Kommunistlikud riigid *poliitiline süsteem: üheparteisüsteem *majandus: plaanimajandus, eraettevõtted riigistati *kultuurielu: eesti keele kasutuse tahaplaanile surumine NSVL liidrid: *Stalin (suri 1953)- kehv majandus; kollektiviseerumine karmikäeline valitsus; parteidiktaktuur; isikukultus *Beria- hakati normaliseerima suhteid lääneriikidega tema vastu tehti vandenõu ja tema kaela veeretati Stalini aegsed kuriteod *Hurstsov- aeglane majandustõus; kampaanialikkus vägivallapoliitika pehmendamine; tühistas osalised piirangud ühiskonnaelu erinevates valdkondades; kritiseeriti Stalinit *Breznev- majanduse arengu seisak(päästis nafta kõrge hind) tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud; karmistati kontrolli ühiskonnas VMN(vastastikuse abistamise nõukogu)-1949 aidata Mokva-meelsetel riikidel majanduskriisist üle saada VLO(varssavi pakt)-1955 aidata üksteist sõjaolukorral *Karotamm-(1944-1950) arvestas Eesti vajadusi; tegeles sõjajärgsetel
1961 - 30 000 t Rekordite nimel saadeti tapamajadesse kogu noorkari, osa piimakarjast ja kolhoosnike isiklikud loomad.Rjazani oblastikomitee I sekretär A. Larionov kuulutati 1959 sotsialistliku töö kangelaseks. A. Adamson, Lähiajalugu, Argo: 2003, lk 177. 1.1. Missugused on nõukoguliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? 2p Rekordite tagaajamine, ebamajanduslikkus, kampaanialikkus, eraomandi puudumine, kollektiviseerimine, ekstensiivne majandamine, reaalse olukorra mittearvestamine, rasketööstuse, sõjatööstuskompleksi eelisarendamine, turumajanduse põhimõtete ignoreerimine, käsumajandus, plaanimajandus, keskkonnaga mittearvestamine, riiklik palga ja hinnapoliitika 2. Poliitiline kaart 1945 – 1991. 2.1. Paigutage numbritega loetletud maade hulgast sobivad õigesse lahtrisse. (Allajoonitud riigid ei sobi kummassegi lahtrisse.)
1.PROPAGANDA 1.1 PROPAGANDA ALUS on mõjusa propaganda esmaseks tingivuseks olev põhimõte. Propaganda aluseid võib eritleda kümme: 1.monoloogsus 2.enesestmõistetavus 3.autoriteetsus 4.eskalatiivsus 5.lihtsus 6.kontrastsus 7.lühisus 8.initsiatiivsus(õige ajastus, agressiivsus) 9.intensiivsus 10.propaganda peab olema TÕELISUS(mitte tõde) lisaks: emotsionaalsus, kampaanialikkus, massilisus, isetus) PROPAGANDA ülesanne on esineda õigluse allikana. 1.2 Propaganda reklaamiliigina 4 reklaami põhiliiki: Kommertsreklaam imidzi- ehk kuvandireklaam Sotsiaalreklaam PROPAGANDA Reklaami põhiliik on reklaami põhivalemi realiseerimise viis vastavalt problemi ja lahenduse üldistusele (kollektiivsusele) või eraviisilisusele (personaalsusele) Täiendavalt erinevad reklaami põhiliigid üksteisest kolmel alusel. 1
1970-ndate algul majanduskriis Jätkuvalt eelisarendati rasketööstust (erandiks olid aastad 1953-1955, kui Malenkov pani põhirõhu Põhjused: kergetööstusele); suuremat tähelepanu hakati pöörama põllumajandusele:· iseloomulikuks nähtuseks oli suured sõjalised kulutused (võidurelvastumise kampaanialikkus (näiteks maisi kasvatamine või kartuli ruutpesiti kasvatamine kogu NSV Liidus)· alustati ja eriti Vietnami sõja tõttu, mille maksumust on uudismaade massilist kasutuselevõttu Lääne-Siberis ja Kasastanis· hakati kolhoosnikele palka maksma hinnatud ~150 miljardile dollarile) rahas· suurendati riiklikke kokkuostuhindu põllumajandustoodangule.
