun