· Ooperilooming on üks nooremaid zanreid eesti muusikas · Esimene lavastatud eesti ooper oli loodud Evald Aava poolt nim. "Vikerlased" (1928) · Miina Härma ja "Murueide Tütar" (1902) · 1905. Aastal saab valmis Artur Lemba "Lembitu tütre" algvariant "Sabina" · K A. Hermann ja tema "lauleldused" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907) · Estonia avas 1929. aastal oma sügisese hooaja uudisooperiga Artur Lemba "Kalmuneid" PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID · Otto Hermann (19061908) · Adalbert Wirkhaus (19081912) · Raimund Kull (19121925) · Juhan Aavik (19251933) · Verner Nerep (19331944) · Priit Nigula (19441951) · Kirill Raudsepp (19511963) · Neeme Järvi (19631975) · Eri Klas (19751994) · Paul Mägi (19952002) · Jüri Alperten (20022004) · Arvo Volmer (2004-2012)
kosjas", ,,Ohver" ja ,,Pesu" ning Pedaspea ja Riguldi rannakülas loodud töödes. Viimaste peamine ainevald on kodumaa loodus ja töötav inimene. Romantiline meeleolu põimub neid suursuguse rahu ja lihtsusega. Kunstniku viimaseid joonistusi, nagu ka kogu tema loomingut, iseloomustab mõtisklev ellusuhtumine. Teosed ,,Kartulivõtmine" ,,Kardsepad" ,,Pakri eit" ,,Mälestused" ,,Puhkus rännakul" Kujundanud ja illustreerinud J.Liivi ,,Luuletused" ,,Kalmuneid" ,,Kalev kosjas" ,,Linnuse ehitamine" ,,Kalev kosjas" ,,Kalevipoja surm" ,,Ohver" ,,Pesu" ,,Pinkkond" ,,Linlane ja maamehed" ,,Sügavik" ,,Viru vanne" ,,Tuuslari sõdalased" ,,Väsimus" ,,Linda rööv" "Talutuba" "Hilja värav" "Vabadik" Kasutatud kirjandus Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 6 1974a. lk 429 http:://digikogu.ekm.ee/authors/author_id484
MUUSIKA Mõisted: · Libreto Ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. · Aaria Selle kaudu väljendab tegelane oma tundeid, sündmuste areng peatub. · Retsitatiiv Aariale eelnev kõnelaul. · Ansambel Mitme tegelase üheaegne laul. · Duett Kahe solisti kooslaulmine. · Tertsett Kolme solisti kooslaulmine. · Kvartett Nelja solisti kooslaulmine. · Koor Etendab lavastuses rahvast. Ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid ja väljendada rõõmu või rahulolematust. · Numbriooper Iseseisvatest, lõpetatud numbritest koosnev ooper. · Läbikomponeeritud ooper Puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid. Muusika areneb katkematult draamaga. · Orkester On ooperis lauljaid saatev osa ning aitab lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi. · Opera buffa Paroodialik lavateos. · Opera seria Tõsise, heroilise süzeega lavateos...
E. Aava "Vikerlaste" edu tiivustas teisigi heliloojaid pöörama tähelepanu ooperiloomingule. Kaasa mõjus ka "Estonia" teatri olukorra teatav paranemine. Nimelt saadi täiendada orkestri koosseisu, solistide kaader täienes noorte lootustandvate lauljatega, teatri kunstiline juhtkond hakkas tundma senisest suuremat huvi algupärase ooperi vastu. "Estonia" avas 1929. aastal oma sügisese hooaja järjekordse uudisooperiga, millek oli Artur Lemba "Kalmuneid". SISU: Ooperi libreto aluseks on setu rahvaballaad, mis jutustab noormehest, kes hea viljasaagi eest lubab kosida kalmust naise. Kuigi toonelased korduvalt meenutavad noormehele ta lubadust, naib viimane siiski hoopis elusa pruudi. Pulmaööl koju sõites jääb peigmehe vanker kalmuti juures kännustikku kinni. Toonelased nõuavad sõnamurdjalt tema elavat pruuti. Peigmees püüab end varanduse lubamisega lahti osta, kuid toonelased ei nõustu. Noormees lubab lõpuks toonelastele oma pruudi