lähikondlased, kes olid tõusnud NSV Liidu kõrgema juhtkonna hulka. Hrustsovi ettekannet saab vaadelda ka katsena kindlustada oma ainuvõimu. Peep Reimer · Majandus: jätkuvalt eelisarendati rasketööstust (erandiks olid aastad 1953-1955, kui Malenkov pani põhirõhu kergetööstusele). suuremat tähelepanu hakati pöörama põllumajandusele: · iseloomulikuks nähtuseks oli kampaanialikkus (näiteks maisi kasvatamine või kartuli ruutpesiti kasvatamine kogu NSV Liidus) · alustati uudismaade massilist kasutuselevõttu Lääne-Siberis ja Kasastanis · hakati kolhoosnikele palka maksma rahas · suurendati riiklikke kokkuostuhindu põllumajandustoodangule alustati massilist elamuehituskampaaniat 1956.aastast hakati pensioneid maksma 50% viimasest palgast kasvas elanikkonna ostuvõime ja heaolu
NV analüüs Kooli tõsisemaks kitsaskohaks näib olevat kvaliteedijuhtimise süsteemi selge struktuuri puudumine, mis ei võimalda inimressursi potentsiaali täiemahulist realiseerimist, tuues kaasa üksikliikme ülekoormuse vähese koostöö tõttu. NV strateegia Ellimineerida / vähendada õpetajate koormamine kooliväliste ülesannetega; Lõpetada otsuste ja nende elluviimise kampaanialikkus ja nõudmiste 11 ebajärjekindlus, õpetajate tööaja lõhki koormamine lisaülesannetega. NV strateegia valimisel on oluline määrata, milline on see võimaluste alusbaas (kollektiivi teadvuses), et asuta vähendama/elimineerima/ületama. Minu jaoks on elimineerimine pisut kahlasevõitu ja idealiseeritud maiguga. Siin ilmas pole võimalik midagi elimineerida. Kui üks asi on
*Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine, tagamaks loodusväärtuste teadvustamist ühiskonna huvides. Keskkonnakaitse probleemid ja suundumused *Süvenevad, meie elu aina ulatuslikumalt mõjutavad keskkonnaprobleemid nõuavad seni suhteliselt tagasihoidlike klassikaliste keskkonnakaitseliste meetmete laiendamist üha suurematele territooriumitele aina ulatuslikema piirangute näol. *Klassikalise keskkonnakaitse puudused: tarbijalikkus, sunduslikkus, kampaanialikkus *Kaasaegne keskkonnakaitse püüab leida vahendeid ja teid klassikalise keskkonnakaitse puuduste vältimiseks, tema tähelepanu keskpunktiks on inimene kui probleemide ja nende lahenduste ainuke allikas. *Teadlik, keskkonnakaitseliste meetmete rakendamine elanike endi poolt toob kaasa heaolu ja elukvaliteedi paranemise, nende eiramine aga piirkondliku konkurentsivõime vähenemise ja elukvaliteedi halvenemise.
loodusväärtuste teadvustamist ühiskonna huvides. Keskkonnakaitse probleemid ja suundumused Süvenevad, meie elu aina ulatuslikumalt mõjutavad keskkonnaproleemid nõuavad seni suhteliselt tagasihoidlike klassikaliste keskkonnakaitseliste meetmete laiendamist üha suurematele territooriumitele aina ulatuslikema piirangute näol. Klassikalise keskkonnakaitse puudused on tarbijalikkus, sunduslikkus, kampaanialikkus Suundumused: Kaasaegne keskkonnakaitse püüab leida vahendeid ja teid klassikalise keskkonnakaitse puuduste vältimiseks, tema tähelepanu keskpunktiks on inimene kui probleemide ja nende lahenduste ainuke allikas. Teadlik, keskkonnakaitseliste meetmete rakendamine elanike endi poolt toob kaasa heaolu ja elukvaliteedi paranemise, nende eiramine aga piirkondliku konkurentsivõime vähenemise ja elukvaliteedi halvenemise. Õpetav, toimetulek saavutatakse süstemaatilise ja eesmärgipärase
35 aasta alguses muudeti nimede muutmise kord lihtsamaks. Kõikides maakondades loodi nimede eestistamise bürood, loobuti ka riigilõivust. Propagandatalitus hakkas rõhutama, et eestlastel peab ikka eesti nimi olema. 35-40 a vahetati välja ca 210 000 võõrapärast perekonnanime. Järgmise suurkampaania korras kuulutati välja kodukaunistamine. Linnad ja majad olid üsna räämas. Enamik talumaju lihtsalt palkehitused. Visuaalne pilt ei olnud kuigi ligitõmbav. Kampaanialikkus. Pahatihti muutus see protsentide tagaajamiseks, vallad, maakonnad, linnad hakkasid omavahel võistlema. Nii ulatusliku kampaania korraldamiseks oli aga maj vahendeid liiga vähe. Kampaaniaid oli veel: nt eesti lipud igale majale, rahvariiete ja rahvatavade propageerimine. Kuna tegemist kampaanialikkusega, siis seda ei saa heaks kiita. Survevahenditega selliseid projekte läbi viia ei ole päris õige. Erakondlik tegevus al 1203 keelustatud, aga uuele tasandile jõudi see 35 kevadel. 5.03
annaabi.ee 
