värskeid kapsaid, kaalikaid, hiljem kartuleid; rasva pandi kastmesse. Rasvatagavara üle peeti ranget arvestust, et järgmise seatapuni ots otsaga kokku saada. Toidud nagu tangu-kartuli segapuder (mulgi puder) ja tangudega kapsad (mulgi kapsad) levisid mulkidega teistesse kihelkondadesse. Kanepiseemnetest tehti või, rasva ja piima aseainet, neist hõõruti võiet - tempi, millega täideti pirukaid või määriti leivale. Kui kanepiseemnejahule valati peale vett, saadi kanepipiim. Tavanditoitudest võiks ära märkida kapsasupi, mida anti pulma lõpul viimase roana, nimetati ikukapsad, seostub tütre lahkumisnutuga. Tavalisem õhtuootetoit suvisel ajal oli kama. Kamajahu segati külma rõõsa või hapupiimaga, taariga, rokaga või kanepipiimaga ja söödi ka kördi, pudru või käkina. Eestis oli levinud kahte sorti kamajahu. Mitmest tera- ja kaunviljast tehtud kamajahu tehti Mulgimaal, mujal Lõuna-Eesti aladel valmistati kamajahu ainult kaertest
peaaegu ei kasutatudki, koort kasutati jõukamates taludes. Piimatoidud olid kruubipuder,piimasupp klimpidega,kartulipudrusupp,piimasupp munaga,rõõsa ja hapupiimasupp,hapupiimapudi,ternespiimavorm kartulite ja räimedega,kohupiim köömnetega,sõirasupp. 11.Munatoidud olid: härjasilmad,munapuder,munaroog,munavõi,kartuli d munahüübes. 12. Teraviljade kasutamine. Tehti kama,rukkijahu. 13.Kanepiseemnetest valmistati,mida määriti leivale ja pandi suppide peale,kanepipiim oli piima aseaine, kanepitoidud olid toitvad ja ja maitsvad. 14.Aedviljadest tarvitati naerist,hiljem kaalikat, ja hapukapsaid,hiljem tuli ka kartul kasutusele. Hapukapsasupp lihaleemega,naadisupp,värskekapsasupp piimaga,värskekapsasupp,kapsataimesupp,naerisu pp,kartuli-tangu supp piimaga,aedviljasupp,ahjunaerid,praetud kaalikad,kaalikapuder,porgandipuder,hautatud porgandid,peedipuder,ahjukapsad,mulgi kapsad,ahjukartulid,kartuliporss,kartulipuder,tuhlin ott,killatuhhlid,hautatud köögiviljad
Puidust hakati paberit valmistama alles üsna hiljuti, mis on ilmselt meie õnn, kuna muidu ei oleks kindlasti enam ühtegi metsa alles. (Vaata Joonis 1 lk. 2) Joonis 1. Kanepileht 1.1.3. Seemned Seemnetest saab kõrgekvaliteedilist õli mida on kasutatud väga mitmel moel. Toiteväärtus on kõrgem kui mistahes muul taimeõlil. Vanadel eestlastel oli mitu traditsioonilist kanepitoitu, kõige kuulsam neist on kindlasti kanepipiim. Põhja-Aafrika rahvastel on kanepiseemnetes keedetud puder sama tavaline nagu meil kaerahelvestest valmistatu. Isegi maitse olla neil sarnane. (Vaata Joonis 2 lk. 3) 2 Joonis 2. Kanepiseemned 1.1.4. Õied Emastaime õied eritavad vaigulaadset ainet nimega THC1, mida on juba aastatuhandeid tarvitatud ravimina väga erinevate vaevuste vastu. Alates valudest ja lõpetades psüühiliste probleemidega
