.....................................................6 ROUSSEAU PRAKTILINE VÄÄRTUS TÄNAPÄEVAL...............................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................................8 2 Elulugu Jean Jacques Rousseau sündis Genfis 28. juunil 1712 kellassepa pojana. Kalvinistist ema suri varsti pärast tema sündi. Kui Rousseau oli kümneaastane, andis isa ta ühe onu hoolde, kes omakorda andis ta kostilisena ühe pastori kasvatada. Aastal 1724 alustas Rousseau väljaõpet kohtukirjutaja juures, kuid jättis selle pooleli nagu ka sellele järgnevad õpingud Genfi graveerija juures. Ühe katoliku vaimulike vahendusel sai ta Savoias tuttavaks katoliku usku pööranud proua de Warens'iga, kes oli mõned aastad talle
Esimesena oli ta kihlatud Leopold Clement Lorrainega , kes pidi külastama viini ja kohtuma peahertsoginnaga 1723 aastal. Kuid lõpuks jõudis viini uudis et ta oli surnud rõugetesse. Leopold Clementi noorem vend, Francis Stephen kutsuti viini. Kuigi Francis Stephen oli Maria Theresa isa lemmik kanditaad oma tütre abikaasaks kaalus ta siiski ka teisi võimalusi. Usulised erinevused takistasid teda korraldamast pulmi oma tütre ja kalvinistist Preisimaa printsi Fredericku vahel. 1725 aastal kihlus Maria Theresia Hispaania Charlesiga ja ta õde Maria Anna kihlus Hispaaniast pärit Philipiga. Kuid teised euroopa suurriigid sundisid teda loobuma lepingust mille ta sõlmis Dowager Hispaania kuninganna Elisabeth Farnesega, kuna abielu Hispaania ja Austria trooni pärijate vahel oleks rikkunud euroopa võimu tasakaalu. Maria Theresa kes oli saanud lähedaseks Francis Stepheniga tundis kergendust. Francis
Dictionnaire raisonné des Sciences, des Arts et des Métiers" (Entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja ametioskuste seletav sõnaraamat) (175180), esitades uut, senisest erinevat maailmanägemust. Ühiskondliku lepingu teooria Koos valgustusega kujunes välja uus käsitlus riigivõimust ja selle geneesist. Olulise eeltöö tegi rahvusvahelise õiguse rajajana ajalukku läinud Hugo Grotius (15831645), kalvinistist hollandlane, kes arendas välja ratsionalistlikult põhjendatud loomuõiguse kontseptsiooni, kõneldes seadustest, mis on püsivad ja muutumatud nagu kaks korda kaks on neli. Inglane Thomas Hobbes (15881679) väitis, et kuningavõim pole Jumalast, vaid rahvast, seletades esimesena riigi kujunemist ühiskondliku lepingu sõlmimisena. Oma põhitöös ,,Leviathan" (Leviaatan, 1651) kirjeldas Hobbes riigieelset ühiskonda kui
vaieldakse tänini), vallandades ligi kolm aastakümmet kestnud kodusõja. Prantsuse ajalookirjutus eristab kaheksa hugenottide sõda aastatel 1562–1589. Esialgu saavutasid hugenotid edu. 1570. aastal kolmanda hugenottide sõja lõpetanud Saint-Germaini kokkuleppega lubati protestantidel kogu riigis jumalateenistusi pidada. Nad said õiguse astuda riigiametitesse ning neile kinnistati neli kindluslinna: Montauban, Cognac, La Rochelle ja La Charité. Bourbone toetanud kalvinistist admiral Gaspard de Coligny sai kuninga nõuandjana sisuliselt uueks regendiks. Coligny suurejoonelised plaanid Hispaania nõrgestamiseks, mis nägid ette ka koloniaalvalduste hõivamist Ameerikas, ei leidnud Katariina di Medici poolehoidu. Pealegi oli Colignyst saanud arvestatav konkurent Katariina enda võimuambitsioonidele. Pärtliöö tapatalgud, selle põhjused. Et kindlustada protestantide mõju, abiellus Navarra kuningapoeg Henri Bourbon 18
- Kuna keisrivõim on nõrk, Detsentraliseeritud Saksamaal kujunevad tsentraliseeritud territoriaalriigid (valitseja kohalik vürst või hertsog). Habsburg-Keisri võim kahaneb saksamaa aladel (va Austrias) - Usuline sallimatus kasvab nii erinevate konfessioonide vahel kui ka nende sees. - Jesuiitide edukas vastureformatsioon Lääne- ja Lõuna-Saksamaal (Baier 1563, Austria alad 1576-1600, Reinimaal 1583). - Usuvabadus Böömimaal ja Ungaris - Pfalzi kalvinistist kuurvürsti juhtimisel algab saksamaa, madalmaade ja tsehhi (böömi- ja määrimaa) protestantide omavaheline koostöö. - Tulevase sõja peamised osapooled: I Protestantlik ehk Evangeelne Unioon (1608) - Enesekaitseline organisatsioon - Kontakteerub Prantsusmaaga, kelle peavaenlane on Habsburgide dünastia (ehk Saksamaa keiser) II Katoliitlik Liiga (1609) - Asutatakse vastukaaluks (juhib Baieri Hertsog) - Toetub Habsburgide dünastia kahele harule (1556): 1
poliitilist killustatust. · Vastureformatsioon taaselustas pinged protestantide ja katoliiklaste vahel. · Ettekäändeks oli vahejuhtum 1618. aasta kevadel, mil protestantidest tsehhi aadlikud heitsid Praha linnuses tekkinud tüli käigus kaks keisri nõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja. · Tsehhide eestvõttel valis seisuste esindus 1619. aastal Prahas uueks kuningaks kalvinistist Pfalzi kuurvürsti Friedrich V. See tähendas ühtlasi lahkulöömist Habsburgide võimu alt. Tulemused: · 1648. aastal kirjutati alla Vestfaali rahule, mis kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. · Kolmandana katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati nüüdsest ka kalvinismi. · Saksamaa jaoks kinnistas Vestfaali rahu veel kahek sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi 300 riigiks.
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked
annaabi.ee 
