sarapuu 136. isasurvad 137. sarapuu emasõisik pungast väljaturritavate punaste emakasuudmetega TSÜAATIUM Eriline õisikutüüp piimalillelistel, mis meenutab üksikut õit. Keskel üks emasõis, mis on ümbritsetud väikeste isasõitega ja kaetud ühiste kattelehtedega 138. TÕLVIK 139. soovõhk Õisik, mille lihakale jämenenud teljele kinnituvad raotud õied tõlvõisiku alusel valge kandeleht SIGISIBUL õisikus või varre küljes arenev väike sibul, millest soodsates kasvutingimustes areneb uus taim 140. sigisibulad laugu õisikus 141. sigisibulad liilia varrel lehekaenaldes EOS EOSED on sammalde, sõnajalgade, koldade ja osjade üherakulised paljunemisvahendid 177. sõnajalgadel asuvad eosed eospesades e. sporangiumides lehtede alumisel küljel EOSPEA on eospesi kandev peakujuline lehtede kogumik osjade ja koldade varte tippudes 178. vareskolla eospead 179
veidi niiskel pinnasel. Taim on hele- või kollakasroheline, 5-20 cm kõrge, peene, saleda varrega. Vars on ebaselgelt kolmekandiline või isegi peaaegu ruljas. Lehed on 2-4 mm laiad, varrega ühepikkused või veidi pikemad. Õied: varvastarnal on üks 4-8 mm pikk isaspähik ja 1-4 emaspähikut (kuni 1cm pikkused), emaspähikud on varrel nii tihedalt, et näivad alguse saavat ühest kohast, alumise emaspähiku kandeleht punakaspruun, sageli heledama servaalaga. Emakasuudmeid 3, vili - põisik äraspidimunajas, kolmekandiline, hõrekarvane, rohekas, järsult lühikeseks nokaks ahenev, põisikud 2,5-3 mm pikad. Õitseb mais, viljub juunis. Kasutamine: varvastarnal on väike tähtsus karjamaataimena. VÄRV-VARJULILL - Nime Asperula tinctoria tõlkimisel saame, asper - kare; varjulille paljudel liikidel on enam-vähem karedad lehed; ja tinctoria - värvimiseks kasutatav,
Lehed: Kitsad süstjad järsult aheneva tipuosaga terveservalised rööproodsed lihtlehed. Lehepind ja serv on kaetud pikkade udejate karvadega. Lehed on varrest lühemad. Lehtede laius 0,5...1,7 cm Õied või õisikud: Mõlemasugulised lihtsa õiekattega õied. Õiekattelehed süstjad, teravatipulised, kileja servaga, kastanpruunid, läikivad. Õied asuvad õisikus üksikult pikkadel raagudel. Õite alusel olevad kandelehed on kilejad, õiekattest kaks korda lühemad. Õisiku alusel olev kandeleht on õisikust lühem. Liigi eritunnused: paljuneb seemnetega. Kasvukoha nõuded: poolvari, parasniiske muld. Kasutamine haljastuses: pinnakattetaimena. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/piiphein2.htm 2.8 Helmikas (Melica) Konkreetne liik: Longus helmikas (Melica nutans) Taime kõrgus ja läbimõõt: Kõrgus on 30...60 (70) cm Taime välislaadi kirjeldus: Kasvab hõredate kogumikena. Lehed: Lehelabad on kuni 5 mm laiad, tugeva keskrooga. Noorelt on need servalt kokkurullunud
Vili pähklike Eestis kaks perekonda – konnarohi (Alisma) 3 liiki ja kõõlusleht (Sagittaria) Sugukond võhalised (Araceae) 2500 liiki, peamiselt troopikas, Eestis soovõhk, lemled ja vesilääts Ilutaimedena kasvatatakse flamingolille, monsterat, diifenbahhiat, filodendronit Rohttaimed, väga pisikesed kuni hiigelsuured. Kõige väiksemad õistaimed on lemled Õied väikesed ja koondunud tihedalt jämenenud õisikuteljele – tõlvik. Tõlvikut ümbritseb suur, värvunud kandeleht. Meelitavad tolmeldajad lõksu (hais) Lehed sageli laiad ja sulg- või sõrmroodsed Vili: mari Sugukond penikeelelised (Potamogetonaceae) Rohtsed veetaimed, enamasti üleni veesisesed, pikkade vartega Õiekate neljatine, vähemärgatav, õied tihedates tähkades Vili: pähklike või luuvili Umbes 100 liiki, enamus perekonnas penikeel, Eestis 17 liiki Levinud kogu maailmas, põhiliselt magevees. Selts Liilialaadsed õiekattelehtedel on basaalsed nektaariumid (mitte sigimiku
