Omaette põllusüsteemiks on põllukivihunnikute väljad. 100 kuni mõnesaja hektari peal võib põllukivihunnikuid leiduda vahel sadu, sageli koos põllupeenarde ja kalmetega. Põllukivihunnikte läbimõõt on tavaliselt 3- 5 m ja kõrgus alla 0,5 m. Balti põldude jäänused Saha-Lool Põhja-Eestis 10 Valter Langi arvates võib kelti põldudest eristada nn balti põllusüsteemi, mida on teada vaid Eestis (näiteks Saha-Lool) ja Ojamaal
) Lähtuvalt olukorrast üks väheseid inimluude kogusid, mis Tartus hoiul, on Kaubi materjal saigi kõnesolev külakalmistu uurimistöö aluseks. Minu uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli antropoloogilise leiumaterjali (inimluude) uurimismeetoditega tutvumine ning soovitavalt nende meetodite võimalikult põhjalik omandamine. Uurisin terve populatsiooni luustikke, määrasin luustikel soo ja vanuse ning üritasin välja selgitada kalme eripära võrreldes teiste kalmetega (selleks võrdlesin Kaubi kalme kohta saadud tulemusi teiste Eesti ajalooliste matusepaikade vastavate tulemustega). 4. UURIMISTÖÖ METOODIKA Oma uurimuse metodoloogilise lähtekoha sain juhendajalt. Kasutasin luude määramisel peaasjalikult kahte allikat-juhendit: a) "Recommendations for Age and Sex Diagnoses of Skeletons". Journal of Human Evolution, no. 9, 1980. Pp 517-549; b) Aleksejev, V. Osteometria. Moskva: Nauka, 1966. 5. HAUAPANUSED
kõrval (Purtse, Tõrma). Riitustes keskne koht esivanematel. Mõned kestavad ka hiljem edasi. Hiie tähendust sel ajal ei tea keegi, leide, mis viitaksid looduslikes pühapaikades ohverdamisele, ei ole. Jõelähtme kivikirstkalmed (ca 800 eKr) Kunda Hiiemägi (üksikud kalmed suurel mäel) 2. Hilised. Külade juures ning nendega seotud. Jäävad mõistlikkusse lähedusse külade suhtes, kuni 1 km. Teke nooremal rauaajal (800-1200 pKr). Ei pruugi olla silmapaistvad. Ei ole seotud kalmetega, vaid on nendest lahus. Ei keskendu enam esivanematele, vaid jumalustele ning hiitele endale. 3. Asustusest eemal. Ristiusuaegse tekkega? Neid on väga vähe, asuvad soodes, metsades, rabasaartel ning muudes raskesti ligipääsetavates kohtades. Arvatakse, et need võivad olla kasutuselevõetud, kui külade lähedal enam ei saanud hiites ohverdada. (See on paljas oletus) Looduslikud ravipaigad Väga palju on neid Lääne-Eestis
Emakloostriga ühenduse pidamiseks läks Kolga Roma munkadel vaja sadamakohta, kuid kõige põhjapoolsem munkadele kuulunud küla sel ajal oli Uuri. Sadamana said mungad kasutada Muuksi 5 mäe läheduses asunud Tsitret. Muuksi mäel aga asus sel ajal veel toimiv linnus, arvatavasti ka võimukeskus, kellele Tsitre sadam kuulus. Kuidas seletada munkade sõbralikku kooseksisteerimist linnusega? Lisaks oli kogu Kahala järve põhjakallas koos kalmetega eikellegimaa, omalaadne neutraalne tsoon. /Markus 2009, lk 17/ See asjaolu viitab sellele, et tsistertslased said oma maavaldused kohalike eesti ülikute nõusolekul ja vastutasuks pidid austama ka nende tavasid ja kombeid. See ei kestnud kaua. Munkade valdused laienesid. 1290. a. kuulusid Muuksi, Tsitre ja palju teisi külasid juba munkadele ja valdused laienesid veelgi. Mõis kasvas ja kogus tuntust. Kivist kindlustatud hooned ehitati Kolka tõenäoliselt Jüriöö ülestõusujärgselt 1343
