Kalandusettevõtted Leppneeme: Kalasadam: Leppneeme sadamas tegutseb kalandusühistu ,,Räim", mis omab sadamat ja sellega piirnevat territooriumi. Ühistul on kolm kalatraalerit. Sadamas on ligi 100 jm kailiini. Tegeletakse peamiselt räime ja kilu püügiga. Tegutsevad ka iseseisvad kalurid, kes on spetsialiseerunud suuremate kalade püügile. Ettevõtlus vormiks on FIE ja Tulundusühing Haabneeme: Hoolimata et Haabneemes oli varasemalt Kirovi kalurikolhoos, ei ole tegutsevat kalandusettevõtet Metsandusettevõtted Leppneeme: Metsaala looduskaitselist ja rekreatiivset väärtust suurendab oluliselt RMK Anija (metsandusettevõte, ma eeldan) metskonna Viimsi metsandiku 36. kvartalis asuv inimtegevusest vähemõjutatud rabamets ja siirdesoo männik. Tootmisettevõtted Leppneeme: Leppneeme külas tagab käesoleval ajal veevarustuse kolm lokaalset veevärki.; Lageraie, et toota uusi ehituskrunte.
laevameistrid. Purjelaevu osteti ja ehitati ise, nii et I maailasõja eel oli kihnlastel umbes 60 laeva. Mehed sõitsid merd nii Kihnu kui ka välislaevadel. 1930-ndatel oli saarel kõige suurem elanikkond ulatudes enam kui 1200 inimeseni. Esimeses maailmasõjas enamik kihnlaste laevu hävitati. Foto 2: Kivilaev 1937. aastal valmis Kihnul kivimuul. Pärast II maailmasõda elas saarel 600 inimest, 378 saare elanikku oli Läände põgenenud. Loodi kalurikolhoos "Nõukogude Partisan". 70ndatel moodustati kalurikolhoos "Pärnu Kalur". 1973. aastal ühendati "Nõukogude Partisan" "Pärnu Kaluriga" ja kihnlaste oma kolhoosist sai "Pärnu Kaluri" Kihnu osakond. 1991. aastal lõpetas kolhoos tegevuse, 21. mail 1992.a. sai Kihnu omavalitsuse staatuse. Kihnu elanikkond kujunes Saare- ja Läänemaalt ning Muhust tulnud eestlastest. Saarel on elanud ka liivlasi ja rootslasi. Varasem ajalugu
Tehnika puudusel töötasid rajoonides Masina- traktorijaamad, kust siis mingi järjekorra alusel käidi masinatega majandite põlde harimas. 50-te lõpust algas tõus(ka MTJ-d likvideeriti) Väikemajandid järjest ühinesid, lõpuks ühes külanõukogus vaid 1-2 majandit. Osad (nt kalurikolhoosid) isegi mitmete külanõukogude territooriumil. Mõned majandid kujunesid otse fenomeniks, eriti keskusega Viimsil asuv Kirovi nim kalurikolhoos. Probleemid: - senine asustus elas läbi suuri muutusi, maaelanikkond koondati keskustesse ja linnatüüpi paneelmajadesse, tulemuseks hulk mahajäetud talukohti ja tühermaid - keskkonnaprobleemid, ka maakohtade suurtootmine ja kunstväetiste kasutamine tekitas reostuse, veel nt Viiratsi suur ,,seavabrik"jt meeletu haisuga - peremehetunde kadumine, padujoomine Vaatamata toodangu suurtele numbritele hakkas eriti 70-te keskpaigast
4 1.2. Ringsu sadam Aastakümneid tagasi puudus Ruhnus kindel laevade randumise koht. Vastavalt tuultele peatusid laevad saare tuulevaikses küljes. Erandina oli ainukese kohana väljaehitatud puukai Limo randa, kuid sealgi pidid suuremad purjekad ja aurikud seisma eemal reidil. Reisijad ja kaup toodi randa ruhnlaste sõudepaatidega. Ringsu neemel oli väike randumiskoht tõenäoliselt olemas juba 1949 aastal, kui aprillis loodi kalurikolhoos „Ruhnu“. 1958-1959 aastal oli saare elu edasiseks edasiminekuks suurim ettevõtmine sadama rajamine, mille muuli ehitamiseks kasutati saare ilusat omapära– vanu kiviaedu. Veel enne, kui sadam valmis, tuli tal üle elada suur tormikahjustus 1961.aasta aprillis. Vaevalt sai aga sadam valmis, kui teda tabas väga tugev torm 1969.a. kahjuks aga olid kahjustused nii suured, et veel tänaseks pole suudetud sadamat täielikult rekonstrueerida.