viljalehest. Sigimik ülemine, 1-pesaline, ühe seemnealgmega. Emakakael 3 või 2 üsna pika niitja suudmega. Õied mõlemasugulised (perekonnad lõikhein, kõrkjas, villpea) või ühesugulised (perekond tarn). Viimasel juhul on taimed ühekojalised, harva kahekojalised. Ühekojalistel tarnadel on isas- ja emasõite paigutus kahesugune: õisik koosneb üksnes isas- või emasõitest; õisik mõlemasuguline, s.t. isas- ja emasõied asetsevad ühe õisiku erinevatest osades. Õie alusel paikneb kandeleht. Tarnade emasõis on peale selle kaitstud veel kahest kokkukasvanud kandelehestkujunenud põisikuga. Põisiku kuju ja suurus on süstemaatika tähtsad tunnused. Vili – kolmekandiline, ümar või lapik pähklike. Seemne sisu ümbritseva endospermiga. Siia kuuluvad perekond tarn (põistarn, pudeltarn, ümartarn, sale tarn jt), alss (õievähene alss), Scirpus (praegu on endine suur perekond Scirpus jagatud kolmeks iseseisvaks perekonnaks: kõrkjas, kaisel ja
Sigimik ülemine, 1-pesaline, ühe seemnealgmega. Emakakael 3 või 2 üsna pika niitja suudmega. Õied mõlemasugulised (perekonnad lõikhein, kõrkjas, villpea) või ühesugulised (perekond tarn). Viimasel juhul on taimed ühekojalised, harva kahekojalised. Ühekojalistel tarnadel on isas- ja emasõite paigutus kahesugune: õisik koosneb üksnes isas- või emasõitest; õisik mõlemasuguline, s.t. isas- ja emasõied asetsevad ühe õisiku erinevatest osades. Õie alusel paikneb kandeleht. Tarnade emasõis on peale selle kaitstud veel kahest kokkukasvanud kandelehestkujunenud põisikuga. Põisiku kuju ja suurus on süstemaatika tähtsad 34 tunnused. Vili kolmekandiline, ümar või lapik pähklike. Seemne sisu ümbritseva endospermiga. Siia kuuluvad perekond tarn (põistarn, pudeltarn, ümartarn, sale tarn jt), alss
Sigimik ülemine, 1-pesaline, ühe seemnealgmega. Emakakael 3 või 2 üsna pika niitja suudmega. Õied mõlemasugulised (perekonnad lõikhein, kõrkjas, villpea) või ühesugulised (perekond tarn). Viimasel juhul on taimed ühekojalised, harva kahekojalised. Ühekojalistel tarnadel on isas- ja emasõite paigutus kahesugune: õisik koosneb üksnes isas- või emasõitest; õisik mõlemasuguline, s.t. isas- ja emasõied asetsevad ühe õisiku erinevatest osades. Õie alusel paikneb kandeleht. Tarnade emasõis on peale selle kaitstud veel kahest kokkukasvanud kandelehestkujunenud põisikuga. Põisiku kuju ja suurus on süstemaatika tähtsad tunnused. Vili kolmekandiline, ümar või lapik pähklike. Seemne sisu ümbritseva endospermiga. Siia kuuluvad perekond tarn (põistarn, pudeltarn, ümartarn, sale tarn jt), alss (õievähene alss), Scirpus (praegu on endine suur perekond Scirpus jagatud kolmeks
allapoole suunatult. Võrsed: kollakad kuni punakad, karvadeta. 41 Lehed: 4-10 cm pikad, ebasümmetriliselt südaja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad ja karvased roodude nurkades. Leheroots 3-4 cm pikk, paljas ja punakas. Õied: koondunud 3-11 kaupa ebasarikjatesse õisikutesse, õisiku kandeleht kuni 8 cm pikk, piklik, VII. Viljad: kerajad, väikesed, peenviltjalt karvased, pähklis 1-2 seemet, IX-X. H. pärna puit on pehme ja soe käe all. Sellest valmistati mitmesuguseid nõusid. Pärnad on õitsedes suurepärased meetaimed ja pärnaõietee hea köharohi. Pärnatüve niineosa oli tähtis punumismaterjal ja pärnakoor hea meisterdamisvahend. Haljastuses on harilik pärn kasutusel sageli
216 cm (Relve, 2000). Puud on laia võraga, oksad algavad juba maapinnalt,ülemised oksad ülespoole suunduvad, võra keskosas horisontaalsed ja võra allosas allapoole suunatult. Tunnused: Võrsed: kollakad kuni punakad, karvadeta. Lehed: 4-10 cm pikad, ebasümmetriliselt südaja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad ja karvased roodude nurkades. Leheroots 3-4 cm pikk, paljas ja punakas. Õied: koondunud 3-11 kaupa ebasarikjatesse õisikutesse, õisiku kandeleht kuni 8 cm pikk, piklik, VII. Viljad: kerajad, väikesed, peenviltjalt karvased, pähklis 1-2 seemet, IX-X. H. pärna puit on pehme ja soe käe all. Sellest valmistati mitmesuguseid nõusid. Pärnad on õitsedes suurepärased meetaimed ja pärnaõietee hea köharohi. Pärnatüve niineosa oli tähtis punumismaterjal ja pärnakoor hea meisterdamisvahend. Ajaloost on eriti Lõuna- ja Ida-Eesti aladelt tuntud pärnaniinest punutud viisud, millised kestsid jalanõudena vaid paar päeva.
annaabi.ee 
