Nöörkeraamika * loomakasvatus kitsed, maaviljeluseks * levis Volga jõest Reini jõeni, (venekirves kultuur) lambad, veised ja sead lõunast Alpideni * venekirved, sissepuuritud * maaviljelus- oder, nisu ja * kalmistus asulatest väljaspool silmaaukudega ja hoolikalt kaer kõrgematel küngastel lihvitud * aletamine * surnud asetati maasse külili * kivi- ja puukõplad * kalastamine ja jaht kägerasse ja käed pea alla (kinni
Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja- Soomeni ja Looda-Venemaa aladel. Vooliti luust/merevaigust ehteid- loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi. Nöörkeraamika kultuur- u 3000 eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega ning hoolega voolitud vened e paati meenutavad sissepuuritud auguga kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivad mullakihti maaviljeluseks. Oli ka teistsugused matmiskombed, kalmistus rajati veidi kõrgemalt küngastele. Surnus asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja olid kõvasti kinni seotus, sest surnuid hakati kartma. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem pronksiaeg (1800-1100eKr). Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad, puu sai maha raiuda 3korda kiiremini. Algul olid pronksesemed liiga kallid ja jätkus kivi kasutamine. Noorem pronksiaeg (1100-500eKr). Kindlustatud asulad(Saaremaal, Asvas, Ridalas;
tõpral (loomal) on toss". · Surma korral arvati, et: - hing lahkub kehast (suremine = hingusele minek; hinge heitma, tossu välja laskma; suure väega inimese surma korral (N:nõia) tekib suur tuulehoog (hingetuul). - surnu hing siirdub putukaisse (=siirdhing)- N: hingeloomad- ämblikud ja sipelgad või jätkab surnu hing elu uues kodus- hauas, hiies ,kalmistus (Hiis / hiiela = surnute kodu; paralleelnimetusena on kasutatud ka manala ja toonela). · Usuti hauatagusesse ellu; seda tõendavad ka: - matusekombed- hauapanused (toit, rõivad, raha, relvad jne). - kartus surnute hingede ees ja lootus häda korral neilt abi saada tõi kaasa hingede eest hoolitsemise (matusesööming kohaga surnu hingele; setudel haudadel söömine / joomine).
Rauatööstuse keskus oli Saaremaal Tuiu piirkonnas. Seal toodedi 11-14 sajandil umbes 1000 tonni rauda. Matused Matusekombestik mitmekesistub Kalmed 1/3 matuseid varasematesse kivikalmetesse. Uued kalmed enamasti Lääne- ja Loode-Eestis, põllumaadega seotud kõrgendikel, madalad paekivist kivikuhjatised so kivivarekalmed. Lõuna-Eestis kõrgemad maakivist vared. Saaremaal kiviringkalmed. Hilisrauaaegsetes kivikalmets domineerib põletusmatud, laibamatuseid üksikuid. Maa-alused kalmistus Rohkesti aga ka sellest perioodist laibamatuseid, kalmetest eraldi asuvaid kalmistuid, enamasti 1-2 talu matusepaigad. Kääpad Kirde-Eestis vadjapärased kääpad, sarnased Loode-Venemaa omadega, liivast-kruusast, ka kividest, kuni 1 m kõrged, sageli jalamil kivirinf. Igas kääpas 1 matus, põletamata. Kagu-Eestis samuti hilisrauaaegsed kääpad, ümara plaaniga, umbes 1 m kõrged. Matused erinevad: Lindoras igas kääpas 1 surnu, Sikasalis osaliselt matetud
Kõik krahmavad peotäie sinilinde kaasa, kuid need on samuti võltsid. Tõeline sinilind pääseb minema. 6. Tyltyl ja Mytyl jõuavad riiki, kus on veel sündimata lapsed. Tyltyl kohtub oma väikevennaga. Valgus annab Tyltylile sinilinnu, kuid see lendab minema, kui Aeg oma suurest raevust poissi ründab. 7. Haldjalt tuleb teade, et sinilind on ilmselt kalmistus. Tyltyl ja Mytyl lähevad kalmistule teda otsima. Kalmistult ei leidnud nad küll sinilindu, kuid vabanesid hirmust surnute vastu ja olid selle üle õnnelikud. 8. Kass juhatab lapsed öösel enda järel metsa, kus neid tahetakse ära tappa, kuna nende isa on tuhandetelt puudelt raidurina elu võtnud. Ainsad, mis seda takistavad, on koer Tylo ja Tyltyli nuga. Valgus tuleb lastele järele. 9. Lapsed ärkavad
Kõik krahmavad peotäie sinilinde kaasa, kuid need on samuti võltsid. Tõeline sinilind pääseb minema. 6. Tyltyl ja Mytyl jõuavad riiki, kus on veel sündimata lapsed. Tyltyl kohtub oma väikevennaga. Valgus annab Tyltylile sinilinnu, kuid see lendab minema, kui Aeg oma suurest raevust poissi ründab. 7. Haldjalt tuleb teade, et sinilind on ilmselt kalmistus. Tyltyl ja Mytyl lähevad kalmistule teda otsima. Kalmistult ei leidnud nad küll sinilindu, kuid vabanesid hirmust surnute vastu ja olid selle üle õnnelikud. 8. Kass juhatab lapsed öösel enda järel metsa, kus neid tahetakse ära tappa, kuna nende isa on tuhandetelt puudelt raidurina elu võtnud. Ainsad, mis seda takistavad, on koer Tylo ja Tyltyli nuga. Valgus tuleb lastele järele. 9. Lapsed ärkavad
Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja- Soomeni ja Looda-Venemaa aladel. Vooliti luust/merevaigust ehteid- loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi. Nöörkeraamika kultuur- u 3000 eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega ning hoolega voolitud vened e paati meenutavad sissepuuritud auguga kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivad mullakihti maaviljeluseks. Oli ka teistsugused matmiskombed, kalmistus rajati veidi kõrgemalt küngastele. Surnus asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja olid kõvasti kinni seotus, sest surnuid hakati kartma. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem pronksiaeg (1800-1100eKr). Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad, puu sai maha raiuda 3korda kiiremini. Algul olid pronksesemed liiga kallid ja jätkus kivi kasutamine. Noorem pronksiaeg (1100-500eKr). Kindlustatud asulad(Saaremaal, Asvas, Ridalas;
Tsehhis ja enamikus Poolas Lausitzi kultuur. Tegu oli urniväljade kultuuri eraldiseisva osaga, ka siin eristatakse tervet rida lokaalseid kultuuripiirkondi. Oli ekstensiivne ja laienes tasapisi naaberaladele. Pronksiaja lõpuks oli Lausitzi kultuuri areaal jõudnud põhjas Läänemereni, lõunas Ukrainasse. Algul olid võrdlemisi väikesed avaasulad, hiljem kindlustatud asulad. Kalmistud olid suured, ühes kalmistus 100 või isegi u 1000 hauda. Iseloomulik on põletusmatus saviurnis. Samas on arvukalt ka neid matuseid, kus põletatud luud on asetatud kohe hauda, vahest on selliseid haudu kas pealt või põhjast kividega sillutatud. Maetud on ka põletamata. Palju on peitleide, sageli on tegu ühe esemetüübi leidudega. Tähtsal kohal oli vahetus. Kultuuri hilises järgus hakati valmistama pronksnõusid. Üldse arenes pronksitöö selles kultuuris kõrgele tasemele. Lausitzi kultuur püsis ka rauaaja
annaabi.ee 
