Juust Iris Kivisalu Mis on juust? Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juustu liigid Toorjuust on kalgendatud piimhappe abil, ilma laabita.Toorjuust sisaldab kuni 80% vett ja on enamasti väherasvane. Toorjuustud on pehme, kreemja või sõmera struktuuriga ning neil on enamasti mahe maitse. Seda kasutatakse küpsetamisel ja magustoitudes. Koorejuust Cottage Quark Pealtvalminud pehme juust Juust on kaetud pealt hallitusekihiga, mis on küll söödav, kuid reeglina liiga intensiivse maitsega. Camembert Brie Brillat-Savarin Coulommiers
energiat andvaid süsivesikuid. Sojas on rohkesti vitamiine, üksi närvisüsteemile väga vajalikku B1 vitamiini on sojas kaks korda rohekm kui näiteks lehmapiimas. Eriti palju on sojas kaaliumi, kaltsiumi, fosforit ja rauda. Soja tarvitamisel kestab täiskõhutunne kauem ning ühtlasi tekitab soja sokolaadile sarnaselt rahuldus- ja heaolutunde. Väga tuntuks on läänemaailmas saanud tofu ehk sojajuust. Sojast valmistatud kalgendatud juustutaolist massi tarbitakse Hiinas juba 2000 aastat, Jaapanis mõned sajandid vähem. Arvatakse, et eeskätt tänu tofule on need ebasoodsates tingimustes ja kokkusurutult elanud rahvused suutnud tänini säilida tugevate ja elujõulistena. Tofu pakub läänemaailma jaoks lausa ideaalset kooslust: ohtrasti valku, vitamiine, mineraale ja kiudaineid, energiakogus on aga äärmiselt madal, vähem kui 1 kalor grammi kohta. Peaaegu olematu on ka tofu maitse,
Edvin Sild K-16B September 2017 JUUST ... on valgu ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse-, pühvli-, või lambapiimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise või saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juuste liigitatakse niiskusesisalduse järgi. Kõva juustu niiskusesisaldus on kuni 30% ning pehmel ja toorjuustus on kuni 80% Toorjuust Toorjuust on kalgendatud piimhappe abil. Seda juustu ei laagerdata , vaid ainult nõrutatakse. Toorjuust sisaldab 80% vett ning enamasti väherasvane ( 0,1-13 %). Ta on pehme kreemjas või sõmera struktuuriga ja enamasti mahe maitsega, Toorjuustu kasutatakse küpsetamisel ja magustoitudes. Koorejuust Cottage Mascarpone Quark Venitatud juust Juustumassi leotatakse , sõtkutakse ja venitatakse kuni vajaliku konsistentsini. See annab juustule kergelt kummise struktuuri. Näiteks: Mozzarella
http://www.youtube.com/watch?v=4HFVUQq0HdY Juust Juust on kõrge toiteväärtusega, kergesti omastatav valgurikas piimatoode, millele on iseloomulik suur kaltsiumisisaldus, madal niiskusesisaldus ja suhteliselt pikk säilivusaeg. Juustu liigitus Juustu liigitatakse pamiselt kõvaduse ehk veesisalduse järgi. Lisaks kõvadusele liigitatakse juuste veel: Rasvasisalduse järgi Valmimise tingimuste järgi Tekstuuri järgi Soolasisalduse järgi Tooraine alusel Toorjuust Toorjuust on kalgendatud piimhappe abil, ilma laabita. Toorjuustu ei laagerdata, vaid ainult nõrutatakse. Click to edit Master text styles Sisaldab kuni 80% vett ning on Second level enamasti väherasvane. Third level Toorjuust on pehme ja kreemjas. Fourth level Maheda maitsega. Fifth level Laagerdamata venitatud massiga juust Juustumassi leotatakse ning Mozzarella sõtkutakse ja venitatakse kuni
kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik. Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar, Parmesan. Noored lõikejuustud on pehmemad ja mahlasemad kui kõvad. Nende hulka kuuluvad Gouda ja Edam, mis on vahata ning Tilsiter, mis on vahaga. Lihtsam juustu selgitus pärineb Saksamaa 1976. aasta juustumäärusest: ,,Juustuks nimetatakse tooreid või erinevate valmimisastmete juures olevaid tooteid, mida valmistatakse kalgendatud juustukõlblikust piimast." Juust on kontsentreeritud piimatoode, mida hinnatakse tema toitvuse, kauaaegse säilivuse ja hea maitse tõttu. Ta sisaldab kergesti omastatavaid ja täisväärtuslikke valke, erinevaid piimarasvu, mineraalaineid ja vitamiine (A, B ning D-rühma vitamiine). Väärtuslikum osa juustust ongi tema valgud. Lisaks on juustus rikkalikult kaltsiumi ning fosforit. Juustutegemine on vana viis piimas leiduvate kasulike ainete säilitamiseks. Kohalikule
Sojaubade kasutamine Sojapiimast valmistatakse veel jogurtit ning tofut (toorjuust). Jogurt on hea omastatavuse ja mõnusa konsitentsiga. Maitsestamata jogurtit võib kasutada nagu tavalist hapukoortki, segades sinna hulka erinevaid ürte, maitseainesegusid, marju vm. Sojaubade kasutamine Tofu ehk soja toorjuust on sojaubadest valmistatud toode, mis asendab liha, muna ja juustu. Sobib kasutamiseks vormiroogades ja suppides. See kalgendatud juustutaoline mass on ideaalse koostisega – palju valke, vitamiine, mineraal- ja kiudainied, kuid minimaalselt energiat. Tofu on oma maitselt suhteliselt neutraalne ning seetõttu saab tofut sobitada meie traditsiooniliste toitudega. Eestis müüakse suuremalt jaolt pehmet tofut ning seda võib võrrelda lehmapiimast valmistatud kohupiimaga. Tofut võib kasutada iseseisva toiduna, toorsalatites koos aed- ja puuviljadega, kuid võib lisada hakk-kotleti tainale ja küpsetistesse.
Probleemid mineraalainete kättesaamisel (kaltsium, raud, jood, seleen, tsink). Võib tekitada kasvueas olevatel lastel arenguhäireid. Loomset päritolu toidust ja soolast täielik loobumine võib viia tõsiste tervisekahjustusteni. Ka taimed on elus! Sojatooted Sojatooted on head loomset päritolu toitude asendajad. Sojatoodete valgu bioloogiline väärtust on lähedane liha ja muna omale. Tuntum sojatoode on tofu ehk sojajuust, ms on kalgendatud juustutaoline mass. Sojatooted on väherasvased, näiteks tofu rasvasisaldus on umbes 5%. Sojaõli on üks vähestest laialdaselt kasutatavatest taimeõlidest, mis sisaldab alfalinoleenhapet, mis kuulub oomega-3-rasvhapete hulka. Sojaoad sisaldavad isoflavoone, mis on taimse päritoluga naissuguhormoonide sarnased ühendid, seega meesterahvad peaksid rohket sojatoodete tarbimist vältima. Katseklaasiliha Katseklaasi liha on liha, mis ei ole pärit elusalt loomalt, vaid kasvatatud
nende piimasortide segust hapendamisel seente, pärmi ja bakterikultuuride toimel või laabifermendi abil valmistatav valgu- ja rasvarohke piimatoode. Pärast suurema osa vadaku eemaldamist süüakse järelejäänud segu kas toorelt või erinevate valmimisastmete juures." (Meyers Enzyklopädisches Lexikon, 1975.) Lihtsam juustu selgitus pärineb Saksamaa 1976. aasta juustumäärusest: ,,Juustuks nimetatakse tooreid või erinevate valmimisastmete juures olevaid tooteid, mida valmistatakse kalgendatud juustukõlblikust piimast." Vaieldakse selle üle, kui palju juustusorte maailmas üldse valmistatakse. On pakutud, et sortiment ulatub 4000ni. Kõige rikkalikum on juustusortide valik Prantsusmaal ja Saksamaal. Kunagine Briti peaminister Sir Winston Churchill kaebas juustuvaliku mitmekesisuse üle. Tema leidis, et maad, kus on palju juustusorte, pole võimalik valitseda. Tegelikkuses on juustusorte ja selle kohalikke variatsioone vaid 250 ümber
annaabi.ee 
