Lisatähendusi: grammatisatsioon kui grammatika komponentide ja elementide kujunemise protsessi üldisemalt, sh nt sõnajärjereeglite ja lausetüüpide kujunemine; grammatisatsioon kui keeleteaduse see osa, mis tegeleb grammatisatsiooniprotsesside uurimisega. Iseseisva uurimisvaldkonnana tõusis huvi keskmesse 1980.–1990. aastatel 2 Näiteks komitatiivi kujunemine: kansak > kāsak > kāsa? > kāsa > kâs > kas > -ka > -Ga (vrd soome kansa ‘rahvas, selts’,kansak ‘seltsi (kuhu?)’ Grammatisatsioonimehhanismid: 1. desemantisatsioon 2. reanalüüs 3a. laiendus 3b. analoogia 4. dekategorisatsioon Grammatisatsiooniprotsessi universaalsus: Suur osa grammatisatsiooniprotsesse toimuvad maailma keeltes (olenemata nende sugulusest ja geograafilisest lähedusest) ühtmoodi. Grammatiseerumine kui ühesuunaline protsess
käsi : käe : kätt hammas : hamba metsa+sse, metsa, keel+de, pä+he Noomeni käändelõpud hilises läänemeresoome keeles • Nom Ø (*silmä) • Gen -n (*silmän) • Ess -nA (*silmänä) • Akk -m > -n (*silmäm > • Trans -ksi (-kse) (*silmäksi) *silmän) • Term -nnik (*silmännik) • Part -tA/-δA (*silmäδä) • Abess -ttAk (*silmättäk) • Ill -hen/-sen (*silmähen) • Kom -n + kansak (*silmän • Ine -snA (*silmäsnä) kanssa) • El -stA (*silmästä) • Instr -(i)n (*silmin) • All -llen (*silmällen) • Eksts -ntA (*kotonta) • Ad -llA (*silmällä) • Prolat -tsek, -tsen • Abl -ltA (*silmältä) (*silmitsen) Arvukategooria kujunemine Singular Pluural • Ø • -i (selge varases lms, juured Uuralini) • -t (nominatiivis kindlasti lms-volga; levik genitiivi
Arvsõna ehk numeraal - QP Asesõna ehk pronoomen Määrasõna ehk kvantor - QP Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, Määrus ehk adverbiaal AdvPvõi PP partiklid jm) PreP ja PspP (kokku PP) 45. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. NT kansak > ksak > ksa? > ksa > kâs > kas >- ka > -Ga (Rätsep 1979). kansak ,rahvas' latiivis Grammatika ja leksika suhe keeles Leksikaalne üksus Grammatiline üksus Tähendus Konkreetne tähendus Abstraktne tähendus Referentsiaalsus Viitab reaalse maailma objektile Väljendab suhteid objektide vahel
personaalpronoomenitest, määravate artiklite kujunemist demonstratiivpronoomenitest, umbmääraste artiklite kujunemist asesõnastunud arvsõnast tähendusega ,,üks" abiverbide kujunemist verbidest). Tavaliselt mõeldaksegi grammatikalisatsiooni all kitsamat tähendust, mille kohta ajalooline keeleteadus on tootnud rohkesti interpreteerimisvõimalusi pakkuvat lähtematerjali. Eesti keele grammatisatsiooni näide: komitatiivi kujunemine muutusahelas kansak > käsak > käsa? > käs > kas > -ka > -ga 14. Derivatsiooni ja inflektsiooni (muutmise) erinevus Afikseid saab jaotada kas nad on derivatsioonilised või inflektsioonilised. · Inflektsioon sõna muutmine nii, et ta näitab erinevaid grammatilisi kategooriaid nagu aeg, kõneviis, aspekt, isik, arv jne (nt auto-d) · Derivatsioon uue sõna moodustamine olemasoleva sõna baasil (nt un-happy)
