harjutust: · Aseta jalg üle teise jala plvele, hoia kätega plvest ja jalajalast · Sügaval sissehingamisel sirutame oma keha ja hoiame hinge kinni 7 sekundit. · Tähtis on keha sirge asend. · Aeglasel väljahingamisel viime kere ettepoole . · Kordame harjutust 6-7 korda. Seljalihaste lõõgastamiseks: · Istudes laual tstame jalad toolile, jalgade alla asetame midagi krgemat. · Kallutame keha ette, asetades küünarliigesest kverdatud käed jalgade vahele. 4 · Hingame sügavalt sisse ja surume selja sirgeks. · Hoiame hinge kinni ja säilitame surve 7 sekundit. · Seejärel:Hingame välja ja lgastume. · Surume küünarnukid alla pranda poole niipalju, kui seda vimaldab ldvestus lihasest. · Kordame harjutust uuest asendist.Harjutust teostame 3 korda. Soovituslikud harjutused lavöötmele
lihaste ja lihasrühmade ümber) Sünoviaalpaun – kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes. (lihaste all väikesed padjakesed, kus peal lihased liiguvad) Kõõlustupp- üla- ja alajäsemete pikkade kõõluste ümber Fibroosne plokk- silma koobas KERELIHASED (Torso) 1. Lülisambasirgestaja (seljal)- algus ristluu tagumine pind ning niudeluuharjalt ja kinnitub koljul (Ühepoolse tegevusel kallutame, kahepoolsel tegevusel sirgestab selga.) SELJA SIRGEKS AJAMINE 2. Romblihas (rombikujuline)- algab kahelt alumiselt kaelalülilt ja 4 ülemiselt rinnalülilt ja kinnitub abaluule (lähendab õlavöödet) 3. Seljalailihas- (langetame õlavart nt suusatamisel) Algab rinnalüli ogajätkedelt ja kinnitub õlavarreluu väikesele köbrukesele. 4. Trapetslihas- Algab kuklaluult ja kinnitub abaluuharjale, (tõstab õlavöödet) KÕHULIHASED 1
riputatud punktmassist. Reaalsele võime matemaatilise pendlina käsitleda sellist pendlit, mille niidi pikkus on väga palju suurem koormuse mõõtmetest ja koormuse mass väga palju suurem niidi massist (vt joonis järgmisel leheküljel). Olgu pendli pikkus l ja koormuse mass m. Koormusele mõjuv raskusjõud mg on tasakaaluasendis kompenseeritud niidi tõmbejõu poolt. Kallutame nüüd koormuse tasakaalust kõrvale mingi hälbe x võrra, mis oleks palju väiksem pendli pikkusest, s.t. x << l . Sel juhul moodustab koormuse nihe pendli esialgse asendiga ligilähedaselt täisnurga ja me võime kirjutada, et väikese hälbe korral x = l tan . (7.25)
tõmbetugevus nõrgem kui survetugevus. kumera silla puhul sillale mõjuv raskusjõud deformeerib silda survedeformatsioonina, horisontaalsel või nõgusal sillal mõjub tõmbedeformatsioon. betoon kui rabe materjal seda ei talu, köissilla puhul asi vastupidine. ilmselt taheti valemiks Hooke´i valemit F=-kx, kus f on keha elastsusjõud, k elastsuskoefitsient ja x deformeerumise pikkus. Miks ehitatakse kurvid väljapoole kaldu? Miks me kurvis sõites ennast kallutame? Kui kurvid on sissepoole kaldu... tähendab välisäär on kõrgemal kui siseäär. Tsentrifugaaljõud mõjub liikumissuunaga risti ja ringliikumise keskpunktist välja poole. Tasases kurvis võib põhjustada auto libisemist välja poole. Vektorite korrutis! Tsentrifugaal jõud on risti liikumissuunaga nende korrutis annab jõu suuna, millega risti olles on jõud tasakaalus, autodre rehvide haare parem. Mitu N kaalub keha massiga 1 kg? Aga Kuul? Raskusjõud Maal annab massile 1 kg kiirenduse 9
