helilained. Raadiosaatja Raadiosaatja on raadiosaatejaama osa, milles toimub informatsiooni kandva signaali võimendamine ja muundamine selleks, et viia teda raadio teel edastamiseks sobivale kujule. Kuna raadiolainete kiirgamise, levi ja vastuvõtu tingimused on paremad kõrgematel sagedustel, kasutatakse edastuseks kõrgema sagedusega kandjat (kandesignaali), mille mõnda parameetrit muudetakse infot kandva signaali järgi. Seda protsessi nimetatakse Raadiolainete levikut kindlustav kõrge sagedus on tuntud kui kandesagedus. Sellist protseduuri, kus lisatakse kandesagedusvõnkumistele madalsagedusvõnkumistes sisalduv info nimetatakse moduleerimiseks. Raadiolainete jõudmisel vastuvõtjani eraldatakse moduleeritud kõrgsagedusvõnkumistest madalsageduslik
kandesagedus 3 kHz moduleeriva kolmnurksignaali sagedus 100 Hz modulatsiooniindeks 80% Kontrollisime modulatsiooniindeksi väärtust. Selleks mõõtsime lõigud A ja B ostsillograafi ekraanilt kursorite abil, milledeks saime: A = 4,937 V B = 0,719 V Leiame modulatsiooniindeksi m kasutades valemit m = , milleks saime m= = 0,7458 75%, mis langeb peaaegu kokku kasutatud väärtusega. 9. Genereerisime sagedusmoduleeritud (FM) siinussignaali: kandesignaali pinge 0,85 Vpp kandesagedus 3,5 kHz moduleeriv signaal kolmnurkpinge deviatsioon 40 Hz moduleeriva signaali sagedus 75 Hz Töö tulemuste selgitus ja kriitiline hinnang Antud töös nägime, et ostsilloskoop andis ootuspäraseid tulemusi kui tegemist oli signaalide sageduste mõõtmistega. Kõrgematel sagedustel lugesime samu väärtusi välja kui signaaligeneraatorilt oli sisestatud. Ainult mõnekümne hertsiliste võnkumiste puhul tekkisid mõne hertsilised erinevused
Moduleerimise eesmärk on: · võimaldada edastada signaali m(t) sidekanalis, mille sagedusomadused on piiratud. · vähendada edastatava signaali kuju või mõne tema olulise parameetri moonutusi edastusel. · võimaldada mitme signaali üheaegset edastamist (ajalise ja sagedustihenduse abil). Modulatsioon raadio- ja sidetehnikas on kõrgsagedusliku elektrivõnkumise (kandevõnkumise, kandesignaali, kandja) või impulsijada mingi parameetri muutmine tunduvalt madalama sagedusega moduleeriva signaali rütmis. 14. ÜLESANNE vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuse kohta (õp annab) 15. ÜLESANNE magneti ja vooluga pooli kohta (õp annab)
tr (impulsi esikülje kestus) = 26,0 ns tr (impulsi tagakülje kestus) = 28,0 ns Teoreetiliselt pikim võimalik esi- ja tagakülje pikkus tr =1/(3 fmax) = 1/(3*50) = 66,6 ms 8. Genereerisime amplituudmoduleeritud (AM) siinussignaal: pinge ug = 1 Vrms kandesagedus f0 = 3 kHz moduleeriva kolmnurksignaali sagedus f =100 Hz modulatsiooniindeks m = 80% A = 2,531 V B = 406,3 mV m = (2,531 0,4063) / (2,531 + 0,4063) = 0,723 = 72,3% 9. Genereerisime sagedusmoduleeritud (FM) siinussignaal: kandesignaali pinge ug = 0,85 Vpp kandesagedus f0 = 3,5 kHz moduleeriv signaal kolmnurkpinge deviatsioon 40 Hz moduleeriva signaali sagedus f = 75 Hz. Kokkuvõte: Sagedus oli generaatoril hea täpsusega, ligi viis korda parem kui ostsilloskoobil, seetõttu tema tekitatud määramatus ei ole märkimisväärne. Pinge mõõtmisel on mõlemate seadmete vead olulised aga jäid ka lubatud määramatuse piiresse. Sageduse mõõtmisel olid vead suuremad