"Koit ja Hämarik" (pirnipuu) "Koit ja Hämarik" 4. A.Weizenbergi skulptuure: "Lydia Koidula" ( kips) "Friedrich Reinhold Kreutzwald" (marmor) "Anna Haava" (marmor) "Ferdinand Johann Wiedemann" (marmor) "Sügis" (marmor) "Linda" (marmor) "Noormees oja ääres" (marmor) 5. Ants Laikmaa maale: "Vigala noorik" (pastell) "Autoportree" (pastell) Kristjan Raua maale: "Puhkus teel Egiptusesse" (tempera) "Kosjasõit (Kalmuneid)" (tempera) Nikolai Triik: "Lennuk" (tempera, kriit, triptühhon) "Irmgard Menningu portree" (tempera) "Ants Laikmaa portree" (õli) Konrad Mägi: "Norra maastik männiga" (õli) "Norra maastik" (õli) 6. Jaan Koorti "Abikaasa portree" on tehtud basaldist. Näiteid materjalidest mida ta on veel kasutanud: "Vanamehe pea" (graniit) "Põlvitav naine" (marmor) "Irene Kansa" (pronks) "Metskits" (pronks) "Istuv naine" (pronks) "Karjapoiss" (basalt) 7. O
Jose Carreras KUULSAID OOPERIDIRIGENTE Arturo Toscanini (1867-1957) Wilhelm Furtwängler (1886-1954) Herbert von Karajan (1908-1989) EESTI OOPER Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- "Estonia" teater Tallinnas ning "Vanemuine" Tartus. Algul lavastati seal sõnalavastusi, laulumänge, operette, hiljem ka oopereid ja ballette. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) "Vikerlased", mille esietendus toimus "Estonia" teatris 1928.aastal. 1929.a. ilmus "Estonias" lavale Artur Lemba "Kalmuneid", aasta hiljem tema "Armastus ja surm" ning 1933.a. "Elga". 1935.a. korraldati "Estonias" ooperite konkurss, kuhu laekus 6 lavateost. EESTI OOPEREID Gustav Ernesaks, "Tormide rand", "Pühajärv" Eugen Kapp, "Tasuleegid", "Rembrandt" Eino Tamberg, "Raudne kodu", "Cyrano de Bergerac" Veljo Tormis, "Luigelend" Eduard Tubin, "Barbara von Tisenhusen", "Reigi õpetaja" Raimo Kangro "Ohver"
juugendstiilist inspireeritud laad, looduskäsitluses ilmnes panteismi sugemeid. Eriti selgesti avaldub juugendlikkus tema eksliibrisest ja sajangi alguskümne raamatukunstis. Raua kujundatud ja illustreeritud Juhan Liivi "Luuletused" (1910) on tolle aja raamatukunsti silmapaistvaim saavutus. 1913-1917 valmisid Eesti Kunstiseltsi tellimusel esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused kavatsetavale "Kalevipoja" iluväljaandele ja 1919 ekspressionistliku kallakuga kolmikmaal "Kalmuneid" (sellega algab senisest jõulisem käsitlus). 1920. aastail ilmusid Raua loomingusse ekspressiivselt käsitletud mure-, valu- ja leinateema, pärast Pariisi-matka muutus ülekaaluks muinasteemaatika Üldis pidulik ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumenteelne käsitluslaad, ilmnev filosoofiline alltekst süvenes järgmisel aastatel. Parimini avaldub Raua suurejooneline laad "Kalevipoja" juubeliväljaandele loodud
muusikalise draama elustas Jacopo Peri (1561-1633). 1598.aastal lavastati Itaalias tema ooper" Daphne", mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- "Estonia" teater Tallinnas ning "Vanemuine" Tartus. Algul lavastati seal sõnalavastusi, laulumänge, operette, hiljem ka oopereid ja ballette. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) "Vikerlased", mille esietendus toimus "Estonia" teatris 1928.aastal. 1929.a. ilmus "Estonias" lavale Artur Lemba "Kalmuneid", aasta hiljem tema" Armastus ja surm" ning 1933.a. " Elga". Eesti oopereid: Gustav Ernesaks, "Tormide rand"," Pühajärv" Eugen Kapp, "Tasuleegid", "Rembrandt" Eino Tamberg, "Raudne kodu", "de Bergerac" Veljo Tormis, "Luigelend" Eduard Tubin, "Barbara von Tisenhusen"," Reigi õpetaja" EESTI BALLETT Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil. 16.sajandil olid esimesed balletietendused Itaalias ja Prantsusmaal
lavamuusika. Peeter Süda polüfoonilisus. Kasutas rahvamuusikast pärit motiive. Teosed: Põhiliselt oreliteosed(`Ave Maria', `Pastoraal'). Klaveriteoseid, segakoorilaul `Linakatkuja', soololaul `Muremõtted' , rahvaviisiseaded. Artur Lemba helilooja ja klaveripedagoog. Teostes domineerib viisirikkus ja värvikas orkestratsioon(seade orkestrile). Dramatismi leidub ooperiloomingus. Toetus klassikalistele vormidele. Teosed: ooperid `Lembitu tütar', `Kalmuneid', `Armastus ja surm'. 2 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 2 pidulikku avamängu. Koorimuusikat (u 30 koorilaulu) Kammermuusika. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ Uued ideed Eesti muusikas:rahvaviiside uudne kasutamine. Mart Saar helilooja,organist. varasematele teostele on iseloomulikud mõjutused impressionismist ja ekspressionismist , küpse perioodi loomingu aluseks on eesti rahvaviis. Palju kasutab
