Riietusruum 16,1 m² WC 3,6 m² Pesuruum 9,2 m² Saun 5,2 m² Riietusruum 16,1 m² WC 3,6 m² Pesuruum 9,2 m² Saun 5,2 m² Tuulekoda 4,1 m² -3- -4- 4.Konstruktiivne osa Hoone kandekonstruktsiooniks on AEROC kergplokkidest seinad. Vundament Hoone rajatakse raudbetoonist lintvundamendile. Lintvundament toetub raudbetoonist vundamenditaldmikule. Hoone põrand, küttetorustikuga raudbetoonplaat, on altpoolt soojustatud 100 mm EPS-plaatidega, selle all on tihendatud killustik 200mm. Raudbetoonplaat kaetakse klinkerplaatidega. Seinad Kandva välisseina konstruktsioon seest välja: 10 mm krohv + viimistlusvärv 375mm AEROC EcoTerm 375 kergplokk
3 m² Tehniline ruum 7.5 m² Tambur 3.1 m² WC 2.4 m² Pesu- ja riietusruum 22.4 m² WC 2.4 m² Pesu- ja riietusruum 22.4 m² Leiliruum 9.1 m² -3- MUUDE PINDADE SPETSIFIKATSIOON Terrass 38.3 m² 4.Konstruktiivne osa Hoone kandekonstruktsiooniks on väikeplokkidest seinad. Vundament Hoone rajatakse r/b madallintvundamendile, mis osaliselt on soojustatud 50mm vahtpolüstüroolplaadiga kahe betoonikihi vahel. Lintvundament toetub raudbetoonist vundamenditaldmikule. Hoone esimese korruse põrandaalune raudbetoonplaat on altpoolt soojustatud 200mm vahtpolüstüroolplaatidega, selle all on tihendatud killustik ja täitematerjal. Raudbetoonplaat kaetakse vajadusel tasanduskihiga ja puhta põrandaga. Seinad
allika p]hjal. Rühma keskmisteks tulemusteks oli 23 %. Erinevad materjalid omavad erinevat tihedust. Materjali tihedus on tingitud tema koostisainetest,veeimavusest, valmistamismeetoditest ja poorsusest. Materjali tihedusest olenevad ka materjali füüsikalised omadused, näiteks veeimavus. Poorsuse ja tiheduse omavahelist seost vaadeldes võib järeleda tabelite järgi, et mida tihedam on aine,seda väiksem poorsus. Suure tihedusega materjalid on pigem need, mis kasutatakse kandekonstruktsiooniks nagu teras, madala tihedusega materjalid on peamiselt need mis kasutatakse isolatsiooniks. 5. KORDAMISKÜSIMUSED 5.1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja selleks, et teada, kus ja millistes tingimustes võib ehitusmaterjali kasutada. Näiteks suure poorsusega materjali ei sobi niiskesse keskkonda, see tõmbab kogu niiskuse, kandekonstruktsiooniks on otstarbekam
osadeks 9. Mida tähendabkülmakerge? Tahvel külmaga hakkab mõnevõrra pinnas kerkima. 10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? Nõrk pinnas kaevatakse hoone alt välja ja asendatakse kergkruusaga 11. Kuidas saab nõrgale pinnasele ehitada ilma pinnast tugevdamata? Vundamendi talmiku pindala tuleb teha nii suur, at võrduks hoone pindalaga. Seljuhul ehitatakse hoone alla plaatvundament, mis on ühtlasi ka põranda kandekonstruktsiooniks 12. Sokli min kõrgus maapinnast? 30 cm___ Muru ja mulla puhul 50 cm 13. Mis koormused mõjuvad vundamendile? kõrgemal asetsevate konstruktsioonide koormused(hoone seinad, pinnasesurve, pinnasevesi, sulamine) 14. Mis otstarvet täidab sokkel? Niiskuse pääsemist ehitisse altpoolt 15. Mis materjali võin sokli soojustamisel kasutada? Vill/polüuretaan/XPS/EPS XPS,Eps (võib kasutada ainult mittehügriskoopseid soojustusmaterjale) 16
osadeks 9. Mida tähendabkülmakerge? Tahvel külmaga hakkab mõnevõrra pinnas kerkima. 10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? Nõrk pinnas kaevatakse hoone alt välja ja asendatakse kergkruusaga 11. Kuidas saab nõrgale pinnasele ehitada ilma pinnast tugevdamata? Vundamendi talmiku pindala tuleb teha nii suur, at võrduks hoone pindalaga. Seljuhul ehitatakse hoone alla plaatvundament, mis on ühtlasi ka põranda kandekonstruktsiooniks 12. Sokli min kõrgus maapinnast? 30 cm___ Muru ja mulla puhul 50 cm 13. Mis koormused mõjuvad vundamendile? kõrgemal asetsevate konstruktsioonide koormused(hoone seinad, pinnasesurve, pinnasevesi, sulamine) 14. Mis otstarvet täidab sokkel? Niiskuse pääsemist ehitisse altpoolt 15. Mis materjali võin sokli soojustamisel kasutada? Vill/polüuretaan/XPS/EPS XPS,Eps (võib kasutada ainult mittehügriskoopseid soojustusmaterjale) 16
betoonpostis on valatud õigesti, märgib ära hälbed ja koostab teostusjoonise. (vt Lisa )Sama lugu on põrandavaluga. Põrand valatakse vastavalt märgistustele ja peale valu tuleb mõõdistaja ja mõõdistab teostuse ära, kui on vigu, siis vaadatakse mida teha annab. On olemas normid kui suur tohib olla kõrvalekalle olenevalt ehitatava hoone klassist. Näiteks sellistes hoonetes kus 7 kandekonstruktsiooniks on postid, on ülitähtis, et iga korruse valmisvalatud postid geodeed üle mõõdistab ja esitab teostusjoonise. Teostusjoonisel näidatakse kõrvalekalle. Kui kõrvalekalle on liiga suur siis tuleb maha lõhkuda ja uuesti teha. Kui kõrvalekalle on piiripealne, siis on vaja esitada joonised konstruktorile ja saada tema nõusoleks. Välitööde puhul ja trasside ehitamisel märgib geodeet samuti ära kõik kaevude, valgustipostide asetused, kõnniteede ja muude teede servad ja kõrgused