maapinnaga. Maapind ise töötab kui peegel. Marconi antennide töösagedus jääb tavapäraselt alla 2 MHz-i. FM (frequency modulation) signaali puhul muudetakse info edastamiseks laine sagedust. AM (amplitude modulation) signaali puhul muudetakse info edastamiseks laine amplituudi. PM (phase modulation) signaali puhul muudetakse info edastamiseks laine võnkefaasi. Digitaalsignaaliga siinuselise kandesignaali moduleerimist nimetatakse manipulatsiooniks. Kandevõnku- mise parameetrit amplituudi, sagedust või faasi muudetakse siin hüppeliselt manipulatsiooni taktis. Amplituudmanipulatsioon (ASK, amplitude-shift keying) püsiva sagedusega kandevõnkumise amplituu- di muudetakse astmeliselt kahe taseme vahel vastavalt infosignaali väärtustele 0 ja 1. Sagedusmanipulatsioon (FSK, frequency-shift keying) püsiva amplituudiga kandevõnkumise sagedust
kasutuselevõtu. IEEE 802 esimesed standardid määratles standardid võrgu selliste füüsiliste komponentide jaoks nagu interfeisid (liidesed) ja kaablid, mis esinevad OSI-mudeli 1 ja 2 kihil Standardid kehtivad: Võrgukaartidele globaalsete võrkude komponentidele koaksiaal- ja keerupaarikaabli võrkudele CSMA/CD Carrier Sense Multiple Access with Collision Detection - kokkupõrgete avastamisega kandesignaali multijuurdepääs) Olulisemad standardid 802.1 - sisaldab standardi üldise arhitektuuri kirjelduse. See määratleb muude 802.x standardite omavahelised suhted ja liidesed võrgukihiga, kuid mitte võrgukihti ennast. 802.2 - määratleb loogilise kanalikontrolli (LLC - Logical Link Control) seejuures ei kata see kogu kanalikihti, osa sellest jäetakse teistele 802.x -standarditele.
Diskreetimine on esimene samm analoogsignaalist digitaalsignaali saamisel. Edasiseks töötlemiseks muudetakse diskreetsignaali üksikväärtuste (diskreetide) järjend enamasti diskreedihoidelülituse (ingl sample and hold) abil pidevaks astmeliseks (trepikujuliseks) signaaliks. Siinuselise kandevõnkumise amplituudmoduleerimine (AM) ja sagedusmoduleerimine (FM) Amplituudmodulatsioon (lühend AM, inglise amplitude modulation) on raadio- ja sidetehnikas kõrgsagedusliku elektrivõnkumise (kandesignaali) või impulsijada mingi parameetri muutmine tunduvalt madalama sagedusega moduleeriva signaali m(t) rütmis. Modulatsiooniga kaasneb signaali m(t) esialgse kuju oluline muutus ja tema spektri üleminek teisele sagedusele. Tuntud on mitu AM-i alaliiki: kandjaga AM, kandjata AM ja ühe külgriba AM. Moduleerimine võimaldab edastada signaali m(t) kanalis, mille sagedusomadused on piiratud, ning aitab vähendada edastatava signaali m(t)kuju või mõne tema olulise parameetri moonutusi edastusel
Ortogonaalne sagedustihendus OFDM. Rakendused: GPS, IEEE 802.11 Wi-Fi, Bluetooth. Hajaspektriside: määritakse spekter laiali mööda kanalit (kas otsese hajutamise või sagedushüplemisega), kasutatakse CDMAd, see vähendab häirivusi, saab mitu sidepidajat kanalit korraga kasutada. Shannoni piir (B/C = 1/2, kus vigadeta edastus on veel võimalik) on palju suurem ühest B/C >> 1 Otsene sageduse hajutamine: hajutav jada pannakse kohe kanali kooderi otsa, hajutatud sõnum viiakse kandesignaali generaatorisse. Sagedushüplemine: isemängiv klaver (M-jada), mis järjest muudab sagedusi, millel saatmine käib, vähendab pealtkuulamist. Hajutav jada pannakse kandesignaali generaatori külge ehk õget sõnumit saadetakse hajutatud kanalil. M-jada ehk pseudojuhuslik: mürataoline, kasutatakse nihkeregistrit, luuakse deterministlikult, entroopia võimalikult suur Ortogonaalne sagedustihedus: laiaribalist digitaalsignaali (nt teleka)
