Parthenonis. Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehititstega seotud skulptuurid, vabafiguuride arengut võib aga jälgida alates 7. sajandist e.Kr. Arhailisel ajastul oli vabafiguurid mõjutatud Egiptusest. Kreeklased lõid aga uue elemendi meesakti. Kourus e. Arhailine Apollon elusuuruses meesakt, seisab sirgelt, jäigalt, üks jalg ette sirutatud. Neid on leitud 50-60 tükki, peamiselt kalmistutelt. Ilmselt kujutati nendega ideaalse sõjakangelase või sportlase stereotüüpi. Levinud Mandri- Kreekas. Kore (Persephone)- riietatud noore naise kuju. Lähtus Väike-Aasiast joonia maakonnast. Mõjub õr a ja sarmikana. Klassikalisel ajajärgul toimus vabafiguurides suur muutus- kaob tardunud poos, hakatakse kujutama liikumist. Samuti on need kujud ilmekad igast küljest. Ilmekamate liigutuste kujutamisel tekkis probleem skulptuuri püstipüsimisega.
tugeva aluse ühele teisele teadusharule anatoomiale. Ka Leonardo Da Vince ja Michelangelo tegelesid laipade uurimisega, et mõista inimkeha ja selle lihaste liikumist. Kuigi lahkamine oli tolleaegses ilmaruumis rangelt keelatud, muutus see arstide ja ülikoolide igapäeva lahutamatuks osaks. Eriti Inglismaal, kus laipade lahkamisest kujunes eraldi äri. Keelust tulenevalt hakkas Anatoomikudel laipadest mingil hetkel puudus jääma, põhjustades hinnaralli. Kalmistutelt hakati värskelt maetuid varastama. Vahel võttes koguni äärmuslikuma vormi, mil raha eest koguni tapeti inimesi. Kokkuvõtvalt võib vist tõdeda, et keskaja inimene/ühiskond otsis ennast, olles tihti kusagil religioosse ja ilmaliku ruumi vahepeal. Mis mu sai anda nii palju vaba ruumi inimeste piinamiseks ja mõrvamiseks kui erinevate koolkondade kokkupõrked, vastandamised hea/kurjale, kus kõik ei ole seaduse ees võrdsed ja teisel osal rahvast on karistamatuse tunne.
okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Töö- ja tarberiistad olid: jäätuurad,harpuun,kivikirved,sarved,ahing,nooled,pistoda, talb,naast. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele ning kalastamine. Nende algkodu pole seni veel lõplikult teada, praegu oletatakse nende tulekut esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Matmiskombed: sängiti asula territooriumile,elamu põranda alla. NEOLIITIKUM e NOOREM KIVIAEG Kammkeraamika kultuur ( 4000eKr ) Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp, mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama kammkeraamika kultuuriks
püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Töö- ja tarberiistu valmistati luust, sarvest ja kivist. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kunda kultuuri asukate algkodu pole seni veel lõplikult teada. Praegu oletatakse nende tulekut esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Kunda kultuuri asukaid võib pidada üheks komponendiks eesti rahva pikas kujunemisloos. · NEOLIITIKUM E NOOREM KIVIAEG (V at e.Kr. II at keskpaik e.Kr.) 1. Iseloomusta kammkeraamika kultuuri ja venekirveste kultuuri (millal alguse sai, tööriistad, tegevusalad, asukate päritolu ja nende osa eestlaste etnogeenis) Kammkeraamika kultuur sai alguse u V at algul e.Kr
Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Töö- ja tarberiistu valmistati luust, sarvest ja kivist. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Kunda kultuuri asukaid võib pidada üheks komponendiks eesti rahva pikas kujunemisloos. · NEOLIITIKUM E NOOREM KIVIAEG (V at e.Kr. II at keskpaik e.Kr.) Kammkeraamika kultuur sai alguse u V at algul e.Kr. Siis jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp, mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega
vahamaal). Seda kasutati ka veel bütsantsi kunstis kuid siis jäeti see ära. arhalise ajastu skulptuur algab seitsmenadl sajandil eKr. suuremad kujud on meestest, kes on paljad ja kelle suguorganeid ei varjatud. naist on kujutatud väiksematel kujudel (20-40 cm, vastupidiselt meestekujudele mis olid kahemeetrised) naised olid riietatud. lk 59, kouros, kore. kourosena võidi kujutada apollonit, korena persephonet. Kouroseid on välja kaevatud ateenast sadu. Peamiselt leiti kouroseid kalmistutelt. seda, et kujud paljad on, arvatakse olevat spordi tõttu, ja need kujud olevat siis sportlaste haudadel. osade hõimude juures on levinud ka homoseksualismi. üks homopärane skulptuurliik mida on teinud vaid kreeklased on krüselefantiintehnika, säilunud pole ühtegi näidet. Üks skulptuur kuulutati maailmaimeks, mis oli zeusi kuju, mille autor oli Peidas, samuti oli selle tehnika jaoks vajalik kallis materjal, mis oli nii elevandiluust kui ka kullast
ning raviasutused suuremates keskustes, kuhu kaupmehed sattuda võisid, olid seega vajalikud. Firenzes oli kuulsaim haigla St. Maria Nuova, mis asutatud 1288 (ning kus töötas kuni 6 arsti, kirurg ja kolm muud ametimeest). Kuigi haiglad tegelesid laia hulga inimrühmade mitte ainult haigete, vaid nt leskede, vaeslaste jne-ga neis ka raviti ning isegi saadeti tervenenud inimesi koju. Arheoloogiline materjal (luustikud haiglatega seotud kalmistutelt) näitab haiglate patsientidena eeskätt mehi. (Mehed ja poisslapsed olid ka tervenemisega seotud imetegude läbi paranejad.) Haiglate areng sai uue hoo sisse Valgustusajal (18. sajandil), põhjuseks kirikuvarade laienev sekulariseerimine ning uute (riiklike, ülikooli- era- jms) haiglate rajamine. Olulist rolli mängis üha süvenev kliiniline arstiõpe, st arstiõpe haiglate (patsientide) baasil. Seal kus katoliiklus püsis, olid haiglad sageli kirikuga seotud
kujud, kirikute ja katedraalide pildid, pikad epitaafid, lahkunu portreed (Lisa III: pildid 8 ja 20). Fotosid hauaplaatidelt ja -kividelt on hakanud tasapisi välja tõrjuma surnu portree graveering otse hauakivile ning selle tava populaarsus eestlaste seas aina kasvab, kuid peamiselt noorema põlvkonna seas. Vanad inimesed eelistavad hauakive fotodeta. Venelastel see tava oli ja jääb väga populaarseks. Peaaegu kõik minu poolt käsitletud hauakivide hauakirjad Tallinna kalmistutelt on olemas Venemaa internetiportaalidest33. Niisugustest internetiallikatest on arvatavasti võetud ka paljude vene klientide hauakivivormide ideed. Aja jooksul ilmuvad uued materjalid, täiustuvad tehnoloogiad ja graveerimistehnika. Näiteks, viimasel ajal satuvad üha enam Eesti matmisbüroodesse ja sealt ka kalmistule Itaaliast tulnud erivärvilised ja kujulised hauakivid (Lisa II: pilt 4). Muutub ka tähiste stiil ja kuju. Paljude monumentidega tegelev skulptor võib isegi daatumile
annaabi.ee 
