head siis on ka tööl käimine meeldivam nii töötajatel kui ka juhtidel. Selleks, et mõelda juhtide miinustele toon välja Heiki Kripsi poolt 1992 a. seisuga tehtud üldistused Eesti juhtide peamiste probleemide kohta: 1) juhid ei pööra tähelepanu alluvate vajadustele, soovidele ega isiksuse omadustele; 2) juhid ei toeta alluvate ametialast ega isiksuse arengut; 3) juhid varjavad alluvate eest olulist informatsiooni; 4) juhid kamandavad; 5) juhtidel on kalduvus suhtuda alluvatesse nagu lastesse; 6) alluvate arvamusi ei arvestata, kui need on vastuolus juhi mõtetega; 7) eksimuste korral püütakse inimest karistada, selle asemel, et keskenduda vea parandamisele; 8) juhid ei talu altpoolt tulevat initsiatiivi; 9) juht ei lähe vastuollu oma ülemusega isegi siis kui tal on õigus; 10) juhid väldivad vastutust nii palju kui võimalik.
" Laps lõpetab nutmise ja kostab ,,jah" 4. stseen Romeo, Benvolio(Montecchi vennapoeg, Romeo sõber) ja Mercutio(vürsti sugulane, Romeo sõber) arutavad, kuidas minna peole. Kas pidada maha kõne või minna luba küsimata. Mercutio seletab pärast Romeo öeldut ,,ma nägin und" kes on Mab ning kuidas ta kontrollib unenägusid ja toob häda laiskadele kaela. Poisid lähevad peole. 5. stseen Teenrid kamandavad ringi. Capuletti(Julia isa) tervitab kõiki peolisi ja sunnib neid tantsima. Romeo märkas Juliat. Tybalt(Julia isa vennapoeg) märkas Romeot ja tahab teda tappa, kui Capuletti keelab teda rääkides, et Romeo on tubli aadlimees ja tal on hea käitumine. Tybalt aga vaidleb vastu, kuid Capuletti sunnib teda vaikima. Romeo ja Julia peavad maha kerge dialoogi ja Romeo suudleb Juliat kaks korda, Julia ja Romeo mõistavad mõlemad, et on armunud ,,vaenlasesse" Teine vaatus
Astrid jäi koduseks ja toimetas kodus autoklubi kogumikku ja hiljem ka autoteedeatlast. Aga ennekõike sai ta nüüd lõpuks ometi olla Lassele ema. Lasse on kirjeldanud, et ta ei olnud sedasorti mamma, kes istub vaikselt pargipingil ja vaatab oma mängivat last. Tema tahtis ise ka mängida. Astrid Lindgren leidis, et laps olla ei ole sugugi kerge! Kirjanik oli sageli mõelnud selle üle, mis juhtuks, kui hakkaks õige täiskasvanuid kohtlema samamoodi nagu nood lapsi kamandavad. Kui Astrid Lindgren 1944. aasta varakevadel hakkas kirjutama lugu Pipi Pikksukast ei olnud tal enda sõnul vähimatki kavatsust käsitleda seal lapsepsühholoogia-alaseid tõdesid. Pipi oli tegelane, kes hulk aastaid oli pakkunud huvi tütar Karinile ja tema sõpradele, seetõttu oli alust uskuda, et ka teised lapsed võiksid temast rõõmu tunda. Just siis oli Astrid Lindgrenil tekkinud õige tugev kirjutamis- ja jutustamissoov. 30. aastatel
vendi. On leitud, et 20-32% laste vanematest või kaksikõdedest-vendadest on samuti hüperaktiivsed. See annab tunnistust, et vähemalt osal lastest on hüperaktiivsuse avaldumiseks pärilik eelsoodumus. Tänaseks pole veel täpselt selgunud, kuidas pärilik eelsoodumus põlvest põlve edasi kandub. 1.3 Ümbritseva keskonna mõjutused Ümbritseva keskonna mõjutusi on otsitud peamiselt lapse lähisuhetest. On leitud, et hüperaktiivsete laste vanemad on keelavad ja kamandavad lapsi. Peetakse aga tõenäoliseks, et hüperaktiivse lapse enda käitumine tingib tema vanemate sellise kasvatusstiili. Mõned uurijad on väitnud, et hüperaktiivsuse kujunemisele aitab kaasa ka asjaolu, kui lapse ema on masenduses, alkohoisõltlane, toimetulekuraskustega vms. Teised uurijad väidavad vastu, öeldes, et need põhjused soodustavad hüperaktiivse lapse käitumisprobleemide tekkimist, mitte aga hüperaktiivsust. Nagu selgub pole senini täpseid põhjuseid kindlaks tehtud