Ühendriikide konstitutsioon originaaleksemplarid on trükitud kanepi- paberile. Puidust hakati paberit valmistama alles üsna hiljuti, mis on ilmselt meie õnn, kuna muidu ei oleks kindlasti enam ühtegi metsa alles. 3) Seemned. Seemnetest saab kõrgekvaliteedilist õli mida on kasutatud väga mitmel moel. Toiteväärtus on kõrgem kui mistahes muul taimeõlil (soja anna küll suurema saagi). Vanadel eestlastel oli mitu traditsioonilist kanepitoitu, kõige kuulsam neist on kindlasti kanepipiim. Põhja-Aafrika rahvastel on kanepiseemnetes keedetud puder sama tavaline nagu meil kaerahelvestest valmistatu. Isegi maitse olla neil sarnane. 4) Õied. Emastaime õied eritavad vaigulaadset ainet (delta-9- TetraHydroCannabinol, THC) mida on juba aastatuhandeid
Ühendriikide konstitutsioon originaaleksemplarid on trükitud kanepi- paberile. Puidust hakati paberit valmistama alles üsna hiljuti, mis on ilmselt meie õnn, kuna muidu ei oleks kindlasti enam ühtegi metsa alles (3). 3) Seemned. Seemnetest saab kõrgekvaliteedilist õli mida on kasutatud väga mitmel moel. Toiteväärtus on kõrgem kui mistahes muul taimeõlil (soja annab küll suurema saagi). Vanadel eestlastel oli mitu traditsioonilist kanepitoitu, kõige kuulsam neist on kindlasti kanepipiim. Põhja-Aafrika rahvastel on kanepiseemnetes keedetud puder sama tavaline nagu meil kaerahelvestest valmistatu. Isegi maitse olla neil sarnane (3). 5 4) Õied. Emastaime õied eritavad vaigulaadset ainet, (delta-9-TetraHydroCannabinol, THC) mida on juba aastatuhandeid tarvitatud ravimina väga erinevate vaevuste vastu. Alates valudest ja lõpetades psüühiliste probleemidega (unepuudus jne.)
Värsket kapsast nimetamisväärselt ei söödud. Kapsaid säilitati hapendatult. Neid haude- ehk sültkapsaid keedeti supiks või söödi toorelt. Hapukapsastest keedeti igal pool tavaliselt tangulisandiga suppi. Ainult mulgimaal hautati hapukapsaid koos tangude või kruupidega paksuks pudruks mulgi kapsad. [] Lõuna- ja Ida-Eestis söödi ka kanepitoite. Kanepiseemnetest valmistati kanepitempi, mida määriti leivale ja söödi kartulite kõrvale. Kanepipiim oli piima aseaine, mida pandi suppide peale ja anti pudru kõrvale lehmade lüpsiperioodi vaheajal. Rukkileivataignast alusel valmistati kanepipirukaid. Küpsetamisel tehti mõnel pool karjasele väike kanepipirukas. Kanepiseemnetest valmistatud toite peeti maitsvaks ja toitvaks. [] 12 Loodusest korjatud taimed olid toidus kõrvalisel kohal. Kevaditi pandi tangu- või
Neid haude- ehk sültkapsaid keedeti supiks või söödi toorelt. Lõuna- ja Ida-Eestis, kus kasvatati rohkesti kanepit, söödi kanepitempi pruunistatud kanepiseemned tambiti uhmris õliseks jauks, millele lisati pisut vett ja soola, vahel ka herne-, oa- või odrajahuputru, tempi määriti leivale, kasutati leibade täidiseks või käkkide tegemiseks, kuid seda söödi ka paljalt kartulitega. Kanepijahule ohtramalt vett lisades saadi kanepipiim. Loodusest korjatud taimed põldohaka võrsed, nõgeselehed, naadilehed, malts jne olid toidus kõrvalisel kohal. Marju söödi tavaliselt küpsemise ajal kohapeal. Ainult jõhvikaid hoiti toorelt talvekski. Ida-, Lõuna- ja Kagu-Eestis korjati ja söödi palju seeni. Kupatati ja pigistati pressi all kuivaks ning soolati sisse. Kalatoidud Toidulaual on olnud kala üsna oluline. Kõige tavalisem hoiuviis oli soolamine. Silgusoolvesi oli ka tavalisemaid