Iseseisvas Eestis hakati üldlaulupidusid pidama iga viie aasta tagant (1923-1938). Peale II Maailmasõda jätkus laulupidude traditsioon. Eesti ooper Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- "Estonia" teater Tallinnas ning "Vanemuine" Tartus. Algul lavastati seal sõnalavastusi, laulumänge, operette, hiljem ka oopereid ja ballette. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) "Vikerlased", mille esietendus toimus "Estonia" teatris 1928.aastal. 1929.a. ilmus "Estonias" lavale Artur Lemba "Kalmuneid", aasta hiljem tema "Armastus ja surm" ning 1933.a. "Elga". 1935.a. korraldati "Estonias" ooperite konkurss, kuhu laekus 6 lavateost. Eesti oopereid: Gustav Ernesaks, "Tormide rand", "Pühajärv" Eugen Kapp, "Tasuleegid", "Rembrandt" Eino Tamberg, "Raudne kodu", "Cyrano de Bergerac" Veljo Tormis, "Luigelend" Eduard Tubin, "Barbara von Tisenhusen", "Reigi õpetaja" Raimo Kangro "Ohver" Kokkuvõte
mitmeid oopereid. 1865.aastal asutati Estonia Selts, millest sai alguse Estonia teater. 22. Eesti ooperielust 20. sajandil. Estonia teatrist sai kutseline teater 1906.aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. 1908 etendati esimene ooper. Esimese eesti ooperi, Evald Aava „Vikerlased“ esmaettekanne oli Estonias 1928.aastal. 1920-40 kirjutasid eesti heliloojad 11 ooperit, lavale jõudis neist 5. 1929.aasta sügishooaja avas Artur Lemba ooper „Kalmuneid“. 1935.aastal korraldati ooperilibretode ja ooperite võistlus kuhu laekus 6 tööd. Ükski neist ooperitest, mis laekus, pole tänaseni ettekandele tulnud. Pärast II MS-i kirjutas Gustav Ernesaks mitu ooperit, oluline oli ka Eugen Kapp. 60ndatel hakkas kirjutama oopereid Eino Tamberg, kellest kujunes eesti üks tähtsamaid ooperikirjutajaid. 23. Tähtsamaid eesti oopereid 20. sajandi II poolel ja 21. sajandi algul. E.Tubin „Barbara von Tisenhusen“ (1968) E
-1901. aasta- Anton Ažbee kunstikool; ● 1901.-1903. aasta- Müncheni Kunstide Akadeemia; ● Kunstistuudio; ● Vanavara kogumine; ● Kuulus Jakob Hurda matustel loodud Eesti Rahva Muuseumi toimkonda; ● 1919. aasta- Eesti Kunstnikkude I kongress ja suur ülevaatenäitus Tallinnas. Viru vanne, 1928. aasta Millal?, 1905. aasta Emu järve lend, 1919. aasta Kalevipoeg kivi viskamas, 1935. aasta J. Liivi luulekogu, 1909.-1910. aasta Kalmuneid, 1919. aasta Kalev kosjas, 1933. aasta Muinasvärav, 1933. aasta Linda kive kandmas, 1935. aasta Kalevipoeg põrgu väravas, 1935. aasta Kunstiharidus Eestis 20. sajandil: ● 1903. aasta- A. Laikmaa ateljeekool Tallinnas; ● 1904. aasta- Kr.Raua kunstistuudio Tartus; ● 1914. aasta- Tallinna Kunsttööstuskool (Eesti Kunstiakadeemia eelkäija); ● 1919. aasta- Kunstikool “Pallas” Tartus (Tartu Kõrgema Kunstikooli eelkäija). Eliel Saarinen
from gloom to brightness and power. In all Estonian music of those years some influences of the classical heritage were obvious. This was the historical inheritance as the place from which every artist was at least starting. Lemba’s style had sprung out of his early ideals and was not subject to any particular change during the next decade. Yet in the Twenties and Thirties some features from Estonian folk music are used intentionally as in his opera Kalmuneid (The Maiden from the Grave), Sophia Vardi’s libretto, based on folk tales, and in his Second Symphony and chamber music. However, these quotation-like elements did not become organic, essential ingredients of his idiom. Without these elements Lemba expressed himself with greater authenticity. Looking back at the whole field of his activities it seems the most significant was his role as the prominent Estonian concert pianist during the first half of the 20th century
annaabi.ee 
