nagu gasellid või noored gnuud. Kihvade puudumise tõttu ei suuda ta saaki kohapeal surmata, vaid haarab ohvrilt kõrist kinni püüdes seda läbi närida. Kui see tal ei õnnestu, ei lase ta lahti enne, kui ohver on lämbunud. Gepard ei varitse saaki, vaid ootab kuni see tuleb lähemale, et ta saaks kohe kallale karata. Ta peab jahti päevasel ajal. 5. Sigimine Gepard saavutab suguküpsuse umbes kolmeaastaselt. Umbes kolm kuud kestva kandeaja järel sünnitab emasloom tihedas võsas tavaliselt kolm kutsikat. 6. Poegade areng Gepardi poegadel on peast sabani jooksev pikk lakk, mis suurena ära kukub. Gepardi poeg poeb ema kaissu. Ema on nendega hoolitsev ja õrn, ning õpetab poegadele küttimiskunsti. Gepardid jäävad emaga kokku 1,5 aastaks. Nad lahkuvad ema juurest siis, kui on ise võimelised hakkama saama omapead ning savannis ringi seiklema. 7. Kokkuvõte Oli põnev teha uurimistöö gepardist, sest sain palju uut teada
Toitumine Lendoravad eelistavad taimset toitu. Peamiselt toitub pungadest ja urbadest (lepa, kase, paju ja haava), aga ka samblikest, pähklitest ja marjadest. Vahel sööb ka lindude pesapoegasid ja munasid. Toiduvalik sõltub aastaajast, kuid aastaringselt kuuluvad lendorava toidu hulka männivõrsed. Sigimine ja areng Poegivad 1–2 korda aastas. Esimene pesakond sünnib tavaliselt mai alguses, teine juuni lõpus või juuli alguses. Lendoravatel on kandeaja pikkus 5–6 nädalat, mille järel toob emane ilmale 2–3 (5) järglast. Vastsündinud pojad on juba lennunahaga, kuid karvade ja pigmendita. Nii silmalaud kui ka kõrvaavad on suletud, tagajalgade varbad hargnemata. Pärast teist nädalat avanevad poegadel silmalaud. Kahe kuu vanused pojad on juba täiskasvanud loomad ja lahkuvad pesast. Ohutegurid Looduslikeks vaenlasteks on nugised, kanakull, kassi- ja händkakud. Händkaku arvukus on viimasel ajal oluliselt
Lisaks kõigele eelnevale sööb ka õunu, jõhvikaid, seeni, pohli ja putukaid. Foto 4. Urvad on lendoraval oluline kevadine toit. 8 5. Pojad ja pesitsemine Pojad sünnivad aprilli lõpus või mai esimesel poolel. Lendoravatel võib aastas kaks pesakonda olla, teine pesakond näeb siis ilmavalgust juuli alguses. Lendoravatel on kandeaja pikkus 5–6 nädalat. Pesas on tavaliselt 2-3 poega. Ühes pesakonnas võib olla isegi kuni kuus poega. Erakorras võib juhtuda, et kaks emast poegivad ühte pessa. Lendorava pesa on reeglina seest mädanenud haavapuu õõnsuses. Pesa on vooderdatud haava mädapuiduga ning sinna on tassitud veel samblaid, samblikke ja loomakarvu. Kui pojad sünnivad, siis kitkub ema ka enda küljest karvu, et poegade olemist õdusamaks teha. Pojad on paljad ja pimedad, kuid neil on juba olemas lennukurd
meelega käbide kallal näkitseb. Mida rohkem kevade poole, seda rohkem läheb lendorav üle urvatoidule. Kui pungad puhkevad, siis läheb lehtede söömiseks talvel 7 Pojad ja pesitsemine Pojad sünnivad aprilli lõpus või mai esimesel poolel. Lendoravatel võib aastas kaks pesakonda olla, teine pesakond näeb siis ilmavalgust juuli alguses. Lendoravatel on kandeaja pikkus 5–6 nädalat. Pesas on tavaliselt 2-3 poega. Ühes pesakonnas võib olla isegi kuni kuus poega. Erakorras võib juhtuda, et kaks emast poegivad ühte pessa. Lendorava pesa on reeglina seest mädanenud haavapuu õõnsuses. Pesa on vooderdatud haava mädapuiduga ning sinna on tassitud veel samblaid, samblikke ja loomakarvu. Kui pojad sünnivad, siis kitkub ema ka enda küljest karvu, et poegade olemist õdusamaks teha.
Ta eemaldub pesakonna keskselt alalt vaid kuni paar kilomeetrit. Poegade kasvades teeb pere järjest pikemaid rännakuid, hoidudes seejuures ikka turvalistesse jõelõikudesse (Laanetu, 2007). 5. SIGIMINE JA JÄRGLASED 10 Saarma sigimist looduses on vähe uuritud, seetõttu leidub kirjanduses lahknevaid hinnanguid tema suguküpsuse, kandeaja ja ka poegimise sageduse kohta (Laanetu, 2007). Sigimismuster varieerub saarmatel levila-piirkonniti tugevasti. Raskemate ilmastiku tingimustega piirkondades (nt. Rootsis ja Siberis) on saarmatel jooksuaeg hilitalvel- varakevadel ning pojad sünnivad aprillis-mais. Pehmema kliimaga aladel (nt. Inglismaal) võib jooksuaeg, ning seeläbi ka poegimine, esineda igal aastaajal (Vulla, 2008). Suguküpseks saavad saarmad teisel-kolmandal eluaastal, innaaeg on enamiku uurijate
o. poegimiste arv emise eluea kestel. Emiste aastaproduktsiooni füsioloogiliseks ja ökonoomiliseks optimumiks peetakse 24 põrsast, seda enam et sellele vastab ka emiselt minimaalselt nõutav nisade arv (12). Tavaliselt on noored emised vähemviljakad, 3.4. poegimisel saadakse aga kõige suuremad pesakonnad. Suhteliselt lühike tiinusperiood: Keskmiselt 111117 päeva, kõikudes. Pesakonna suurus ja loodete sugu ei mõjuta emisel praktiliselt tiinuse kestust. Ka ei sõltu kandeaja pikkus tavaliselt emise vanusest. Varavalmivus: Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes kulub selleks 67 kuud. Füsioloogiline suguküpsus saabub sigadel juba 45-kuuselt. Kõrge tapasaagis: (7585%, veistel 5565%). Tapasaagis oleneb sea toitumisest ja kehamassist. Raskematel ja paremas toitumuses sigadel on tapasaagis suurem.
Nii ei suuda siga ära kasutada oma absoluutset viljakust, mille mõõdupuuks on ühe inna kestel ovaaridest vabanevad 8–18 (hiina sigadel maks. üle 40) munarakku. Tavaliselt on noored emised vähemviljakad, 3.–4. poegimisel saadakse aga kõige suuremad pesakonnad. Vanadel emistel sünnib samuti vähem põrsaid. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva, kõikudes 104–133 päevani._ Hiljavalmivatel seatõugudel on tiinus tavaliselt lühem (erinevalt mäletsejalistest ja hobustest). Pesakonna suurus ja loodete sugu ei mõjuta praktiliselt emisel tiinuse kestust. Ka ei sõltu kandeaja pikkus tavaliselt emise vanusest. Mõned tähelepanekud on siiski selle kohta, et vanematel emistel on väikeste kurnade korral kandeajad pikemad. Emistel, keda peetakse
Seakasvatus 1) Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. 1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4. Kõrge tapasaagis – sigadel 75–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. 6
annaabi.ee 
