13.sajandi alguses muutus rõiva mood. Kleidid olid läbilõigatava pihaga, mis rõhutasid piha joont. Meeste särgid olid lühemad ja varukad kitsamad. Jalad kaeti sääristega mis olid pikad ja puusadeni ulatuvad. Need õmmeldi kahest riidetükist kokku ja kinnitati vööle. 14. sajandil muutusid kleidid alt laiemaks ja meeste rõivad veelgi kitsamaks. Hakati kandama liibuvaid pükse ning lühikeste hõlmadega kuubesid. Sajandi lõpus muutus trendikaks kanda väga pikkade käistega rüüd. Meeste kuued muutusid veelgi lühemaks ning mehed hakkasid kandama sukkpükse. Väga tavaliseks muutus ka see, et jõukamad prouad kandsid korraga mitut kleiti. Alumised kleidid olid pikkade ja kitsaste varukatega ning pealmiseid kledid lühemate varrukatega või hoopis ilma varukateta. Neid kaunistati karusnahaga
küüditasid juute Babülooniasse. Tänu pagendamistele ongi juudid sunnitud väljarändama oma kodumaalt. 19. Saj algul elas enamik juute Euroopas kuid 19 ja 20 saj toimus juutide massiline liikumine ühelt maalt teisele. Euroopast > Ameerika , Lõuna Aafrika, Austraaliasse ja Uus Meremaale. HOLOCAUST Varsti pärast seda kui võimule tuli 1933. Aastal Hitler ja natsid kehtestati juutidele karmid piirangud. Neilt võeti kodanikuõigused ning rahvuse märkimiseks pidid nad kandama kollaseid 6nurki.1940 aastal hakati rajama juutidele surma- ehk koonduslaagreid. Ajavahemikus 1940 1945 tapsid natsid 6 miljonit juuti ehk üle kolmandiku kogu maailma juutidest, nad tapeti või surid koonduslaagrides nälga ja haigustesse. Seda perioodi tuntakse holocaustina, mis tähendab põletusohvrit kreekakeeles. Pärast sõda olid sadu tuhandeid juute ümber asustaud ning palju otsisid uut elu Iisraeli riigis, mis asutati 1948aastal. II maailmasõja aegset tragöödiat
sinotismiga. Judo – Jaapani võitluskunst. Põhineb heidetel ja kinnihoidmistel. Džuudo on välja kasvanud mitmest erinevast Jaapani jūjutsu koolist. Esimese džuudo treeningkooli rajas 1882 Shitayas dr Jigoro Kano. Samuraid – provintside aristokraatiat esindavate ülikute sõjaline kaaskond. Nende elu tegevust sätestas au- koodeks Bushi-dõ: 1) Samurai peab kuulama tenast peituva juamala (kami) häält... 2) Samurai peab pidevalt oma keha eest hoolt kandama, palju õppima, end treenima, kannatama ja riskima. 3) Samurai peab saavutama täieliku enesevalitsemise. Tapeab valitsema oma kirgi, mitte andma voli vihale, nukrust varjama naeratusega (Jaapanlased naeradavad tihti, seda peetakse samurailiku kasvatue krooniks) 4) Samurai peab olema ennastsalgav. Kui talle öeldakse, et tema ense mina puudub, siis see on talle kiituseks. Samurai ei tohi olla egoist, ega oodata oma tegude eest tasu – ei maapealt ega taevast.
enam kui sajaks kihelkonnamurdeks ehk murrakuks. Murderühmade vahelised erinevused puudutavad keeleehituse tuumosi, nagu nt käändsõna mitmus: põhjaeesti murdeis (eP) kasutatakse de-mitmust kõigis käänetes alates sisseütlevast (kala/de/st, kala/de/l), lõunaeesti murdeis (eL) vokaalmitmust (kall/u/st, kall/u/l). Kolmanda rühma, rannikumurde (R) eripärana võib mainida sise- ja lõpukao puudumist (nt kandama pro kandma, metsä pro mets) ja vältevahelduse puudumist. Kirjakeelest kaugeim on Võru murre. Mõni näide: R naula eP nael eL naal, nagõl Andrus Saareste Theodor Saar kohtu kõht kõtt suuremb(i) suurem suure(m)p
saavutada häid majandulikke tulemusi ilma korras personalisuheteta.14 10 S. S. Artikkel ,,Emerging trends in HRM". Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.articlesbase.com/human- resources-articles/emerging-trends-in-hrm-1282468.html. 11 Eensalu, M. jt. Personalijuhtimise käsiraamat. 2. täiendatud trükk. Eesti Personalitöö Arendamise Ühing. lk 291. 12 Sama. 13 Sama. 14 Sama. PERSONALITÖÖTAJA ROLL TULEVIKUS Tulevikus peab personalitöötaja kandama hoolt tööjõu arengu eest kõigis aspektides. Personalitöötaja vastutus laieneb ka karjääriplaneerimisele ja arendamisele, organisatsiooni arendamisele, sotsiaalse õigluse tagamisele. Personalitöötajalt eeldatakse muudatuste läbiviija rolli võtmist organisatsiooni keskkonna kaardistamise ja planeerimise osas, nad peavad pühendama aega muudatuste propageerimisele selle asemel, et säilitada hetkeolukord.15
hn(jalan,jalah),keskvõrre -mb(suuremb), pöördelõpud puuduvad(tii anni, tii annassi), da- infinitiiv(tuvva, istu), domineerib i-lihtminevik(ma võti, ta elli) Südaeesti ja kirderanniku murderühmade peamised erinevused südaeestis sisekadu, lõpukadu, i-e diftongides, vokaalharmoonia puudub, vältevaheldus esineb, ng:ng:lõng:lõngad, palatalisatsioon, gbd vokaalide vahel(tuba), illatiivis geminatsioon(tuppa). Kirderannikul sisekadu osalt toimumata(kandama,raudane), lõpukadu osalt toimumata(metsa,poika), i säilinud(poig,poika), ä-harmoonia säilinud(tüttär), vältevaheldus puudub(must,mustad), ng:nn:lang:lannad, palatalisatsioon puudub, kpt vokaalide vahel(tupa), geminatsioon puudub(tupa). Südaeestis essiiv puudub, valdav -de mitmus, eitusverb ei pöördu, aga kirderannikul essiiv: nuorena, valdav -i mitmud(oravi, kalo), eitusverb pöördub(en, et, ei, emme).
· Domineerib si-lihtminevik: võtsin · i-lihtminevik: ma võti, ta elli · tingiva kõneviisi tunnus ksi: annaksin · tingiva kõneviisi tunnus s(si): annassi · ta on · ta om / um Südaeesti ja kirderanniku murderühmade peamised erinevused: · südaeesti · kirderanniku · Sisekadu · Sisekadu osalt toimumata: kandama, · Lõpukadu raudane · Lõpukadu osalt toimumata: metsa, poika, · i>e diftongides tuuli · Vokaalharmoonia puudub · i säilinud: poig/poika, aid(a) · Vältevaheldus esineb · ä-harmoonia säilinud: tüttär
annaabi.ee 
