Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 HARJU MAAKOHTU OTSUS JA SEISUKOHT3 PS § 20 järgi võib isikult võtta vabaduse ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Harju maakohus leidis, et oletuste ja prognooside alusel ei ole kelleltki õigust vabadust võtta, jättes adekvaatse vastuse prokuröri soovile andmata ja pööramata erilist tähelepanu asjaolule, et Koemets on tõenäoliselt ühiskonnale ohtlik ka pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Maakohtu hinnangul ei välista karistusjärgse kinnipidamise karistuslikku iseloomu see, kui nimetada see mittekaristuslikuks meetmeks (nagu see karistusseadustikus liigitatud on). Karistusjärgne kinnipidamine vastab maakohtu seisukohalt vabaduse võtmisele ja sisulisele vabadusekaotuslikule karistusele (vaatamata selle paigutusest mittekaristuslike mõjutusvahendite peatükki) ning sisuliselt määramatu pikkusega sätestatud karistusjärgne
Küsimusi enesekontrolliks 1. Milline tegu on süütegu? 2. Mis on karistus? Millised on karistuse eesmärgid? 3. Nimetage põhi- ja lisakaristused. 4. Milliseid mõjutusvahendeid võib kohaldada süüdlasele peale karistuse? 5. Kas juriidiline isik võib olla karistusõiguse subjektiks ja milline on karistamise võimalus? 6. Nimetage vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. 7. Millal kohaldatakse liitkaristusi? 8. Nimetage liitkaristuse piirmäärad. 4. Karistusest ja karistuse kandmiselt vabastamine Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, ning leides, et karistuse reaalne kandmine ei ole otstarbekas, võib kohus isikut süüdi mõistes ja teda karistades jätta karistuse tingimisi täitmisele pööramata osaliselt või täielikult, kui süüdimõistetu ei pane toime kohtu poolt määratud katseajal uut tahtlikku kuritegu. Sel juhul kohus otsustab, milline osa karistusest kantakse ära reaalselt ja milline osa jääb kanda süüdlasel tingimisi.
Kornel nimetab loomeliitude isikuid karmi tõe avalikult väljaütlejateks (Kornel, 2011: 140). See, et ta nimetab nende öeldut tõeks, näitab juba tema arvamust, et ta on nende seisukohtadega nõus. Kornel oli koos kolleegidega arutanud, et hakkab midagi suurt juhtuma (Kornel, 2011: 142). Kornel tegi ka kõik, et Rahvarinde loojaid aidata (Kornel, 2011: 143). 12. Amnesteerimine - see tähendab vabastamist karistuse kandmiselt (Olesk, 2015). Sain aru, mida tehti NL juubeli auks (Kornel, 2011: 136). Muidu oleksin võinud arvata, et see tähendab midagi halba. Ukaas - Venemaa presidendi, tsaari või riigivõimuorgani välja antud seadusandlik akt või korraldus (Ukaas, 2014). Eeldasin selle tähendust, aga nüüd sain kindel olla, et arvasin õigesti. Kasutatus kirjandus 1 Adams, J. (2012). Ühe juristi elukäik. Sirp. Kasutatud 21.11.2015 http://www.sirp.ee/s1-
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 84 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4) lahkuda oma elukohast kauemaks kui viisteist päeva võib ta vaid kriminaalhooldaja loal 5) elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks peab ta saama hooldusametnikult eelneva loa Isikut, kes kannab karistusena vangistust, võib kohus tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastada, kui isik on ära kandnud vähemalt pool mõistetud karistusest (kuid mitte vähem kui kuus kuud) ja ta on karistuse kandmisel käitunud eeskujulikult. Esimese astme tahtliku kuriteo eest süüdimõistetu võib kohus enne tähtaega karistuse kandmisest vabastada, kui ta on ära kandnud vähemalt 2/3 temale mõistetud karistusest ja ta on käitunud eeskujulikult. Väärtegu aegub kahe aasta möödumisel selle toimepanemisest. Väärteo aegumine peatub ajaks, mil selle
paragrahvi sanktsiooni piirmäära. c) Kui pärast kohtuotsuse tegemist, aga enne karistuse lõpuni kandmist tuvastatakse, et süüdimõistetu on toime pannud veel mõne kuriteo, liidetakse uue otsusega mõistetud karistusele eelmise otsuse järgi kandmata karistus osaliselt või täielikult. Liitkaristus ei tohi olla väiksem eelmise otsusega määratud karistusest ja tähtajalise karistuse korral ei tohi ületada 20 aastat. Karistusest ja karistuse kandmiselt vabastamine 1. Mille poolest erineb karistusest tingimisi vabastamine vabastamisest süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile? Tingimisi vabastamine - süüdimõistetu vabastatakse tingimusel, et karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Vabastamine allutamisega käitumiskontrollile - süüdimõistetu allutatatakse peale vabastamist
õigusrikkumiste ärahoidmisele ning kinnipeetava mõjutamisele ja arendamisele keskenduv.19 Tulenevalt VangS § 11 lõikest 1 toimub kinnipeetavate paigutamine vanglasse justiitministri 25.03.2008 määrus nr 9 ,,Täitmisplaani" 20 alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Kõik see on vajalik suurendamaks isiku võimelisust õiguskuulekaks eluks karistuse kandmiselt vabanemise järel21. Lisaks sätestab VangS § 12 lõige 1 eraldihoidmise printsiibi, mille kohaselt vanglas hoitakse eraldi mehi ja naisi, alaealisi ja täiskasvanuid, kinnipeetavaid ja vahistatuid ning isikuid, keda endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht. Eraldihoidmise printsiip kujutab endast kriminoloogilist käsitlust sellest, milliseid isikuid peab vanglasüsteemis eraldi hoidma täideviimiseesmärkide saavutamiseks.
o alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks andnud eelneva nõusoleku; o täitma ülalpidamiskohustust; o mitte viibima kohtu poolt keelatud kohtades ega suhtlema kohtu poolt osutatud isikutega; o osalema sotsiaalabiprogrammis. 103 Õiguse alused Isikut, kes kannab karistusena vangistust, võib kohus tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastada, kui isikut on karistatud teise astme tahtliku või ettevaatamatu kuriteo või esimese astme ettevaatamatusega toime pandud kuriteo eest ja ta on ara kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusest (kuid mitte vähem kui kuus kuud) ja ta on karistuse kandmisel käitunud eeskujulikult. Esimese astme tahtliku kuriteo eest süüdimõistetu võib kohus enne tähtaega karistuse kandmisest vabastada, kui ta on ara kandnud vähemalt 2/3