Väljaveetavad kaubad – a) tselluloos b) paber c) mööbel Suurimad puidukombinaadid asuvad Botnia lahe rannikul. Suurim keskus: KEMI Keemiatööstus Naftasaadused Väetis jne Kergetööstus Keskus: TAMPERE Tekstiili ja rõivatööstuse disain REGIOONID Edelasaarestik Soome edelarannikul on meres palju SKÄÄRE (väikesi kaljusaari). Need jagunevad kahe saarestiku: TURU SAARESTIKU ja AHVENAMAA vahel. On populaarne puhke- ja turismipiirkond. Pehmema kliima tõttu on arenenud puuviljakasvatus. Lõuna-Soome Siia jäävad Soome suurimad linnad. On Soome tähtsaim tööstuspiirkond ja ka põllumajandus on kõrgel järjel. Järvedemaa Peamiseks tegevusalaks on turism, puhkemajandus ja ka metsandus. Tampere ümbrus on vana tekstiiltööstuskeskus.
kuhjub kohtades, kus rannajoon muudab suunda. 17.Kirjelda fjordrannikut. Kus esineb? Fjordid on liustike kulutatud järskude veergudega U-kujulised orud, mis jäid vee alla, kui meretase tõusis ja tekkisid kitsad sügavad lahed, mis ulatuvad kaugele sisemaale. Esinevad Norras, Uus-Meremaal, Tsiilis. 18. Kirjelda skäärrannikut. Kus esineb? Mandriliustiku kulutusala osalisel üleujutamisel on kujunenud skäärrannikud, kus kristalsete kivimite kõrgemad osad ulatuvad üle veepinna, moodustades kaljusaari ehk skääre. 19.Millest on tingitud tõusud ja mõõnad? Esinemissagedus ja kasutusvõimalused. Tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike. 20. Liustike liigitus, erinevused. Mandriliustikud ja mäeliustikud Mäeliustikud tekivad ainult mägedes( kus jää ja lumemass valgub mööda mäenõlvu alla) aga mandriliustikud tekivad nii mäestikes kui ka ulatuslikel
on õhurõhk kõrgem kui servadel. KÜLM FONT - Pealetungiva külma õhumassi kokkupuutejoon sooja õhumassiga. SOE FONT - Pealetungiva sooja õhumassi kokkupuutejoon külma õhumassiga. ISOTERM - Ilmakaardi joon, mis ühendab sama temperatuuriga punkte. RIIMVESI - Vähesoolane vesi, mis on tekkinud mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel. SKÄÄRRANNIK - Kulutusrannik, kus esineb palju väikeseid kristalsetest aluskorra kivimitest koosnevaid kaljusaari. VALGLA - Maa-ala, millelt mingi veekogu või selle osa saab oma vee VEELAHE - Kõrvuti paiknevaid valglaid eraldav looduslik piirjoon. PÕHJAVESI - Maasisene vaba vesi, mis täidab kivimite ja setete poore, lõhesid ja muid tühimikke. VETT LÄBILASKVAD KIVIMID JA SETTED - Jämedateralised setted ja poorsed kivimid, läbi mille vesi maapinnas sügavamale vajub. VETTPIDAVAD KIVIMID JA SETTED - Peeneteralised setted ja tihedad aluspõhjakivimid, millest allapoole põhjavesi ei vaju.
Riff rahu, üksteisele kinnitunud organismide (korallid, lubivetikad, käsnad jt.) lubiskelettidest moodustunud merepõhjakõrgendik. Rifikõvik tänapäeva pinnamoes esinev, kõvadest rifikivimitest moodustunud aluspõhjakõrgendik. Rändrahn mandrijää poolt oma esialgsest asukohast kaugele kantud suur kivi. Silekalju kulumiskindlatest kristalsetest kivimitest koosnev kaljurünk või küngas, mille liustikujää on siledaks lihvinud; moodustavad rannikumeres kaljusaari ehk skääre; Eestis kutsutakse ka ,,oinapeadeks". Siluri klint ka Gotlandi Lääne-Eesti klint; Balti klindist lõunas paiknev Siluri kivimite astangute süsteem, mis algab Gotlandi saare lähistel ja on jälgitav kuni Lääne-Eesti mandrialani. Sinisavi Alam-Kambriumi sinakasroheline kuni lillakaskirju savi; kuni 90 m paksuse savilasundi ülemine osa paljandub Põhja-Eesti klindi jalamil. Stratotüüp tüüpläbilõige geoloogilise alajaotuse või selle piiride iseloomustamiseks.
ja Taani; kogupindala on 1257 miljonit ruutkilomeetrit, rahvaarv 24 miljonit.(1) Suurem osa Põhja-Euroopast jääb Skandinaavia poolsaarele. Rannajoont liigestavad kitsad, sügavad ja käänulised, kõrgete püstloodsete kallastega lahed fjordid. Fjordid on kujunenud Skandinaavia mäestiku lõhestavate murrangute kohale. Jääajal jää süvendas ja laiendas murranguid, hiljem ujutas meri nad jälle üle. Piki rannikut on väga palju väikesi kaljusaari. (2) Idaosa on hoopis tasasema pinnamoega, kuid koosneb vanadest kristalsetest kivimitest graniitidest ja gneissidest. Seal leidub rikkalikult raua- ja värviliste metallide maaki, kõikjal on graniit ja muud ehituseks sobivat materjali. (2) Aastane sademete hulk on u. 500 600 mm. Sademed ei aura täielikult ja madalamatesse kohtadesse on tekkinud rohkesti soid. Soode teket soodustab ka kristalsetest kivimitest aluspõhi, mis ei lase sademetel sügavamale imbuda. Samuti on
kaunid meie keeles ja looduses, lubab rahvusparkidel, loodus- ja maastikukaitsealadel. keskkonnaregister 01.01.2010 looduskaitseseadus neid kutsuda üpris Pole juhus, et tänapäeva looduskaitse ajaarvamist igaval moel: seadusesilma ees on nad kaitstavad alustatakse just esimese kaitseala loomisest: 1910. loodusobjektid. aastal rajati väikesi Vaika kaljusaari hõlmav Vilsandi looduskaitseala Saaremaa läänerannikul. Selleks, See mõiste hõlmab palju erinevat. Kaitstav et ühildada meie looduskaitsesüsteemi Euroopa loodusobjekt võib olla üksainus põline tamm, Liidu loodushoiu põhimõtetega, lisati viimasesse
tekivad juba suuremad saared, mandriga kokkukasvamisel aga poolsaared. Skandinaavia poolsaare idarannikut iseloomustavad skäärid. Need on võrdlemisi madalad rannalähedased peamiselt kristalsetest kivimitest koosnevad kaljusaared ja saarestikud. Selline rannik on väga iseloomulik Soomele ja Rootsile. Eriti palju skääre on Põhjalahe suudmes - Ahvenamaa ja Stockholmi skäärid, ka Lõuna-Soome rannikul on neid kümneid tuhandeid. Kui Soome lahe lõunarannikul näeme mandrijää lihvitud kaljusaari, skääre ja graniitrahnusid, siis Eesti põhjarannik on suurte avatud lahtedega, sirgejooneline ja vaid üksikute saartega. Eesti rannikut ilmestavad pangad, moodustades sellest olulise osa. Neist tuntuim on mööda Põhja-Eestit looklev Balti klint, mis Eesti aladel kulgeb Osmussaarest Narvani, hõlmates umbes veerandi kogu Balti klindi pikkusest (1200 km). Põhja-Eesti pankrannikut iseloomustab astangulisus, mille kujunemisel on olnud määravaks
annaabi.ee 