minnakse surnuga suhtlema, kas siis pühade ajal või ka üksinda muudel aegadel. See, et haud on surnu eluase, kajastub ka keskaegsete külakalmistute puhul. Setu kultuuris on tähtsaks haual kasvavad puud. Kui haual kasvas puu, siis anti minnes- tulles puule kätt, pannes käe puu vastu. Tänapäeval annavad veel kõige vanemad inimesed ka ristile kätt. Külakalmed pärimuses Pärimuses on kalmed sakraalne ruum, teispoolsusega seotud ruum. On nägemisi, üleloomulikke kogemisi kalmetega seoses. Kalmetel on nähtud ka vaime. Uuematel kalmistutel on vaimud enamasti inimkujulised (kas selgelt nähtud inimkujud või lihtsalt valged inimesetaolised kogud). Midagi ei tohi kalmetelt ära võtta, vastasel juhul võib surnu hakata unes käima ja enda asju tagasi küsima. Üsna palju on pärimust oigavatest luudest, kui luud on matmata. Et matmata luud rahustada, on tarvilik maha matmine ning jumalasõna, palve lugemine ja haua peal laulmine. Seejärel saavad matmata luud rahu
kommunikatsioonifunktsioon. Iidsest ajast alates toimus seal suhtlemine elavate ja surnute, inimeste ja jumalate vahel, siis muutusid kalmed tihti kummardamiste ja ohvririituste paigaks. Kalmevorm, nagu ka matmisrituaal, peegeldab alati kujutelma sellest, mis juhtub pärast surma. Kalmel on tihti individuaalne vorm, mis on eri inimeste puhul erinev ning peegeldab surnu sotsiaalset või religioosset staatust. Kalme peaatribuut on hauakivi. Kivide seotus kalmetega on tuntud kogu maailmas: megaliidid, püramiidid jne. Samamoodi on kivid olnud mitmes kultuuris hinge sümboliks ja eluasemeks - nii nagu kalmes on surnu, on kivis surnu surematu hing. Kivide tähendust on seostatud esivanemate ja loodusvaimude kultuse, fetisismi ja animismiga. Kivid seonduvad ka mägedega ning sedakaudu energiakeskustega ümbritseva maastiku suhtes ning toimivad kommunikatsioonivahendina inimeste ja jumalate vahel. Animistlikus kultuuris võis
1500 eKr.)Kreeta saare edasine saatus on suures osas seotud egeuse kultuuri hilisema väljenduse e. mükeene kultuuriga. Mükeene kultuuri jälgi Kreeka mandril vis jälgida juba alates u.1600.a eKr. Peamisteks keskusteks kujunesid seal linnriigid Mükeene ja Tirnys, mille seos Kreeta saarel itsenud minoilise kultuuriga ilmnes eeskätt tarbekunstiesemetes ja kultustoimingutes (snnimängud). Seoseid on aga teisigi. Palju sarnast on mükeene hauakambritel (1600-1500a.eKr.) Kreeta varase perioodi kalmetega, mille ette olid ehitatud nelinurksed eendid ja krvalruumid. Mükeene kultuuris asenduvad viimased küll pika käiguga, sarnasus aga on ilmne. Mükeene arhitektuuri varasemat perioodi esindavadki hauakambrid, eeskätt kamber ja kuppelhauad, viimaseid nimetatakse ka Tholos haudadeks. Iga hauakambrini viis küllalt pikk koridorilaadne käik dromos - alates 1500.a.eKr. ulatus selle käigu pikkus 30 meetrini, kuppelhaud ise aga oli küllalt suur-läbimt kuni 15 m. Mükeene 9 ümarhauast on tuntuim
annaabi.ee 
