Tegelased on mitmetahulised ja sageli vastuolulised. Tuntumad tema 20 ooperist: "Haaremirööv", "Figaro pulm", "Don Giovanni", "Võlufööt". Vokaalmuusika: Lisaks ooperitele valmis 1791 Reekviem ehk leinamissa, millest sai järelhüüe Mozartile. Ligi 50 sümfooniat, millest viimaseid iseloomustab jõuline väljendus, kontrastsed muusikalised kujundid ja nende polüfooniline arendamine. Tuntuim sümfoonia nr 40 g-moll. Instrumentaalmuusika kontserdid olid enamus klaverile. Tuntuim kammermuusikateos "Väike öömuusika", keelpilliorkestrile. Ludwig van Beethoven(1770-1827): Sündis Bonnis, Saksamaal õukonnakappeli laulja pojana. Belglasest vanaisa oli osav muusikameister. Esimesed õpetajad isa ja vanaisa. Tõeline õpetaja: C.G.Neefe. 1787 kohtus Viinis Mozartiga ja soovis tema õpilaseks saada. 1770-1790 kirjutas umbes 50 teost. 1792-1802 toimetas Viinis, õpetajaks oli Haydn ja A.Salieri. 1795- esimesed märgid kuulmisvaegusest,
Sümfooniaid Neljandast kuni Kuuendani iseloomustab kergus, värskus, lihtsus, traaglilisuse ja detailide puudumine, idüllilisus, loomulikkus. Seitsmendas ja Kaheksandas sümfoonias on Beethoveni loomus avaldunud kõige enam. Need on täis rütme ja huumorit, lõbususe ja joovastusehoogusid, kontraste, teravmeelsusi. See on nagu üleinimliku energia meeletu vallapääs, kui pole enam mõistuslikku vaoshoidvat sihti. 18101815 Järgnevast ajast on tuntumad teosed kammermuusikateos "Tõsine kvartett", laul "Kannatuse rõõm", avamäng tragöödiale "Egmont". Nende aastate teoseid võib käsitleda üleminekuastmena, milles sisaldub juba Beethoveni "hilise stiili" sugemeid. Muutunud oli tema ideede avaldumise vorm, olulisema koha omandas tema loomingu subjektiivne külg, heroilised impulsid muutusid rahulikumaks. Ent oma olemuselt jäi ta samaks tegelikkuse kunstnikuks, realistiks. Viimased teosed Viis viimast klaverisonaati on loodud aastail 18161822
kontrabass, fagott ja mitu harmooniapilli). SONAAT … ehk ansamblile loodud teos . Barokiaegne sonaat nagu ka hilisrenesansi sonata ei kujutanud enesest esialgu mignit kindlat vormi: ta oli lihtsalt instrumentaalteos, mis koosens algul mitmest erineva karakteriga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast . Sonaat võis olla nii kiriku kui kammermuusikateos . ↳ 1700. aasta paiku kujuneski välja kaks põhilist sonaaditüüpi : 1) KIRIKUSONAAT sonata da chiesa ( ), tavaliselt neljaosaline : aeglanekiireaeglanekiire; 2) KAMMERSONAAT sonata da camera ( ),
iseloomulik meloodika ning improvisatsioonilised kaunistused tulid varsti üle ka pillimuusikasse. Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks pilliansambliks barokktrio, mille koosseisus on kaks meloodiapilli ja basso continuo. Barokktrio oli aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpilisele orkestrikoosseisule. Üks zanritest, mis barokiajastul arenes, oli sonaat. Sonaadiks nimetati ansamblile loodud teost. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. 1700. aasta paiku kujuneski välja kaks põhilist sonaaditüüpi: kirikusonaat ja kammersonaat. Selget vahet kahe sonaaditüübi vahel siiski pole: sagedasti on mõlema jooned segunenud ja kirikusonaadilik ülesehitus pole tingimata märgiks, et see teos oli mõeldud kiriku jaoks. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert. Nimetust "kontsert" võidi kasutada koguni sonaadiga kattuvas tähenduses, kuid enamasti on eelduseks siiski triost suurem koosseis. 16
vundamendiks basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusel päris mitme pilliga ( tsello, violoon ehk kontrabass, fagott ja mitu harmoonpilli ). Ansamblile loodud teost nimetati tavaliselt sonaadiks. Barokiaegne sonaat nagu ka hilisrenessansi sonata ei kujutanud enesest esialgu mingit kindlat vormi: ta oli lihtsalt instrumentaalteios, mis koosnes algul mitmest erineva karakteiga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. 1700. aasta paiku kujuneski välja kaks põhilist sonaaditüüpi: 1) kirikusonaat, tavaliselt neljaosaline: aeglane kiire aeglane kiire; 2)kammerosnaat, koosneb sissejuhatusest (prelüüd) ja 2-4 tantsulisest osast ning sarnaneb tantsusüidiga. Sonaadi paraleelvormiks on kontsert. Enamasti oli eelduseks triost suurem koosseis. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole lisatud surem ansambel (concerto grosso).Suurem grupp
finaali. Kammermuusika Kammermuusika žanritest oli Haydni loomigus tähtsaim keelpillikvartett: muutused, mis ilmnevad tema enam kui 70 keelpillikvartetis, on sarnased samas ajajärgul toimunud muutustega sümfooniažanris. Meelelahutuslikust, serenaadilaadsest teosest, milles muusikaliselt domineeris esimese viiuli meloodia ning kus teine viiul ja eriti viola mängisid vähetähtsaid täitehääli, sai 1770. aasta paiku tõsine ja mitmekihiliselt läbi komponeeritud kammermuusikateos. Kvartettides eksperimenteeris Haydn kõige julgemalt ning leidis seal väljenduse ja vormi uusi võtteid, mis hiljem kandusid ka sümfooniatesse. Vokaalmuusika Kuigi instrumentaalteoste suure hulga põhjal võib Haydnit pidada peamiselt instrumentaalmuusika loojaks, pole vokaalmuusika tema loomingus sugugi vähetähtis. Haydn on 24 ooperi, suure hulga vokaalse kirikumuusika ja ka mitme oratooriumi autor. Enamik tema oopereid valmis Esterháza
kannatuslugu kujutav oratoorium Barokiajastu instrumentaalmuusika. 17.saj pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti kirikute juures. Sonaat- koosnes algul mitmest erineva karakteriga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. Arcangelo Corelli(1653-1713) 2 Sonaadi paralleelvormiks on kontsert, eelduseks triost suurem koosseis. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole lisatud suurem ansambel, suurimmeister Arcangelo Corelli. Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Kuulsaim looja Antonio Vivaldi (1678-1741) Süit- instrumentaalmuusika vorm.-eri karaktereis tantsude, aga ka
annaabi.ee 
