Põhiseadus määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused. Valimised demokraatlikus ühiskonnas (tunnused, valijatüübid, valimissüsteemid, hääletamist mõjutavad tegurid) - Dem. valimised -> vabad - kõikidel kodanikel õigus hääletada; õigus valida lasta -> ühetaolised - igaühel 1 hääl, -> otsesed valimised - mina valin kanditaadi. Erakonnad, nende tegevuse eesmärgid. Eesti suuremad erakonnad. - Seadusandlik võim - *Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine,*Kodanikkonna huvide esindamine; parlament - on üleriigiline seadusandlik esindusorgan. Lisaks seaduste vastuvõtmisele on parlamendi pädevuses sageli teiste riigiorganite valimine, nimetamine ja kinnitamine ning poliitiline ja õiguslik kontroll nende tegevuse üle. Tavaliselt on parlamendi oluliseks ülesandeks ka riigieelarve kinnitamine.
ning kestis mitmeid aastaid. Keskkoolis oli Dean tulemuslikult keskpärane, kuid populaarne mängides pesapalli, korvpalli ning õppides draamat. Peale lõpetamist 1949. aastal kolis ta tagasi Californiasse, et elada koos oma isa ja kasuemaga. Californias läks ta kõigepealt õppima juurat, aga varsti läks ta üle UCLA'sse, et õppida näitlemist, mis põhjustas võõrdumise isast. UCLA's valiti ta välja 350 kanditaadi hulgast mängima Malcolmi Macbethis. 1951. aastal langes ta UCLA'st välja, et jätkata täiskohaga kajääri näitlejana. James Dean'i esimene televisiooni etteaste oli Pespi Cola reklaamis. Peale mitmeid katseid Hollywoodi pääseda, õnnestus tal see peale edukat rolli 1954. aasta etenduses The Immortalist. James Dean'i elus oli mitmeid naisi nende hulgas Jeanette Lewis ja Beverly Wills. Kõige rohkem kõmu tekitanud suhe oli tal aga noore itaallasest nätlejanna Pier Angeliga.
Kommunistlik Partei: ainupartei partei toeks julgeoleku organid tsensuur propaganda kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu Parteiline ametnikkond: eluaegne ametiaeg tugines nomenklatuurile liidri roll kuulus partei peasekretärile Valimised: hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kanditaadi poolt demokraatlikke valimisi ei toimunud Plaanimajandus: pearõhk oli rasketööstuse arendamisel, eriti sõjatööstuse teisejärguline oli tarbekaupade tootmine riik reguleerib majandust tarbekaupade ja toiduainete defitsiit konkurents ja eraomand puudus 3. Nimeta Nõukogude Liidule iseloomulikke jooni a) Stalini ajal tugevnes isikuvõim jätkusid repressioonid
1. Ringkonna nimekirjad. Neid on eestis 12 ja mandaatide arv sõltub valijate arvust. Need nimekirjad on lahtised. Järjekord muutub pärast valimistulemuste selgumist. Kohalikel valimistel kasutatakse ainult lahtisi nimekirju. 2. Üleriigilised koondnimekirjad. Need nimekirjad on kinnised. Järjekord ei muutu, see on partei sisepoliitiline kokkulepe. Kinnisi nimekirju kohalikel valimistel ei ole. Iga kanditaadi kohta tuleb maksta kautsion ehk kautsjon, selle suurus on kahekordne alampalk. Hetkel 3000.- alampalk. Kautsjon makstakse tagasi kolmel juhul: 1. Kui kanditaat osutus valituks 2. Kui kanditaat kogus vähemalt ½ lihtkvoodi jagu hääli. 3. Kui nimekiri kogus vähemalt valimiskünnise jagu hääli. Valimiskünnis - häälte arv, mis on vaja koguda, et osaleda mandaatide jagamisel. Väljendatakse protsentidega. Eestis on valimiskünnis 5%.