ühtlase liikumise fakti, vaid mingisugust igale massile omast visa püüdu säilitada paigalseisu või ühtlast sirgjoonelist liikumist. Seni, kuni kehale ei mõju mingi jõud, ei saa ,,inertsi visadus" arusaadavalt avalduda milleski muus kui selles, et keha püsib paigal või jätkab liikumist ühtlaselt ning sirgjooneliselt. Kui viia keha paigalseisust välja või sundida teda liikuma või pidurdame teda või kallutame teda kõrvale, siis avaldub ,,inertsi visadus" keha poolt osutatava vastupanu näol, mis on suunatud kehale rakendatud jõudude vastu. Et väljendada selgemini sõnu ,,inertsi visadus", ütleb Newton, et igale kehale on omane selle keha massiga võrdeline ,,kaasasündinud vastupanujõud" ehk mis teiste sõnadega ongi inertsijõud. Newton oma mõningal määral ebaõnnestunud väljendusega mõtles aga seda, et :
olnud välgu poole ja eemaldus tagumisest tabamusest. Seega võivad teineteisest sõltumatud sündmused erinevates taussüsteemides muuta oma järjekorda (rongi võib panna liikuma koos vaatlejaga mistahes suunas) Inimene on kohanenud looduses toime tulema ja oskab teatud olukordi ette näha tunnetada või ennustada. Näiteks libedal teel hakkame me ettevaatlikumalt ja aeglasemalt liikuma, liiga kiiresti läheneva auto eest ei lähe me üle tee, kurvis kiiresti jalgrattal sõites kallutame end kurvi sissepoole, koormust kepi otsas üle õla kandes jätame ette käe poole pikema „jõuõla“, et ei peaks nii kõvasti hoidma, pilvede kogunedes valmistume vihmasajuks jne. Väga paljud inimese tunnetatud ja ennustatud nähtustest kuuluvad füüsikateaduse valdkonda. Kuid inimese tajud võivad olla petlikud. Läikivat pinda tajume ekslikult alati ka libedana, kuigi pehmed kummitallad haakuvad väga hästi näiteks klaaspinnaga ega libise sellel üldse
Mida rohkem ta sind matkib, seda rohkem on ta sinust huvitatud. Kui keegi hakkab sulle meeldima, siis häälestud tema lainepikkusele, ja kui tunded on vastastikused, häälestub ka tema sinu omale. Uurimused näitavad, et sügavalt armunud inimesed või lähedased sõbrad, kes on teineteist juba kaua tundnud, arendavad endas automaatselt võime häälestuda samale lainele isegi väikseimate liigutuste abil. Kasutame sarnaseid käeliigutusi, ühesugust kehaasendit ja kallutame pead sama nurga all, aidates sellega silmadel ühel joonel püsida. Kui istute teineteisele otsa vaadates laua ääres ja su partneril on parem küünarnukk laual, siis võid panna lauale kas vasaku küünarnuki, sobitamaks seda partneri parema küünarnukiga, mis oleks täielik peegeldamine, või siis parema küünarnuki, mis on poolik peegeldamine. 4.2.5 Riided Meie riided on valjuhäälne sõnatu avaldus meie olemuse kohta kes me oleme, mida
riputatud punktmassist. Reaalsele võime matemaatilise pendlina käsitleda sellist pendlit, mille niidi pikkus on väga palju suurem koormuse mõõtmetest ja koormuse mass väga palju suurem niidi massist (vt joonis järgmisel leheküljel). Olgu pendli pikkus l ja koormuse mass m. Koormusele mõjuv raskusjõud mg on tasakaaluasendis kompenseeritud niidi tõmbejõu poolt. Kallutame nüüd koormuse tasakaalust kõrvale mingi hälbe x võrra, mis oleks palju väiksem pendli pikkusest, s.t. x l . Sel juhul moodustab koormuse nihe pendli esialgse asendiga ligilähedaselt täisnurga ja me võime kirjutada, et väikese hälbe korral x l tan . (7.25)
annaabi.ee 