2. Tõstukikaitse külgraamile 3. Tõstukikaitse postile 4. Riiulitasapinnad (plekk või rest) 5. Risttalad väiksemale alusele 6. Kaablirulli kandur 7. Alusesahtlid 8. Asfalditallad 9. Vaadilalused Pikadetailiriiulid On disainitud pikkade materjalide nagu metallprofiilid, mitmesugused torud, puitmaterjal, mööbliplaadid jms. ladustamiseks. Pikadetaili- ehk konsoolriiulid sobivad kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes. Posti tippu kinnitatud konsoole saab rakendada varikatuse kandekonstruktsiooniks. Toodetakse kolme tüüpi eri kandevõimega konsoolriiuleid. Kerge konsoolriiul KS55 Tsinkpinnakattega või värvitud Standardmõõdud ja koormused: ühe- või kahepoolne kõrgus 2000 kuni 4000 mm konsooli pikkus 600 kuni 1500 mm konsooli kandevõime 200 kuni 500 kg postide vahedistants 750-1950 mm Enimkasutatud 21 Käärtõstukid
laudis paksusega 25mm, sammuga 200mm. Laudise peale 42mm akustilise profiiliga metallkarkass, millele kinnitub kipsplaat. Laetala peale paigaldada 37mm põrandalaudis, 5 millele omakorda asetada mürasummutusplaat. Mürasummutuse peale paigaldada puitlaastplaat, millele põrandakatte alusmatt ja laminaat. 2.3.5. Katus Katus on projekteeritud kaldega 40°. Katuse kandekonstruktsiooniks on sarikad 50x200 mm. Sarikad katta 30mm tuuletõkkega, mille peale paigaldada distantsprussid 50x75mm sammuga 600mm. Prusside peale armeeritud kile, mis kinnitada distantsliistudega 32 mm sammuga 600 mm. Distantsliistude peale paigaldada 22mm OSB plaat, millele katusekattematerjal- bituumensindel. Sarikate vahe soojustada 150mm mineraalvillaga ja katta altpoolt ehituspaberiga. Paberi peale paigaldada prussid 50x100mm, mille vahele paigaldada mineraalvill 100mm
Karkassielemendid ühendatakse omavahel tariraudade (sissebetoneeritud ankrutega metallplaadid) keevitamise teel või poltidega, mis hiljem betoneeritakse. Betoon tugevdab jätkukohtasid ja takistab metallist ühenduselementide roostetamist. Käesoleval ajal kasutatakse kõrghoonete ehitamisel monoliitset raudbetoonkarkassi, mis koosneb sammastest ja monoliitsest ristiarmeeritud vahe- ja katuslae plaadist. Kui hoonel on vaivundament, siis esimese korruse põranda kandekonstruktsiooniks on ka vaiadele toetuv ristiarmeeritud monoliitne raudbetoonplaat. Välisseinu kannavad vahelaed. Ühekorruseliste tööstushoonete kandekarkassiks kasutatakse tänapäeval nelikantterasest kandeposte, millele toetuvad samast materjalist kaldlae talad või fermid. Koostas: Meeli Kams 12 Hoone osad EPMÜ
PEENPALK, d=80140 mm, pikkus 4,7 m ÜMARLATT, d=30 80 mm, pikkus 4,7 m 2. SAEMATERJALID saetakse pikisuunas 1) Servatud palk , d=140 (180) mm 2) Poolpakk, vähekasutusel 3) Laag, põrandalaua alla 4) Pruss, saetud kõigist neljast küljest, kandekonstruktsioonides kasut., suur kandevõime NB! PUITPRUSS kui saab kandekonstruktsiooniks, siis muutub nimi. Puitprussi vertikaalselt nim. POST (50 x 100) Puitprussi katusel, kalde all nim. SARIKAS (50 x 100) Puitprussi katusel, laes nim. TALA (50 x 100), (100 x 200) 5) Latid, latt väiksema ristlõikega, mittekandev konstruktsioon (20 40 mm), kasutatakse roovitustes (seina, katuse katte all). 6) Servatud laud Servamata laud 3
paljudele hilisematele arhitektidele otsest inspiratsiooni jagab. Pazzi kuppelkabeli fassaad on innustust saanud antiigist, kus fassaadil kasutatud triumfikaare motiiv on ühendatud portikuse ja rotundiga. Eriline koht kuulubki sammastikule ja kuplile, mis omavahel harmoneerudes, kus kaar raamib portaali, sambad vastanduvad pilastritele jne., moodustavad ühtse terviku. Siin on igal arhitektuurivormil kanda veel ka kahekordne funktsioon - sambad on nii kandekonstruktsiooniks kui ka seinapinna peamisteks liigendajateks. Ehitise kõik osad on hästi tasakaalustatud, väike kuppel altari kohal sekundeerib portikuse kuplile, siiludeks liigendatud peakuppel mõjub kergena. Siseruumi seinad on liigendatud lamedate pilastritega Vararenessansi alguses kujunes Firenzes välja ka rikka linnakodaniku elamu palazzo. Ainuüksi 1450-78 ehitati neid seal üle kolmekümne. Tavaliselt oli see kolmekorruseline nelinurkse siseõuega võimas linnaloss
annaabi.ee 