kujunemise protsess üldisemalt. Termini võttis kasutusele 1912 prantsuse lingvist Antoine Meillet ja see tähendas grammatilise iseloomu omistamist varasemalt iseseisvale sõnale. Omaette haruks kujunes 1980-1990. Grammatisatsioon – keeleteaduse osa, mis tegeleb grammatisatsiooniprotsesside uurimisega. Eesti keele grammatikalisatsiooni kuldnäiteks on komitatiivi kujunemine. Kansak > kasak > kasa > kas > kas > ka > -Ga See muutus toimus paari sajandi jooksul, seda tõendavad kirjakeeleallikad 16. ja 17. sajandist. Grammatisatsiooniprotsess on universaalne, st see toimub maailma keeltes ühtmoodi. Grammatiseerumise põhimõte on ühesuunaline protsess (suurema grammatilisuse suunas). Tähendusnihe konkreetsemalt abstraktsemale (ISIK > OBJEKT > TEGEVUS > RUUM > AEG >KVALITEET) on grammatikaliseerumise käivitaja ning
Ta peab minema. patsient, kogeja Tulemusi sellel tegevusel küll ei olnud. teema, (abstraktne)siht Vahel on käändekategooria alla arvatus ka pre- ja pstpositsioonid, eriti viimased on väga käänete moodi. Baski k kääne´adpos Postpositsioonidest võivad kujuneda ka käändelõpiud. VRD grammatisatsiooni näide eelmisel korral: kansak >kasak >kasa? >kasa> kas>kas>ka>-ga (soome k.). Isik · Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga vebi lõppudena ning vahel ka subatantiividel. Klusiiv On keeli, milles eristatakse inklusiivset ja eksklusiivseid esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. · Inklusiivne 'meie' = 'mina ja sina' · Eksklusiivne 'meie' = 'mina ja tema' Verbikategooriad
keelekollektiivis iseenesest tekkinud arusaam selle kohta, mis on kirjakeeles õige. Norming normimise tulemusel kehtestatud reegel. 19) Grammatiseerumine keeles pidevalt toimuv ühesuunaline muutusprotsess, mille käigus iseseisev leksikaalne või vähem grammatiline üksus areneb grammatilise(ma)ks üksuseks. Seda iseloomustab ahel, mis algab iseseisvast sõnast ja kulgeb järjest suurema grammatilise seotuse suunas: TÄISTÄHENDUSLIK SÕNA > SUHTESÕNA > KLIITIK > AFIKS > 0. Nt *kansak > kansa > kaas > ka(a) > -ga. desemantisatsioon; ekstensioon; dekategorisatsioon erosioon Enamasti on esimeseks astmeks abisõnastumine, siirdumine täistähenduslike sõnade klassist abisõnade klassi. Tähendusülekande läbinud vorm kivineb ja tõlgendatakse keelekasutajate teadvuses ümber (seostub uue keeleümbrusega reanalüüs). Pärast sellise ülekande toimumist kantakse uus vorm analoogia toel uutesse kontekstidesse,
Oluline on ajaloolise keeleteaduse seos (koha)nimeuurimisega. • Diakroonilise ja sünkroonilise keeleuurimise kõrval räägitakse tänapäeval nt seoses grammati(kali)satsiooniga ka pankroonilisest uurimisest (arenguloogiline protsess, mis avaldub nii diakroonilises muutumises kui ka sünkroonilises varieerumises). Grammatisatsioon Keeleüksuse muutumine leksikaalsemast grammatilisemaks. Nt eesti keeles – komitatiivi lõpp –ga < *kansak; tähenduse laienemine koosolemiselt instrumendile (bussiga) ja viisile (süvenemisega) – käsi-sõna grammatiseerumine abstraktsemaks kaassõnaks (minu käes, päikese käes) – artiklite (?) tekkimine kõnekeelde • Tänapäeval on ka neid, kes keelepuu teoorias kahtlevad. Eestis on seda suunda esindanud Ago Künnap. • Divergentsiteooria – keeled on lahknenud.
annaabi.ee 
