Ateenas. Peale Ephialtese mõrvamist tõusis demokraatide juhiks Perikles. Temast sai kolmeks aastakümneks Ateena silmapaistvaim riigimees ning poliitika peamine suunaja. Ateena riigikrd muutus järjes demokraatlikumaks, st lihtrahvale soodsamaks. Tema ettepanekul hakati nõukogu liikmetele, riigiametnikele ja kohtunikele maksma väikest palka, mis lubas ka vaestel meestel oma igapäevast tööd ajutiselt kõrvalejättes riigiteemadele pühendada. Kalliase rahu: Sõda Ateena mereliidu ja pärsia vahel lõpetati väidetavalt Kalliase rahuga, mille kohta pole tegelikult teada, kas see sõlmiti, aga sõda igatahes lõppes. Ateena mereliit: 478/477 sõlmiti Ateena mereliit ehk nn Delose liit. Liitlased tõotasid pidada ateenlaste juhtimisel ühist sõda Pärsia vastu. Need riigid, mis ise laevu välja ei pannud, pidid maksma andamit. Liidulaevastiku ülemana tõusis esile Kimon.
500-449 Kreeka-Pärsia sõjad 494 Mileetose purustamine pärslaste poolt 492 pärslaste I sõjaretk Mardoniose juhtimisel 490 pärslaste II sõjaretk. Marathoni lahing 480 pärslaste III sõjaretk Xerxese juhtimisel. Salamise merelahing 478-477 Athenai I Mereliit (Delose Liit) 464 heilootide ülestõus Messeenias, III Messeenia sõda 525-456 Aischylos umb. 484-425 Herodotos 449 Kalliase rahu. Kreeka-Pärsia sõdade lõpp umb. 496-406 Sophokles umb. 460-395 Thoukydides 445 30.a. rahuleping Athenai ja Sparta vahel 444-429 Periklesi võim Athenais 431-404 Peloponnesose sõda 480-406 Euripides 450-388 Aristophanes 415-413 Athenai sõjaretk Sitsiiliasse 411 oligarhiline riigipööre Athenais 404 „Kolmekümne türannia“ Athenais 403 demokraatia taastamine Athenais
Kui eeldusi ei ole võimalik tõestada, mis on eetiliste ja retooriliste argumentide puhul tavaline, nimetab ta järeldust dialektiliseks ehk tõenäoliseks. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Mis puutub süllogistika põhiküsimusse, nimelt kust leida esmaseid tõeseid väiteid, mida millestki ei tuletata, siis viitab Aristoteles meie võimele lihtsa ja vahetu taju kaudu milleski midagi ära tunda, näiteks tunda vaadeldavas objektis ära Kalliase- nimeline inimene, ning moodustada selle tunnetuse alusel tajuotsustus. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Keelefilosoofias võttis Aristoteles Platonilt üle määratluse, mille kohaselt tõeväärtust omav lause koosneb subjektist ja predikaadist. Teisisõnu, lause, mis väljendab mõnda tõde, ütleb alati millegi (aluse) kohta midagi, erinevalt näiteks soovist või küsimusest. Lisaks sellele töötas ta oma teoses ,,Kategooriad" välja teooria, mille järgi kõik
areopaagi nõukogult poliitiline võim, jagas selle rahvakoosolekule ja rahvakohtutele. Alus radikaalsele demokraatiale. Mõrvati 461oligarhide poolt, asetäitja Perikles võimule.. Perikles (495-429) kuulsaim Ateena poliitik ja oraator, kindral.Alkmeoniidide soost. Ateena impeeriumi looja, tema ajal (460-429) ehitati välja Akropolisel Parthenon. Populist, Sparta vastane. Sõda Kreekas ja Egiptuses. Ateena toetas Pärsia-vastast ülestõusu Egiptuses, said 455 lüüa. Kalliase rahu. 449 lõpetas sõja ateenlaste ja pärslaste vahel Ateena mereliit - loodi 478 Delose (Ateena) liit - Egeuse mere äärsete ioonia linnriikide liit võitluseks Pärsia vastu. Liidu keskus ja liidukassa asupaik Apolloni pühamus Delosel. Liidukassat juhtis synedrion. Maks rahas - foros või pandi välja laevad. Kimoni juhtimisel saavutati edu. 450 liidukassa Ateenasse. Ateena domineerimine, liitlaslinnades aristokraatia vastuseis, kuna Ateena toetas demokraatlikke süsteeme liitlaslinnades
arvas, et on 10 taevakeha ja need liiguvad ringikujuliselt ümber keskse tule. Need taevakehad olid- päike, kuu, 5 planeeti, maa, kinnistähed ja kokku tuli neid 9. Siis leiti, et olemas on ka Antimaa, mis on teisel pool kesktuld ja st me teda maa pealt ei näe. Ta oli väga kuulus mees. Ta kuulus Krotoni aristokraatia hulka ja hiljem on andmeid, et nende salaühing kujunes poliitiliseks eliidiks. Kreeka-Pärsia suhted Otsustavad sündmused lõppesid 479; aastal 449 sõlmiti Kalliase rahu. Allikatest- meil on palju infot, aga sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. 546.a purustas Kyros Kroisose Lüüdia riigi. Väike-aasia linnad va Mileetos maksid Kroisosele andamit, algul pöördusid Kreeka linna Kyrose poole, et nad alluvad samadel tingimustel talle, mis Kroisosele. Aga Kyros keeldus ja vallutas need riigid. Ta üritas nendes linnades pärslaste toel võimule panna kohalikud türannid, kes olid Pärsia võimule lojaalsed. Pärslastele kujunes vastukaaluks Samose saar
