§ 34. Ranna ja kalda kaitse eesmärk on looduse kaitsmine ja kahjuliku inimmõju vähendamine. § 35. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused · Piiranguvöönd; ehituskeeluvöönd; veekaitsevöönd · Kõrgveepiir on rannas tavalisest veepiirist 1,5 meetrit kõrgemal asuv samakõrgusjoon. § 36. Vaba läbi- ja juurdepääsu tagamine Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. Kohalikud omavalitsused on kohustatud tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. § 37. Ranna ja kalda piiranguvöönd Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: · mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; · mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; · tiheasustusalal 50 meetrit § 39. Ranna ja kalda veekaitsevöönd
Eramaal võib liikuda päikesetõusust kuni loojanguni, kui sellega ei tekitata kahju maaomanikule või muule maavaldajale. Kui eramaa on tarastatud või liikumist keelava tähistusega, siis on selle läbimiseks vajalik omaniku luba. Piirdeks ei loeta ainult karjamaa tarastamiseks ehitatud lihtsat karjaaeda ja varisenud aeda. Maaomanikud või muud maavaldajad ei või keelata kaaskodanike liikumist avalikel ja avalikuks kasutamiseks määratud maadel, teedel ja veekogudel, samuti jääl ning kallasrajal. Looduses võib: 1. liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskade, paadiga ja ratsa kõikjal, kus see ei ole seadusega või seaduse alusel keelatud; 2. viibida kõikjal, kus on lubatud liikuminegi; 3. korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all; 4. kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel. Ei või: 1
Kallasrada (KeÜS § 38) Avalikult kasutatava veekogu ääres on veekogu avalikuks kasutamiseks jäetud kallasrada Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (ajutine kallasrada ). Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada (va § 38 lg 5 ja § 39 erandid) Kui ajutisel kallasrajal liikumine on takistatud, peab kaldaomanik tagama läbipääsu mujalt oma kinnisasjal, kui see ei ole talle ülemäära koormav Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest
Erateed – tähistatud (omaniku loal) ja tähistamata erateed ︎Liiklusmärk kehtib sõidukitele, kuid väljendab omaniku suhtumist võõrastesse Liikumine – eramaa Eeldatakse lubamist, kui maaomanik ei ole keelust selgelt teada andnud. Keeldu võib väljendada ka suuliselt. ︎Keeldu tuleb austada! Varem: Päikese loojumisest kuni päikesetõusuni võis eramaal viibida ainult maaomaniku loal. See keeld ei kehtinud aga kallasrajal, avalikul veekogul ja teel. ︎Nüüd: võib olla ka öisel ajal, va looduskaitse all oleval territooriumil kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. ︎Mastaabid linnas ja maal on erinevad! Maal algab kodu piir krundipiirist, mitte välisukse tagant! Õuealale, aeda, istandikku, jm. võib võõras minna ainult kindla põhjendusega, näiteks selleks, et küsida luba kalapüügiks, joogiveevõtuks, pikemaks telkimiseks, lõkketegemiseks jne.
1400 1200 1000 800 600 400 200 0 Allikas: Eesti Harrastuspüügi kvantitatiivuuring 2011 (CATI (Computer Assisted Telephone Interviewing)) 24 Igaüks võib veekogu ääres liikumiseks, viibimiseks kalastamiseks ja veesõidukite randumiseks kasutada ööpäevaringselt kallasrada, mille kaldaomanik peab vee äärde jätma. Siiski paljud kaldaomanikud pigem takistavad, kui soodustavad kallasrajal liikumist. Lisaks on puudu kalastajatele mõeldud infrastruktuuridest (paadislipid, parklad, juurdepääsud jne). Harrastuskalastajatele on kalandussektoris toimuva kohta jagatud teavet peamiselt internetikeskkonna, erinevate artiklite ja trükiste kaudu. Jagatud on erinevaid infobrosüüre, mille pluss on see, et neid saab jaotada otse sihtgruppidele. Peamiseks puuduseks on, et neis olev info vananeb suhteliselt kiiresti. Internetikeskkonda võib
eeskiri (asjaõigusseadus). See õigus ei laiene mootorsõidukitele väljaspool avalikke teid (kaitstavate loodusobjektide seadus). 98 Igaühel on õigus korjata metsamarju, seeni, lilli, sarapuupähkleid, ravimtaimi jt loodusande, kui seda tarastuse või sildiga ei keela maaomanik (asjaõigusseadus). Maaomanik ei tohi tõkestada inimeste pääsu avalikuks kasutamiseks määratud vee- kogude äärde: igaüks võib liikuda kallasrajal, randuda ning supelda ööpäev ringi. Silduda võib aga ainult sillaomaniku loal (asjaõigusseadus). Päikese loojumisest kuni päikesetõusuni võib eramaal viibida ainult maaomaniku loal. See keeld ei kehti aga kallasrajal, avalikul veekogul ja teel (asjaõigusseadus). Lõket võib süüdata ainult maaomaniku loal, välja arvatud ettevalmistatud ja viidaga tähistatud lõkkekohas (metsaseadus). Maaomanik peab võimaldama minna mööda kohalike tavade kohaselt väljakujunenud
Kallasrada (KeÜS § 38) Avalikult kasutatava veekogu ääres on veekogu avalikuks kasutamiseks jäetud kallasrada Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (ajutine kallasrada ). Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada (va § 38 lg 5 ja § 39 erandid) Kui ajutisel kallasrajal liikumine on takistatud, peab kaldaomanik tagama läbipääsu mujalt oma kinnisasjal, kui see ei ole talle ülemäära koormav Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest
Eramaal võib liikuda päikesetõusust kuni loojanguni, kui sellega ei tekitata kahju maaomanikule või muule maavaldajale. Kui eramaa on tarastatud või liikumist keelava tähistusega, siis on vajalik selle läbimiseks omaniku luba. Ainult karjamaa tarastamiseks ehitatud lihtsat karjaaeda ja varisenud aeda piirdeks ei loeta. Maaomanikud või muud maavaldajad ei või keelata kaaskodanike liikumist avalikel ja avalikuks kasutamiseks määratud maadel, teedel ja veekogudel, samuti jääl ning kallasrajal. Talvel võib jääl liikumist keelata või reguleerida Päästeamet. Igaühe liikumine ei ole siiski lubatud külvil, orasel, viljas, istandikus ja mesilas, samuti kohas, kus sellega võidakse tekitada omanikule kahju, kuigi alal puudub piire või keelav tähis. Suvel tuleb põldude vahel liikuda piki põllupeenart või mööda kuivenduskraavi kallast. Kõikidel avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel on igaühele kasutamiseks avatud vähemalt 4 m laiused kallasrajad
annaabi.ee 
