Väike: 2 jalutamine 4-5 km/h, töö garaažis ning elektriliste tööriistadega, puutöö, töö restoranis, kodu koristamine, laste hoidmine, golf, purjetamine, lauatennis Keskmine: 0 jalutamine 5,5-6,5 km/h, rohimine ja kõplamine, raskuste kandmine, jalgrattasõit, suusatamine, tennisemäng, tantsimine Suur: 0 raske kandamiga mäkke kõndimine, puude langetamine, kaevamine, korvpall, mägironimine, jalgpall Põhiainevahetuseks vajalik toiduenergia: 1304.15 Aktiivsusest sõltuv lisaenergiavajadus: 543.40 Kogu päevane toiduenergia vajadus: 1847.55 Ülekaalu määratlemine KMI järgi pole kõikidel juhtudel alati 100% õige. Näiteks võivad suure
tema rehnutipidamised kõrtsis ning sellele järgnenud märatsemised ja laamendamised kodus. Tihtipeale tuli taluda ka peksu ja alandamist, et päästa oma lapsi vägivaldse isa eest. Aga ometigi ei lahkunud too ,,lambasihver", nagu Oru Pearule meeldis oma naist kutsuda, mehe juurest, vaid täitis alandlikult kõik tema soovid. See teeb Vargamäe naistest ka kannatlikud kannatajad. Ei kurtnud Krõõt kunagi, kuigi iga kord, kui ta tuppa või toast välja astus, olgu kerge või raske kandamiga, pidi ta üle kõrge laua astuma, mis oli löödud uksepiida külge, et sead tuppa ei pääseks. Ei kurtnud Mari kunagi selle üle, et tal liiga palju tööd õlgadel lasus või külg valutas, kuhu Indrek teda kogemata kivigi lõi. Erinevalt Andresest, kes nägi Vargamäes suurt tulevikku ning tegi kõik, et seda maad paremaks muuta, leppis naispere oma eluga sellel soisel pinnal. Nemad nägid Vargamäed nii, nagu see oli- nad olid realistlikud ega hakanud unistusi üles ehitama.
nautida kunsti tähendas Betti Alverile inimeseks saada. Kasutatud kirjandus: www.bettimuuseum.ee www.miksike.ee Karl Muru, "Üle sõnade serva", Tänapäev 2004 LISA 1 "Leib" 1942 Üle pimeneva palu Mitte ainust valgustäppi ruttab rahvas ummisjalu, põldudel ei värele, kõigil on silmad vesised. kärbis oma küüsjaid käppi Naisi, orbusid ja mehi sirutab su järele. täis on murepõld ja rehi, Ilm on tume, ilm on tohus. kambrid ja kambriesised. Kandamiga maantee-lohus nagu savikastis tambid. Need on hinged põimutöödel. Kus on, kus on surma lambid? Pikil päevil, õuder-öödel mõte mulla poole kooldub, Ära päri! viimne valgus põsil sooldub Üksijäri pisarais ja higihappes. kanna koormad enne talve Ahastus ent ukse-lappes suurde salve! puhub õõnsat surmaputke: nutke, nutke! Tahad minna, kuid ei jaksa, maast ei kerki mitte vaksa
korrast kas täielikult või osaliselt järg- jõed, järved, rabad, sood. Teekonda misi meetmeid: valides tuleks hoiduda suurematest 1) teekonna valik ja tundmaõppimine takistustest ning püüda võimaluse ning selle märkimine kaardile; korral nendest ümber minna. Maas- 2) teekonna ulatuse määramine ning tikul on keskmine liikumiskiirus ker- selle jaotamine vahetappideks; ge kandamiga 5 km/h, kuid künklikul maastikul tuleb aega arvestades liiku- 3) liikumissuundade magnetiliste asi- miskiirusele lisada iga kaardi teekon- muutide määramine lõikudes, kus nale jääva horisontaali kohta 1 minut. kaardi järgi on raske orienteeruda. Ligi poole aeglasemini liigutakse met-
timukatele ja kogu sellele kuninglikule võimule, mida tema, nii väeti, nüüd jumala võimu abiga oli murdnud. Oli midagi väga liigutavat selles, et nii inetu olend kui Quasimodo kaitseb nii õnnetut olendit kui surmamõistetud mustlastüdruk. Siin olid teineteist leidnud kaks hüljatut -- üks looduse, teine ühiskonna poolt --, kes teineteist vastastikku aitasid. Mõni minut oma võitu maitsnud, kadus Quasimodo ühes oma kandamiga äkki kirikusse. Rahvas, kes alati on vaimustatud vaprusest, püüdis teda veel silmadega hämarate kirikuvõlvide alt otsida, kahetsedes, et ta vai-mustuseobjekt nii ruttu kadus. Äkki nähti teda uuesti Prantsuse kuningate galerii ühes otsas. Ta jooksis galeriist läbi nagu meeletu, hoides kõrgel oma saaki ja kisades: «Varjupaika!» Rahvahulk hakkas uuesti plaksutama. Galeriist kadus Quasimodo uuesti kiriku sisemusse. Pilk hiljem nähti teda juba ülemisel platvormil
meid pealegi veel kuulsusesära. Näete, see on igati kasulik.» «Jah,» ütles d'Artagnan, «aga me saame kindlasti mõne kuuli pihta.» «Oh, mu kallis,» ütles Athos, «teil on väga hästi teada, et kõige kardetavamad ei ole vaenlase kuulid.» «Minule aga paistab, et niisuguse ekspeditsiooni jaoks oleksime pidanud kaasa võtma vähemalt oma musketid.» «Te olete naiivne, sõber Porthos. Milleks peaksime me ennast koormama asjatu kandamiga?» «Mina ei leia, et vaenlasega silm silma vastu seistes oleksid ülearused korralik musket, tosin padrunit ja püssirohusarv.» «Noh, kas te ei kuulnud siis, mida rääkis d'Artagnan?» ütles Athos. «Mida ta siis rääkis?» küsis Porthos. «D'Artagnan ütles, et öisel rünnakul tapeti kaheksa või kümme prantslast ja niisama palju La Rochelle'i inimesi.» «No ja mis siis?» küsis Porthos. «Kas pole tõsi, et nende paljaksriisumiseks ei olnud aega, sest momendil oli tähtsamatki teha
seda küsida. ,,Hakkab muidu niisama, hakkab ilma usuta, kui aga hea suuvärk. Usu või ära usu, peaasi et oskad enese ilusasti välja rääkida. See on elus kõige tähtsam, seda pead sa teadma. Sellepärast õpitaksegi jutlust ütlema -- et oskaks ennast välja rääkida, nagu mina täna vanale. Lasin kui piiblist! Kui mina kord tudengiks saan -- ja seda saan ma kindlasti -- siis hakkan ma õpetajaks, sest mina oskan..." Jürka jõudis oma kandamiga pärale ja sellepärast polnud Tigapuul enam aega oma lauset lõpetada. Esimesele pudelile, mille Jürka lauale pani, lõi ta kohe paar korda peoga põhja alla ja sai nõnda temalt korgi kätte. Ta tõstis pudeli suule ja jõi. Siis vaatas ta teda vastu valget, ulatas Jürkale ja ütles: ,,Sinule toomise eest! Sakuskat ka," lisas ta juurde ja andis Jürkale saia ning vorsti. ,,See on vaikimise eest. Ja valva, et vana ootamata ei tuleks. Mõistad!"
annaabi.ee 
