Koor, võrsed: tüvekoor sile, helehall, sageli vaigumuhkudega, vanemas eas tumeneb ja muutub plaatjaks. Noored võrsed hallikaspruunid, kaetud pruunikate kar vadega. Pungad helepruunid , vaiguta. Okkad: 1,5-2,5 cm pikad, jäigad, pealt tumerohelised, alumisel küljel heledamad õhu-lõheribad. Okkatipp pügaldunud. Valguse käes paiknevad okkad püstiselt, varjus kamja asetusega, ühes tasapinnas. Käbid: Isaskäbid paiknevad võra keskosas, värvuselt kollakad või punakad. Emas käbid asuvad võra tipuosas, noorelt rohelised, valminult tumepruunid, silinderjad, 10-18 cm pikad. Paiknevad püstiselt ja kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja ning on pöördunud aluse suunas. Käbid valmivad septembris-oktoobris ja
ELULUGU Ain Kaalep on tuntud luuletaja, tõlgi, õpetaja, õppejõuna, kriitiku ja filoloogina. Ain Kaalep sündis 4. Juunil 1926 Tartumaal Peedus haritlase perekonnas. 1932-1934 ja 1936- 1943 õppis ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis, 1934-1936 Kamja Algkoolis. 1943 astus Ain Kaalep Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda, kust ta pärast sõda välja visati. Demokraatlik eluhoiak ja patriotism ei lubanud mehel astuda Saksa sõjaväkke ning seetõttu kuulus ta II MS ajal vabatahtlikuna hoopis Soome armee jalaväerügementi JR 200. 1944. aastal soomepoisina Eestisse tagasi tulles võitles Kaalep Nõukogude võimu vastu. 1945-1946 istus ta tudengina vangilaagris. Ülikooli lõpetas mees pärast Nõukogude võimu leebumist 1956. aastal
põõsakujulised liigniiskete ning soostunud alade puittaimed. Eestisse toodud u. 12 võõrkaseliigist. Taxus baccata L. harilik jugapuu Oksad on peened, asetatud männasjalt, esineb ka männastevahelisi oksi. Võrsed väljast rohelised. Okkad on pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad, 1,8...3,5 cm pikad, kuni 0,25 cm laiad, ühtlaselt teravnenud tipuga. Okka all väga kahvatud õhulõheread. Püsivad puul 4...8 aastat. Võra ülaosas okkad spiraalselt, varjus olevatel võrsetel kamja asetusega. Õitseb mais, seeme valmib sama aasta sügisel. Isaspähikud on kollakad, kerajad, asuvad okaste alusel ja moodustuvad sügisel, seemnealgmed moodustuvad samuti sügisel ja asuvad üksikult võrse tipu lähedal. Viljub igal aastal. Vili on punane, munajas, otsast avatud. Seemet ümbritseb helepunane mahlakas magusamaitseline seemnerüü (arillus), mis on söödav. Seeme, võrsed, okkad ja koor ja puit on mürgised. H=15 m kõrge puu. Maksimumkõrgus 40 m (Kaukaasias), Euroopas hrl
Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m ja jämedaima läbimõõt 140 cm. 81. Harilik jugapuu Taxus baccata L. harilik jugapuu Oksad on peened, asetatud männasjalt, esineb ka männastevahelisi oksi. Võrsed väljast rohelised. Okkad on pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad, 1,8...3,5 cm pikad, kuni 0,25 cm laiad, ühtlaselt teravnenud tipuga. Okka all väga kahvatud õhulõheread. Püsivad puul 4...8 aastat. Võra ülaosas okkad spiraalselt, varjus olevatel võrsetel kamja asetusega. Õitseb mais, seeme valmib sama aasta sügisel. Isaspähikud on kollakad, kerajad, asuvad okaste alusel ja moodustuvad sügisel, seemnealgmed moodustuvad samuti sügisel ja asuvad üksikult võrse tipu lähedal. Viljub igal aastal. Vili on punane, munajas, otsast avatud. Seemet ümbritseb helepunane mahlakas magusamaitseline seemnerüü (arillus), mis on söödav. Seeme, võrsed, okkad ja koor ja puit on mürgised. H=15 m kõrge puu. Maksimumkõrgus 40 m (Kaukaasias), Euroopas hrl
harilik jugapuu Oksad on peened, asetatud männasjalt, esineb ka männastevahelisi oksi. Võrsed väljast rohelised. Okkad on pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad, 1,8...3,5 cm pikad, kuni 0,25 cm laiad, ühtlaselt teravnenud tipuga. Okka all väga kahvatud © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 47 õhulõheread. Püsivad puul 4...8 aastat. Võra ülaosas okkad spiraalselt, varjus olevatel võrsetel kamja asetusega. Õitseb mais, seeme valmib sama aasta sügisel. Isaspähikud on kollakad, kerajad, asuvad okaste alusel ja moodustuvad sügisel, seemnealgmed moodustuvad samuti sügisel ja asuvad üksikult võrse tipu lähedal. Viljub igal aastal. Vili on punane, munajas, otsast avatud. Seemet ümbritseb helepunane mahlakas magusamaitseline seemnerüü (arillus), mis on söödav. Seeme, võrsed, okkad ja koor ja puit on mürgised. H=15 m kõrge puu. Maksimumkõrgus 40 m (Kaukaasias), Euroopas hrl.
kuni 33 cm. Eestis on harilik jugapuu II kategooria kaitsealune liik. · Oksad on peened, asetatud männasjalt, esineb ka männastevahelisi oksi. · Võrsed väljast rohelised. · Okkad on pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad, 1,8...3,5 cm pikad, kuni 0,25 cm laiad, ühtlaselt teravnenud tipuga. Okka all väga kahvatud õhulõheread. Püsivad puul 4...8 aastat. Võra ülaosas okkad spiraalselt, varjus olevatel võrsetel kamja asetusega. · Õitseb mais, seeme valmib sama aasta sügisel. Isaspähikud on kollakad, kerajad, asuvad okaste alusel ja moodustuvad sügisel, seemnealgmed moodustuvad samuti sügisel ja asuvad üksikult võrse tipu lähedal. Viljub igal aastal. · Vili on punane, munajas, otsast avatud. Seemet ümbritseb helepunane mahlakas magusamaitseline seemnerüü (arillus), mis on söödav. Seeme, võrsed, okkad ja koor ja puit on mürgised
1878 2739 Kallas Aigar Harju 04:43:09 M35 2317 1976 Kallast Siim Harju 05:35:24 M35 1336 801 Kalle Anti Hiiumaa 04:11:55 M35 231 346 Kalm Toomas Harju 03:12:47 M35 903 2365 Kalnins Nauris Läti 03:51:19 M35 Oksana Perova 13.11.2009 1081 1146 Kamja Argo Põlva 04:00:21 M35 30 115 Kampus Kaido Tallinn 02:50:31 M35 1805 1229 Kampus Rubo Tallinn 04:38:08 M35 934 812 Kangilaski Taivo Tallinn 03:53:01 M35 1391 1487 Kaparkalejs Sandris Läti 04:14:26 M35 464 505 Karja Matti Harju 03:28:40 M35 589 313 Karjane Priit Rapla 03:35:11 M35 775 519 Karo Erko Harju 03:44:44 M35
annaabi.ee 