Switch Hallatav võrguseade (with management) Hallatav võrguseade (with management) - hub või switch, mis võimaldab enamat, kui lihtsalt võrguseadmeid ühendada. Näiteks võrgu koormuse mõõtmist, võrgu jagamist loogilisteks osadeks, arvutite ühendamise lubamist ja keelamist jne. Mida täpselt, sõltub konkreetsest seadmest. Modem Modem (modulator-demodulator) on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi. Moduleerimine on ühe signaali (kandesignaali) mõjutamine teise (moduleeritava) signaaliga. Demoduleerimine on kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvõtmiseks ja muundamiseks digitaalkujule. 80. aastail oli ülekande kiiruseks kuni 9600 bit/sek saavutades lae 33,6 kbit/s, mida korralikult analoogliinid suudavad läbi lasta. Arvutivõrkudes kasutatakse digitaalsignaalide ülekandmiseks analoogtelefonivõrgu (kandevsagedus sagedusribas 3003400 Hz) vahendusel, mida mõjutatakse digitaalandmetega (0 ja 1 väärtustega)
Seadet mis modulatsiooni teostab nimetatakse modulaatoriks, signaalide esialgse kuju taastamiseks vastuvõtjas kasutatakse demodulaatorit Enamasti teostab mõlemat operatsiooni Modemi nimeline seade MÕISTE - Modulatsioon on informatsiooni edastamiseks kasutatava füüsikalise nähtuse (elektrivool, elektromagnetväli jne.) mingi parameetri muutmine vastavalt ülekantava signaali muutustele. • Modulatsioon raadio- ja sidetehnikas on kõrgsagedusliku elektrivõnkumise (kandesignaali sc(t)) või impulsijada mingi parameetri muutmine tunduvalt madalama sagedusega moduleeriva signaali m(t) rütmis • Modulatsiooniga kaasneb signaali m(t) esialgse kuju oluline muutus ja tema spektri üleminek teisele (kande) sagedusele Moduleerimise eesmärgid: 1) Võimaldab edastada signaali m(t) kanalis mille sagedusomadused on piiratud 2) Vähendada edastatava signaali m(t) kuju või mõne tema olulise parameetri moonutusi edastusel
· Moduleerimine ja demoduleerimine, modem: · MODEM · Modem on seade, mis moduleerib digitaalandmed analoogkujule ja demoduleerib analoogkujult tagasi digitaalkujule. · See on akronüüm sõnadest modulaator ja demodulaator · Kasutab konstantse sagedusega analoog kandesignaali · Moduleerides kandja parameetreid konverteerib binaarsed pinge impulsid analoogkandevsignaali · Vastuvõtul demoduleerib analoogkandjast binaarsed pingeimpulsid · Kodeerimine ja dekodeerimine, kodek: · · KODEK · Kodek on seade, mis kodeerib analoogandmed digitaalkujule ja dekodeerib digitaalkujult tagasi analoogandmeteks. · · · · · Analoogsignaalide digitaliseerimine:
signaaliga, siis on levinud nimetus hikefaasiga modulatsioon (PSK- Phase Shifted Keying). Ülekandeliinile saadetud signaali faasi ei mõõdeta tavaliselt absoluutväärtustes, vaid määratakse kindlaks selle suhteline asukoht eelmise biti faasi suhtes. Modemi teiseks põhifunktsiooniks on demoduleerimine, see tähendab digitaalsignaali algkuju taastamine selle moduleeritud kujult. Selleks kasutatakse vastavaid detekteerimis- ja filtreerimislülitusi, mis on tundlikud kandesignaali amplituudi, sageduse või faasi muutustele. Kaasaegsetes modemites kasutatakse peamiselt faasinihkega modulatsiooni või seda kombineeritult koos amplituudmodulatsiooniga. Sellise sagamodulatsiooni korral igale eri faasiga signaaliühikule vastab mitu eri suurusega amplituudi. Kui faasinihet muuta näiteks 45 kraadi kaupa, siis saadakse 8 faasi suurust, mis koos kahe amplituudiväärtusega annab 16 eri väärtust (nn. kvadratuurmodulatsioon). Kõige
annaabi.ee 