peale presidendi on ka peaministri ametikoht. ERAKONNAD JA SOTSIAALSED LIIKUMISED Erakonnad ühendavad ükesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakonna põhiline eesmärk on tulla võimule. Erakondade põhilised jaotused: 1. Väike parteid: neil on vähe dokumentatsiooni, liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja peetakse kinni ka suulistest lepetest. 2. Massiparteid: Nende eesmärk on haarata palju uusi liikmeid, et valimiste ajal valiksid kõik partei liikmed partei kanditaadi poolt. 3. Bürokraatlikpartei: nad lähtuvad partei põhikirjast, neil on keskus ja allorganistatsioonid, toimuvad koosolekud, maksavad liikmemaksu aga on lubatud teisiti mõtlemine. Tänapäeval demokraatlikes riikides on enamik parteisid bürokraatlikud. 4. Diktartuurlik partei: Rangelt allutatud kesksele juhtimisele,teisiti mõtlemine on keelatud peab olema ustav partei ideoloogiale. Neil on põhikiri, allorganistasioonid ja liikmemaks
a lõpetas. Peale seda asus ta õppima Tartu Ülikooli, kus ta õppis ajaloo-keeleteaduskonnas filosoofia osakonnas eesti keelt ja kirjandust, samuti ka psühholoogiat. Sealt edasi sai ta tundma ka eesti sõjaväge, sest aastatel 1931-1932. a teenis ta Eesti sõjaväes. Ta sai sealt endale ka kaprali aukraadi. 1936. a sai Enn kätte diplomi eesti keele ja kirjanduse valdkonnas. (Mälestusi, 1991,5) Septembris 1952. a anti talle aga filosoofiateaduste kanditaadi kraad (Mälestusi,1991, 7) 2.2 Töö Peale diplomi kättesaamist asus ta kohe tööle Harju Keskkooli Raplas. Just seal omandas ta enda esimesed kogemused õpetajana ja sai isiksusena tugevamaks ja targemaks. 1940. a valiti Enn Koemets Tartu Keeltekooli direktoriks ja seal ta töötas kuni saksa okupatsioonini. Sealt edasi algasid tal raskemad aastad. Ta määrati esimese Keskkooli õppejõuks, aga sinna kohale ta minna ei saanud, sest tal avastati raskekujuline põlveliigese tuberkuloos
3. Huvidekonflikti korral peab otsustamisest loobuma. 4. Ei tohi võtta tasu teenuste eest, mis on ette nähtud tasuta. 5. Kingituste vastuvõtmine on piiratud Notariaadi seadus Notariamet on vaba elukutse, kuid tema tasu kehtestab seadus. Tingimused, et saada notariks: 1) Akadeemiline õigusteaduslik kõrgharidus. 2) Eesti kodanik 3) Teovõimeline 4) Eesti keele oskus 5) Aus ja kõrgete kõlbeliste omadustega 6) Notari eksam (üsna karm) 7) Kanditaadi teenistus Keda ei või nimetada notariks: 1. Kui ta on notari või kohtunikuametist varem tagandatud 2. Kui ta on kandidatuurist välja heidetud. 3. Kui ta on pankroti võlglane. 4. Kui temal on pooleli kriminaalmenetlus. 5. Kui ta on vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu 6. Kui ta on istunud vangis tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Notari ametikoht: 1. Notarite arvu määrab justiitsminister 2. Notari ametikoht täidetakse konkursi alusel