allaandjad; anomaalne väljatõrjumise võime. Sellised tüübid väldivad tõsisemaid õigusrikkumisi. Suudavad ka unustada kõik, mida ei soovi mäletada, võimelised valetama endale seda teadvustamata. Hüsteroidseid iseloomujooni tekitab liigne hoolitsus, ülemäärane hellitamine, lapse iga kapriisi rahuldamine. 4) Hüpertüümne tüüp àlärmakad; ettevõtlikud; iseseisvad; aktiivsed; kamandavad; püsimatud; leidlikud; kavalad; harva tusased; liidrid; armastavad riske; seksuaaltung intensiivne ja varakult. Seadustesse ja eeskirjadesse suhtuvad kergemeelselt. Ei talu ranget distsipliini ega üksindust. Soodumus muutuda alkohoolikuteks. Jätavad tihti alustatu pooleli. Tulevikku suhtuvad optimistlikult, kalduvad ülehindama oma võimeid ja võimalusi. 5) Tsükloidne tüüp à sarnaneb eakaaslastele. Esimene subdepressiivne faas saabub
Muudatuste ja uuenduste kohta käiv teave oli liiga ebatäpne, segane ja ebapiisav. Probleemseks peeti ka allüksuste töö koordineeritust. Kuna allüksused asuvad kõik väga erinevates kohtades ja küllaltki kaugel teineteisest, siis oligi põhiliseks probleemiks info liikumine ja töö kooskõlastamatus erinevate poodide ja administratsiooni vahel. Sellest tingituna esinesid ka suhtlemise probleemid. Alluvad märkisid, et juhid ei oska alluvatega suhelda, nad ainult kamandavad ja karistavad, aga nõu ei anna. Kuna ettevõtte keskus ehk administratsioon asub Kuressaares ja pooled poed ja muud allasutused samuti, siis leiti, et juhid on liiga pühendunud linnale. Maakohtades asuvaid poode ei toetata ning neile esitatakse samasid nõudmisi, mis linna poodidele. Juhid ei mõista, et maapoed ei suuda teenida sama palju kui linna kauplused, kuna maal on elatustase madalam kui linnas. Väga paljud küsitletuist arvasid, et juhid ületavad oma võimu piire, nad nõuavad
ülevaatega Maaja Vadi ,,Organisatsioonikäitumise" õpikus (1996: 26) toodud uuringu tulemustest. Heiki Kripsi poolt 1992 a. seisuga tehtud üldistused Eesti juhtide peamiste probleemide kohta on järgmised: 1) juhid ei pööra tähelepanu alluvate vajadustele, soovidele ega isiksuse omadustele; 2) juhid ei toeta alluvate ametialast ega isiksuse arengut; 3) juhid varjavad alluvate eest olulist informatsiooni; 4) juhid kamandavad; 5) juhtidel on kalduvus suhtuda alluvatesse nagu lastesse; 6) alluvate arvamusi ei arvestata, kui need on vastuolus juhi mõtetega; 7) eksimuste korral püütakse inimest karistada, selle asemel, et keskenduda vea parandamisele; 8) juhid ei talu altpoolt tulevat initsiatiivi; 9) juht ei lähe vastuollu oma ülemusega isegi siis kui tal on õigus; 10) juhid väldivad vastutust nii palju kui võimalik.
näpistab teisi lapsi). Vaatleja arvates olid rühma kõige probleemsemad lapsed aga Pille ja Hälin, õpetaja ilmselged soosikud. Kui Pille lõi Annet rusikaga, seisis Hälin nende kõrval ja nägi täpselt, kes keda lõi. Miks ta valetas õpetajale, et Anne lõi Pillet? Ilmselt oli rühmas harjutud sellega, et süüdlane on alati Anne, ja ka sellega, et Pille ja Hälin kui tublid õpetaja abilised teisi lapsi kamandavad. Lapse arengu teooriad räägivad selget keelt: sündides oleme egokesksed ja isekad ning oskame ümbritsevat maailma näha vaid oma silmade läbi. Nende vanemate kohta, kelle arvates nende lasteaia- või algklassilapsel on tugev tahtejõud, sest ta oskab end maksma panna ja teab, mida tahab, ütleb Michael Winterhoff (2010), et nad eksivad. Selliseid isiksuse omadusi elu nii varases staadiumis olla ei saa. See, mida vanemad ekslikult tahtejõuks
annaabi.ee 
