Müüdava kohvi kaubamärgid on kokkusegatud erinevat sorti kohviubadest, sest siis saab kohv rikkalikuma aroomi ja maitsevarjundi. Ühes kohvimargis on esindatud tavaliselt 5...7, vahel isegi 10...12 toorkohvi sorti, kusjuures segud on firmasaladused. Röstitud kohviubadel on kaks jahvatusastet. Peenema jahvatusastmega kohv sobib väikese mahuga (alla 2 liitri) kohvimasinatesse, jämedama jahvatusega aga kannukohvi valmistamiseks ning suure mahuga kohvimasinatesse. Kofeiin teebki kohvist armastatud joogi Kohvist on identifitseeritud üle tuhande ühendi, rohkem kui sajal neist on bioaktiivne toime. Kofeiin ongi põhiline alkaloid kohvis, mis maitsmismeelele annab kibeda ja mõru maitse. Kofeiini omastamine organismis on kiire: 45 minuti möödudes pärast kohvitassi tühjendamist on lõviosa (99% kofeiinist imendunud). Kofeiinimolekul on piisavalt
· Täiesti puhas keedunõu või kohviaparaat, mis ei jäta joogile kõrvalmaitseid · Värske ja kvaliteetne kohvisegu või kohvioad · Aparaaditüübile vastav jahvatusaste · Paras kohvikogus · Kohvi nautimine kohe pärast valmimist Kohvijoogi omadusi mõjutab valmistamisviis. Lisaks kannumeetodile tehakse kohvi mitmete eri aegadel leiutatud kohviaparaatide abil. Keetmine ja tõmmata laskmine olid kõige esimesteks kohvivalmistusviisideks ning püsivad kasutusel siiani. Kannukohvi valmistamisel, kohvi tegemisel tassis või presskannus lastakse pulbril tõmmata kuumas vees, mille algtemperatuuriks on 92- 960C. Kohvipulbri ja vee segu hetkelist keematõusmist tavalises kohvikannus kasutavad eriti tugeva ja mõrkja kohvimaitse eelistajad. Eelmainitud juhtudel tarvitatakse kõige jämedama jahvatusega kohvi. Suured kohviterakesed imevad endasse rohkesti tulikuuma vett ning vajuvad raskeks muutudes kiiresti põhja, ka ei jää jooki peaaegu üldse hõljuvat tahket ollust.
kohvijooki, seda tänu Skandinaaviamaade heamaitselisele veele. Röstimine kindlustab kohvi värvuse, maitse ja lõhna ning toimub 200-220 kraadi juures, kohvioad kaotavad kuni viiendiku massist eralduva vee arvelt ja nii moodustuvad uued aroominüansid. Röstitud kohvil on kaks peenestusastet: peenema jahvatusastmega kohv sobib väikese mahuga kohvimasinatesse kuni kaks liitrit; jämedama jahvatusega kohvid sobivad kannukohvi valmistamiseks või suurematesse kohvimasinatesse. Kohv sisaldab üle tuhande ühendi, ligikaudu sajal neist on bioaktiivne toime, neist peamine on kofeiin. Röstitud araabikaunades on ligikaudu 38% süsivesikuid, millest peamine on tselluloos, 10% valke, 17% rasvu, erinevaid mineraalaineid ja teisi alkoloide peale kofeiini. Kohv sisaldab ka piisavalt kaaliumi, et olla organismile arvestatavaks kaaliumiallikaks.