19 Kokkuvõte Teemaarenduses oli juttu sellest, et kutseharidust saavad omandada kõik soovijad, kellel on omandatud põhiharidus või keskharidus, kuid samas on ka seesuguseid erialasid mille omandamiseks ei ole vaja põhiharidust. Sisseastumiseks peab kanditaat tegema sisseastumiskatsed või kui koolipoolt on seatud lävend ja kui kanditaadi hinded ületavad lävendi siis ei ole ta kohustatud tegema sisseastumiskatseid vaid saavad otse kooli sisse. Sisseastujale makstakse ka riigipoolt õppetoetusi, mille eesmärk on ühtlasi motiveerida kutseõppeasutuste õpilasi oma eriala õppekava ettenähtud ajaga (nominaalajaga) läbima, edukalt ja täiskoormusega õppima. Kutsekool hüvitab sõidukulud õpilasele, kes tuleb kaugemalt bussiga kooli, elab üürikorteris või ühiselamus
avaldatakse Riigi Teatajas (VP otsus) (4 osa ) Riigi Teataja seadus (10 päeva pärast hakkab seadus kehtima, peale Teatajas avaldamist) - RT(S) seaduses sätestatud ajast. / või Õigusaktist kehtestatud ajast. Kui seadus on vastuolus Põhiseadusega, siis President ei kuuluta välja, saadetakse tagasi. AT - ametlikud teadaanded eRIK, Estlex õigusinfosüsteem Põhiseadus on ülemuslik. President esitab Peaministri kanditaadi. Riigikogule -- VP nimetab ametisse peaministri, kes sai volituse riigikogult (3 päeva jooksul) peaminister moodustab valitsuse - valitsus läheb Riigikogu ette Avaldatakse Riigi Teatajas. Kohtusüsteem I maa-või halduskohus (linnakohtuid netu enam) - Maakohtus- tsiviilasjad (perekonnaõigus, võlaõigus jne..) Isikud on omavahel võrdsed; Kriminaalasjad; Väärteoasjad . Halduskohtus haldusasjad. (riigivaraga seonduvad, riigikodanikuga
b) Vormiliselt oli kõrgeseadusandlik organ ENSV ülemnõukogu c) Täidesaatev organ oli ENSV valitsusel d) EKP allu otse moskvale Enamus kommuniste oli partei ametnikud, kes töötasid riigis juhtivatel kohtadel Partei töötak´jate hulgas viidi läbi pidevalt puhastustöid Parteis väljaheitmine oli väga karm karistus Nomenklatuuri abil kontrolliti ja suunati ühiskonna tegevus Nõukogude aegsed valimised olid formaalsed a)hääletati ühe kanditaadi poolt B)tavaliselt oli vägakõrge valimiste % C) ülemnõukogu saadikute roll oli tähtsusetu D)saadikud käisid istundjärkudel oma põhi töö kõrvalt Liidu vabariikides oli tähtis roll julgeoleku organitel: KGB-riiklik julgeolek,luuretegevus NKVD-ühiskondlike korratagamine Julgeoleku töötajateks värbati nii vabatahtlike ja ka sunniviisiliselt Nõukogude võimu tugevdamisele aitas kaasa eestisse jääb sõjavägi Eesti nsv tegevul oli piiratud
Riigikogu poolt vastuvõetud seadused jõustuvad alles pärast seda, kui Vabariigi President on nad välja kuulutanud. Vabariigi President on valitud kas Riigikogu või valimiskogu poolt. Vabariigi President on Eesti riigipea, kes esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtluses ning on Eesti riigikaitse kõrgeim juht. Presidendil on piiratud poliitiline võim. Ta on vahekohtunik ehk võimuse tasakaalustaja. President kuulutab välja seadusi, määrab peaministri kanditaadi, nimetab ja vabastab ametist valitsuse liikmed. Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks ja üks isik võib olla Vabariigi Presidendiks maksimaalselt kaks ametiaega järjest. Eesti Vabariigi President on Toomas Henrik Ilves. Olulised funktsioonid: o esitada Riigikogule kõrgeimate ametnike kandidaate (õiguskantsler, riigikontrolör Eesti Panga nõukogu esimees) ja nimetada ametisse EP president EP nõukogu ettepanekul, samuti kohtunikud, diplomaadid, kaitseväe juhtkond
annaabi.ee 