Välispoliitika oli Sparta-vaenulik. 460 445 toimus esimene Peloponnesose sõda Ateenlaste (ja liitlaste) ning Spartalaste (ja liitlaste) vahel. Sõja algus oli ateenlastele edukas nad allutasid suure osa Kesk- Kreekast koos Teebaga. Samal ajal jätkus sõda Pärsia vastu. Ateenlased toetasid pärsia-vastast ülestõusu Egiptuses, kuid said seal 455 aastal hävitavalt lüüa. Pagendusest naasnud Kimon suutis pärslasi Küprosel võita. 449 sõlmitud Kalliase rahu lõpetas sõja ateenlaste ja pärslaste vahel. Peloponnesose sõja lõpus lõi Kesk-Kreeka Ateenast lahku. 445 sõlmiti 30 aastaks rahu, mis taastas sõjaeelse olukorra. Ateena ja Sparta võrdne vastasseis jäi püsima. 440dad 430dad aastad oli Periklese autoriteedi haripunkt Ateenas. Periklese eestvõttel alustati ulatuslikke ehitustöid akropolil. See tõi kaasa vastuseisu aristokraatlikes ringkondades. 443 pagendati aristokraatide liider Thukydides
490 eKr maabusid pärslased Atikas, kuid nende edasitung pandi seisma Maratoni lahingus. Kuningas Xerxese uus sõjakäik algas edukalt - Termopüülide lahingus said spartalased, ehkki avaldasid meeleheitlikku vastupanu, lüüa. Lüüa said ka Ateena väed. Kuid 480 kaotasid pärslased Salamise merelahingu. See oli kreeklaste, eriti Ateena suur võit. Ateena mereliidu loomine. Sõda jätkus, kuid pärslased ei suutnud päris Kreekas kanda kinnitada. 449/8 eKr sõlmiti Kalliase rahu, mis jättis Väike-Aasia kreeka linnad küll Pärsia ülemvõimu alla, kuid neile tagati ulatuslik autonoomia. Kujunes välja Ateena-Sparta diarhia – kahe linnriigi kaksikvõim (kaksik-hegemoonia) Kreekas. Tugevaimaks riigiks oli siiski Ateena, mis järk-järgult oli kujunemas Kreeka hegemooniks. Ateena mereliit muutus Kimoni ajal sisuliselt Ateena impeeriumiks, kus liidu liikmed säilitasid pigem autonoomia kui reaalse iseseisvuse. Kimoni imerialistlik poliitika
välispoliitikat: Ateenlased katkestasid liidu Spartaga ja sõlmisid liidu Sparta põlise vaenlase Argosega. Balkani-Kreekas kujunes tugev Sparta-vastane koalitsioon. Ateenlased saavutasid oma eesmärgi, hävitades ühe oma tähtsama kaubandusliku võistleja Aigina; saavutasid ülemvõimu Saroni lahel, kehtestasid oma võimu Isthmosel, Kesk-Kreekas ja mõnedes Peloponnesose linnades. Mereliidu kassa tuuakse Deeloselt Ateenasse. Kreeka-Pärsia sõjad lõpetatakse Kalliase rahuga 449. a. Nii Sparta kui ka Ateena on väsinud omavahelisest võitlusest ning otsustavad sõlmida kolmekümneaastase rahu Ephialtese seadusega lakkab areopaag Ateenas olemast tähtsaim riigiorgan. Selle funktsioonid anti osalt rahvakoosolekule, osalt viiesaja-nõukogule ja heliaiale (Ateena kõrgemale kohtule). Sellega likvideeriti viimased aristokraatliku võimu jäänused. Pärast Ephialtese surma hakkab tõusma Perikles. Ta oli antiikaja silmapaistvamaid riigimehi, hiilgav oraator
kindlus). Kuid Aasiast Egiptusse tunginud Pärsia vägi tõrjus ateenlased Memphisest välja, piiras nad ühel delta harude vahelisel saarel ja purustas rünnakuga (u. 454. a.). Hukkus tuhandeid ateenlasi. Ateenlaste ebaedu jäi aga ajutiseks. Pagendusest naasnud Kimoni juhtimisel suunduti edukale retkele Kyprosele, millega kindlustas ülemvõim merel. Kimoni surmaga Küprosel lõppes ka sõjategevus. Mõne allika teatel sõlmis Ateena riigimees Kallias Pärsiaga rahuleppe (449. a.). Kas see nn Kalliase rahu ka tegelikult sõlmiti oli vaieldav juba antiikajal, kuid kindel on, et sõda Ateena mereliidu ja Pärsia vahel oli selleks korraks läbi. Anatoolia lääne- ja lõunaranniku kreeka linnad olid Pärsia ülemvõimust vabad, kuuludes selle asemel enamuses Ateena mereliitu. Seevastu tabas ateenlasi ebaedu Peloponnesose sõjas. 446. a. lõid boiootlased Ateenast lahku (võimule tõusid Ateena-vastased oligarhid) ja purustasid ateenlaste väe. Ülestõus
annaabi.ee 