Kohvipulbrit arvestatakse 1l vee kohta: einekohvi jaoks 30-50g, keskmise kangusega kohvi jaoks 60-80g ja kange kohvi jaoks 100-120g. Vee temp. kohvijoogi valmistamiseks peab olema 92-97 C. Kohvijoogi valmistamine kohvimasinas: võtta soovitud kogus külma vett, mõõta vastav kogus kohvipulbrit filtrile (parim on paberfiltrid) ja kui jook on filtreerunud tuleb seda pidevalt segada ja lasta 2-3 min tõmmata. Serveeritakse vahetult peale valmistamist. Kannukohvi valmistamine: mõõta õige kogus vett ja lasta keema tõusta, keeva vee hulka mõõdetakse vastava jahvatusastmega kohv, lasta korra keema tõusta, aga mitte keeta. Lasta kohvil 5 min sadestuda. Kohv kallata kohvipaksu pealt eelsoojendatud kannu. Võib serveerida koos lisanditega suhkur, piim, koor, brändi, liköör Presskannukohvi valmistamine: valida jämedama jahvatusega kohvipulber, kohvipuru mõõta eelsoojendatud kannu. Pannakse paras kogus vett keema ja valatakse see kohvipuru peale
olema happelisem kui tumedamad röstid) (ttp://www.coffeetea.info/ee ja http://www.naistemaailm.ee/?id=8384). (Paulig President 500g, Kohv Paula, Löfbergs Lila 500g, Kohv Paulig Classic uba, Meira, klassikaline kannukohv, Kohv Paulig Classic presskann, Jahvatatud kohv Aromi Mokka) Tume röst e Prantsuse röst on tume röst, mida tavaliselt kasutatakse espresso puhul või kannukohvi puhul. See on väga tume pruun, õlise pinnaga. Selline tumedam röst annab täidlasema kehaga kompleksse kohvi, väga soositud nii oma jõulisuse kui magushapu maitse tõttu. Kuna oad on röstitud kõrgemal temperatuuril, siis on oa sisemised aromaatsed õlid muutunud ja oa pinnale tõmmatud ning seal karamelliseerunud ning muutnud oa tumedaks rikkalikult pruuniks. (ttp://www.coffeetea.info/ee ja http://www.naistemaailm.ee/?id=8384) MK 1 Kodune töö Toidukaubaõpetuses nr 2
50g, keskmise kangusega kohvi valmistamiseks 60-80 g, kange kohvi valmistamiseks 100-120g. Kohvi serveerimise temperatuur on 75-80C kraadi. Kohvi võib serveerida lisanditega. Suhkrut ja piima või koort, mett, karamellsiirupit, vahtrasiirupit. Maitse andmiseks sobivad ka alkohoolse joogid (brändi, liköör) Kohvijoogi valmistamiseks kohvimasinas valatakse sellesse soovitud kogus külma puhast vett, mõõdetakse filtrile kohvipulber, Kannukohvi-valmistamiseks mõõdetakse õige kogus vett ja lastakse sellel keema tõusta. Keeva vee hulka mõõdetakse õige jahvatusastmega kohv, lastakse sellele keema tõusta, ei keedeta, kohv tõstetakse 5 minutit sadestuma. Kohv kallatakse kohvipaksu pealt eelsoojendatud kannu (muidu tuleb mõru maitse) Presskannukohvi-Jämeda jahvatusega kohvipuru. kohvipuru mõõdetakse kannu. Asetakse paras kogus vett keema ja valatakse see kohvipuru peale. Segatakse ja
valmistamiseks 30-50g, keskmise kangusega kohvi valmistamiseks 60-80 g, kange kohvi valmistamiseks 100-120g. Kohvi serveerimise temperatuur on 75-80C kraadi. Kohvi võib serveerida lisanditega. Suhkrut ja piima või koort, mett, karamellsiirupit, vahtrasiirupit. Maitse andmiseks sobivad ka alkohoolse joogid (brändi, liköör) Kohvijoogi valmistamiseks kohvimasinas valatakse sellesse soovitud kogus külma puhast vett, mõõdetakse filtrile kohvipulber, Kannukohvi-valmistamiseks mõõdetakse õige kogus vett ja lastakse sellel keema tõusta. Keeva vee hulka mõõdetakse õige jahvatusastmega kohv, lastakse sellele keema tõusta, ei keedeta, kohv tõstetakse 5 minutit sadestuma. Kohv kallatakse kohvipaksu pealt eelsoojendatud kannu (muidu tuleb mõru maitse) Presskannukohvi-Jämeda jahvatusega kohvipuru. kohvipuru mõõdetakse kannu. Asetakse paras kogus vett keema ja valatakse see kohvipuru peale.
Kofeiinisisaldus võib tumedama rösti puhul mõnevõrra väheneda. Röstimata kohv on roheka värvusega. Jahvatusviisilt jaguneb kohv jahvatamata (oakohv) ja jahvatatud jäme, keskmine, keskmiselt peen, peen ja väga peen jahvatus. Põhimõtteliselt mida peenem jahvatus, seda maitselt kangem kohv saadakse. Üldreeglina kaasneb heledama röstiga jämedam jahvatus ja tumedama röstiga peenem. Filterkohvi valmistamisel kasutatakse peenemat jahvatust kui kannukohvi valmistamisel. 34 Kofeiinisisalduse alusel eristatakse kofeiinirikast (üle 2%), keskmise kofeiinisisaldusega (1,5...2%), kofeiinivaest (alla 0,2%) ja kofeiinita (alla 0,08%) kohvi. Kahel viimasel on kofeiin osaliselt või täielikult eraldatud. Kohvipakid erinevad segu koostise, röstimis- ja jahvatusviisi poolest. Kvaliteedi alusel eristatakse valiksorte extra fancy, extra prime, prime, superior ja standardsorte