Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Kallasrada- veekogu kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. Eraveekogu kalda kasutamist võib kitsendada seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Ühe kinnisasja piires oleval eraveekogul ei ole kallasrada, kui see veekogu ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Võõra metsa kasutamine- avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevas
ülemääraste kulutusteta . 17. Veekogu äärse kinnisomandi omaniku spetsiifilised kohustused Kaldaomanik ei või talle kuuluva veekogu osa kasutamisel halvendada teise kinnisasja seisundit ega kitsendada selle kasutamise võimalusi. Kaldaomanik ei või avalikus veekogus ja avalikult kasutatavas veekogus ehitada sildu või muid rajatisi, mis võiksid takistada veesõidukite liiklemist. Veekogu kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. 18. Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust Maaparandus käesoleva seaduse tähenduses on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine ning kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maatulundusmaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse suurendamiseks või keskkonnakaitseks
katkematult viie aasta jooksul nagu omanik · loodusvilja omandamisel heina äraniitmine jne Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele kehtestatud kitsendusi. Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Avalik-õigusliku isiku omandis olev veekogu on avalik. Kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks, mida võib kasutada igaüks. Maatükil kasvav mets ja looduslik taimestik on kinnisasja omaniku omand. 38 Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama. Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kustutamisega. Reaalservituut annab õiguse teha
omanik peab tagama piirimärkide säilimise, neid ei tohi muuta ega ümber paigutada. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses, ega põhjaveele. Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub omanikule. Kinnisomand ulatub mere rannajooneni. Kitsendused: · Ehitamine ja süvendamine on piiratud, kui see võib tekitada kahju naaberkinnistule · Avaliku tee kasutamist ei tohi piirata · Kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. · Metsa ja veekogude kasutamine 33 Servituudid Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Servituudi puhul eristatakse valitsevat kinnisasja ja teenivat kinnisasja. Teeniv kinnisasi on kinnisasi mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides. Servituudid liigitatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituudi mõiste ja sisu
Liinid). 18. Veekogu äärse kinnisomandi omaniku spetsiifilised kohustused Kaldaomanik ei või talle kuuluva veekogu osa kasutamisel halvendada teise kinnisasja seisundit ega kitsendada selle kasutamise võimalusi. Kaldaomanik ei või avalikus veekogus ja avalikult kasutatavas veekogus ehitada sildu või muid rajatisi, mis võiksid takistada veesõidukite liiklemist (AÕS § 160. Kaldaomaniku õiguste kitsendamine). Veekogu kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. §-s 142 (võõral maatükil viibimine) sätestatud kitsendused kallasraja suhtes ei kehti (AÕS § 161. Kallasrada). 19. Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust Maaparandus käesoleva seaduse tähenduses on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veereziimi kahepoolne reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning
Riigi valduses on sisemeri, territoriaalmeri ja teised piiriveekogud, aga samuti seaduses nimetatud veekogud. Kalda omanik ei või veekogu kasutamisel halvendada teise kinnisasja seisundit ega kitsendada selle kasutamise võimalusi. Kalda omanik ei või avalikuks veekogus ehitada sildu ega muid rajatisi, mis võiksid takistada veesõidukite liikumist. Veekogu kalda omanik peab jätma veekogu äärde kaldale kaldariba kallasrajana kasutamiseks. Kallasraja kasutamise kohta kehtivad võõral kinnisasjal viibimise reeglid, välja arvatud see, et seal ei või viibida öösel ilma omaniku loata. Eraveekogust võivad teised isikud kala püüda ainult omaniku loal. Siseveekogus võib kala püüda igaüks. Mitme kinnisasja piires asuvast veekogust võivad teised isikud kala püüda, kui nad ei tekita kinnisvarale olulist kahju.
Sel juhul on veekogu omanikul õigus seaduses sätestatud korras nõuda hüvitust. Kaldaomaniku õiguste kitsendamine. Kaldaomanik ei või talle kuuluva veekogu osa kasutamisel halvendada teise kinnisasja seisundit ega kitsendada selle kasutamise võimalusi. Kaldaomanik ei või avalikus veekogus ja avalikult kasutatavas veekogus ehitada sildu või muid rajatisi, mis võiksid takistada veesõidukite liiklemist. Kallasrada. Veekogu kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. Ühe kinnisasja piires oleval eraveekogul ei ole kallasrada, kui see veekogu ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Veeseadus kallasraja laius on: 1) laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; 2) teistel veekogudel 4 meetrit;
või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni. Seadusega kehtestatakse kinnisomandi kitsendustena rida nn naabrusõigusi, mis piiravad näiteks kinnisasjal ehitamist või süvendamist kui see võib tekitada kahju naaberkinnistule, keelavad kahjulike mõjutuste (gaasi, suitsu, auru, tahma jms) tahtlikku suunamist naaberkinnisasjale jne. Avalik-õigusliku isiku omandis olev veekogu on avalik. Kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. Kallasraja kohta ei kehti võõral kinnisasjal viibimise reeglid. Eesti Põhiseaduse kohaselt võib omandit võõrandada omaniku nõusolekuta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Sund- võõrandamise otsustamine on antud Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse
annaabi.ee 