Olulise osa moodustab kunstikool Pallase pärand ja 20. sajandi Tartu kunstnike looming. Viimastel aastatel on kiirelt kasvanud 1999. aastal loodud kaasaegse kunsti kogu. 2014. aastal paigaldati Raekoja platsi äärde näitusemaja ette Eesti kunstniku Mare Mikof skulptuur "Maanaised". 6. Viinistu Kunstimuuseum Viinistu Kunstimuuseum on muuseum Viinistu külas. Muuseum avati 2002. aastal endise kalatööstuse (vaata Kirovi kalurikolhoos) renoveeritud hoonetes. Viinistu kunstimuuseumis on esil selle omaniku Jaan Manitski kogusse kuuluvad teosed. Eksponaatide hulgas on ligi 400 eesti tuntumate kunstnike maali ja graafilist lehte. Muuseumi külalisnäitused paiknevad omapärastes silindrilistes tornides, mis on kalatööstuse endised veemahutid
Põhiliselt usundi, vaimuelu, maaharimise, kodumajanduse jm mõisterühmadest: porgand, kapsas, tatar, puravik, prussakas; pintsak, retuusid, marli; baranka, halvaa, kissell, pontšik; kasarmu, jaam, putka, majakas, nekrut, munder; rajoon, perestroika, kolhoos; haltuura, siva, vot, prassai, lohvka, titt, prosta jpm. Nõukogude perioodil tuli ka riigi- ja elukorralduslikku (üleminek kolhoosikorrale) sõnavara, uudistooteid: kulinaartoode, kalurikolhoos, kaevurite päev, kommunistlik noor. Samas on vene keelest üle võetud mõningaid sufikseid, nt -noi, -nik, -ka. Mõned hüpoteesid venemõjuliste ühendite kohta. Vene laenud on eesti keelde tulnud 15. sajandist alates. Kontaktid vene keelega olid jätkuks kokkupuudetele vene keele eelkäija, vanavene keelega. Esialgu vahendasid vene laene peamiselt piiriäärsete alade elanikud, samuti vene kaupmehed ja (käsi)töölised linnades. 18.–19
->Eesti kommunistliku partei juhtkonna venestamispoliitika vastu suunatud avalik kiri ,,40 kirja". 1972 avaldati Läänes 17 Läti kommunisti kirja, milles kirjeldati üksikasjalikult venestamist. - Leedu meremees Simas Kudirka, kellest kujunes cause célèbre. - Balti riike tabas võimas sisseränne idast. - 1950.aastatel looduskaitseseadused. 1960ndatel looduskaitseseltsid. 1971 NSV Liidu esimene rahvuspark Lahemaal. - Viimsis tegutsev Kirovi kalurikolhoos üks NSV Liidu jõukamaid. - Nõukogude majanduse jäik tsentraliseeritud juhtimine tekitas tarbekaupade nappust ja defitsiiti. - Alkoholism. Kasvav abortide arv, vähenes abielude hulk, sagedased lahutused ja vabaabielu. - Paradoksaalsus ,,Läänemeri- rahu meri", tegemist oli äärmiselt militariseeritud piirkonnaga. - Noormeeste ränk koormus kohususlikus 2-aastases sõjaväeteenistuses. See tähendas ka võitlemist ja suremist NSV Liidu sõdades
1960. kujuneb reaalseks võimukeskuseks kohalik majand - sellest olenes, kuidas piirkond maj edeneb. 1951. aastal alguses oli u 2200 kolhoosi, lisaks 112 sohvoosi, 53. aastaks 531 kolhoosi ja 102 sohvoosi. Mida aasta edasi, seda vähem kolhoose on, sohvoodide puhul arv väga palju ei muutu. Kolhoos - kollektiivmajand, formaalselt nende inimeste oma, kes selle liikmed olid. Sohvoos - riiklik asutus. Hiljem kohaliku elu keskseks saab see kohalik majand - selle direktor oli A ja O (Kirovi Kalurikolhoos nt, mis oli väga erinevate kihistustega - suurepärane näide, kuidas nõukogude tingimustes on erisuunalisi arenemisi soodustada). Kolhoosi kõige suurem negatiivne asjaolu oli see, et see vähendas omandisuhteid. Kui neid külanõukogusid vaadata, siis kõige suurem kärpimine toimub just 50. aastatel - 320 1954. aastal?. 1960. aastaks on järel pisut üle 300, 1966. aastaks aga 239. Kõige vähem on külanõukogusid 1985. aastal, kui see arv langes 189ni
annaabi.ee 
