Karjamaapinda arvestatakse ühe hane ja kalkuni kohta 10 m2, kanale 1,5-2 m2. lindude karjamaa jagatakse 15-20 kopliks, ühes koplis karjatatakse linde 1,5-2 päeva. Lindudel on harjumus süüa rohtu väga madalaks. Lindude karjakoplid peaksid olema piiratud 1-1,5 m kõrguste võrktaradega. Linde karjatatakse päevas 9-12 tundi. Ööseks aetakse linnud varjualustesse või lauta. Joogiveetarve on väga suur hanedel. Kanadele ja kalkunitele arvestatakse vett 0,2-0,5 liitrit päevas. Lindude karjatamisperiood kestab 110-120 päeva.
Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7-kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Vutid Vuttide bioloogilised iseärasused Kõige väiksem kanaline. Kaalub 73...134 g. Elutseb maapinnal, lendab harva. Põldvutt ei moodusta alatisi paare. Kurnas 8...20 pruunitaustalist mustjaspruunide tähnidega muna. Haudumine kestab 15...17 päeva. Isaslinnud haudumisest ega poegade kasvatamisest osa ei võta. Taimetoidulised. Farmivutid raskemad, suuretoodangulised. Haudeinstinkt kadunud . Aastane munatoodang võib ületada 300 muna
Kasvukiirus. Söödaväärindus. Tapaküpsus. Toitumusaste. · Tapetud linnud. Tapasaagis. Liha kvaliteet. Sööda pärm. Sarnane proteiiniga võetakse kõikkidesse sööda segudesse 2-5% soodustab munevust, sisaldab B- rühma vitamiine. Lõss,vadak, kohupiim- tibudele. Hukkunud loomad liha- vajalik vet. Töötaja luba (kirjalik luba) ei tohi kasutada toorelt. Kasutatakse ka kala ja kala silo. Mineraal söödad väga tähtis eriti kalkunitele, kõige olulisem on kaltsium- teokarbid, kana muna koored, söödakriit. Kaltsiumi ja fosfori suhe söödas peab olema 3/1. kasutatakse sööda kondi jahu ja sööda fosfaati, lisaks lihakondi jahu ja kala jahu. Linnud vajavad ka naatriumi puudu olev osa kaetakse keedu soolaga 0.5% sega jõusöötades miksroelementidest olulisemd on raud, tsink, vask, mangaan, koobalt ning jood ja magneesium. Söödas segudes ühinditena jõusööda tehases
..4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Kalkunid on kõrgendatud tundlikkusega mitmesuguste stressorite, s.h. ümberpaigutuse ja veterinaarse töötlemise suhtes. Kalkunitelt on raske saada suurt heteroosiefekti. Neljaliinilise krossi korral peaks hübriidlindudelt saadav ökonoomiline efekt lähteliinidega võrreldes olema 12...18, kolmeliinilisel krossil 8...12 ning kaheliinilisel krossil 6...8%. Viimasel ajal kasutatakse rohkem kahe- ja kolmeliinilisi krosse või universaalseid liine. Vutid
..30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. 8 Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Kalkunid on kõrgendatud tundlikkusega mitmesuguste stressorite, s.h. ümberpaigutuse ja veterinaarse töötlemise suhtes. Vutid Vuttide bioloogilised iseärasused Kõige väiksem kanaline. Kaalub 73...134 g. Elutseb maapinnal, lendab harva. Levikuala Skandinaavia poolsaarest, Atlandi ookeani ja Vahemere saartest kuni Loode- Indiani, Põhja-Hiinani ja Jaapanini. Eestis kultuurmaastikel väikesearvuline haudelind.
piires. Eestis kasutatavad söödad Estfarm müüb: ·Täissööt kanatibudele 1-28 päeva. Sööt sisaldab koktsidiostaatikumi (naatriumlasalotsiid A (E763)) Avatec 150g ·Täissööt noorkanadele 71-112 päeva. Sööt sisaldab koktsidiostaatikumi (naatriumlasalotsiid A (E763)) Avatec 150g ·Täissööt kalkunitibudele 0-4 nädalat. Sööt sisaldab koktsidiostaatikumi (naatriumlasalotsiid A (E763)) Avatec 150g ·Täissööt kalkunitele I periood 5-8 nädalat. Sööt sisaldab koktsidiostaatikumi (naatriumlasalotsiid A (E763)) Avatec 150g Põllumehe kaubamaja müüb: ·Küülikute täissööt Kauno Grudai Magunum veterinaaria müüb: ·PD toit kääbusküüliku premium coniglietti. Organoleptiline lisand Karotinoidid · Karotinoidid - terpeenide (isoprenoidide) hulka kuuluvad tetraterpeensed ühendid,
..4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Kalkunid on kõrgendatud tundlikkusega mitmesuguste stressorite, s.h. ümberpaigutuse ja veterinaarse töötlemise suhtes. Kalkunitelt on raske saada suurt heteroosiefekti. Neljaliinilise krossi korral peaks hübriidlindudelt saadav ökonoomiline efekt lähteliinidega võrreldes olema 12...18, kolmeliinilisel krossil 8...12 ning kaheliinilisel krossil 6...8%. Viimasel ajal kasutatakse rohkem kahe- ja kolmeliinilisi krosse või universaalseid liine. Vutid
Karjamaapinda arvestatakse ühe hane ja kalkuni kohta 10 m2, kanale 1,5-2 m2. lindude karjamaa jagatakse 15-20 kopliks, ühes koplis karjatatakse linde 1,5-2 päeva. Lindudel on harjumus süüa rohtu väga madalaks. Lindude karjakoplid peaksid olema piiratud 1-1,5 m kõrguste võrktaradega. Linde karjatatakse päevas 9-12 tundi. Ööseks aetakse linnud varjualustesse või lauta. Joogiveetarve on väga suur hanedel. Kanadele ja kalkunitele arvestatakse vett 0,2-0,5 liitrit päevas. Lindude karjatamisperiood kestab 110-120 päeva. 81)Heinategemine Rohumaade kasutamine Peab olema reeglipärane. Varase arengukiirusega rohustuid tuleb suve jooksul karjatada 5-7 korda. Ära söödud rohu kõrgus ei tohiks olla väiksem aluskõrrelistel 2-3 cm ja pealisk 5-6 cm. Kõige madalamat ärasöömist talub ainult karjamaaraihein. Vaheaeg karjatamisel peab suve esimesel poolel 15-20 päeva ja teisel päeval 25-30 päeva
..12-nädalase kalkunitibu kohta 0,13 m2. 15. nädalast alates kuni realiseerimiseni peaks rasket tõugu emaskalkuni kohta olema põrandapinda 0,37 ja isaskalkuni kohta 0,46 m2. Kerget tõugu noorkalkuneid võib selles vanuses pidada 4 lindu ruutmeetril. Suurendatud paigutustiheduse korral arenevad kalkunitibud halvemini, nende aktiivsus, juurdekasv ja söödaväärindus langeb. Kui võimalik, soovitatakse suveperioodiks lindla juurde ehitada kalkunitele jooksuaed 2-4 m2 kalkuni kohta. Paigutustihedusest oleneb otseselt kalkunite sööda- ja joogifrondi pikkus. Esimesel kahel elunädalal on kalkunitibude termoregulatsioon veel välja kujunemata, mistõttu tuleb eriti hoolikalt jälgida nii ruumi kui ka kunstema all olevat temperatuuri. Üldiselt peab kalkunitibude kasvatamisel nii ruumi kui ka kunstema alune temperatuur olema veidi kõrgem kui kanatibude kasvatamisel. Kalkunitibusid
annaabi.ee 
