rindele 22 juunil kell 300Koos soomusrongi nr 2 dessandiga asus ta paar kilomeetrit põhja pool Loode jaama otse vaguneist energiliselt vastukallaletungile Berzu kõrtsi ja Skangali mõisa suunas Mõlemad asulad vallutati suuremate raskusteta Kallaletungi toetas 3 suurtükiväepolgu 2patareiMeie kätte langes sakslaste patarei, mille hobused olid meie tulega hävitatud Kuid mõnesuguste segaduste tõttu edu arendamisel ei asunud kalevlased kohe korraldama mõisa kaitset Seda kasutas Landeswehr viivitamatult ning vallutas kiire vastulöögiga mõisa uuesti Taandudes suutsid kalevlased endiga kaasa võtta vaid ühe sõjasaagiks võetud suurtüki Umbes kella 7 paiku korraldasid kalevlased mõisast põhja pool end uueks kallaletungiks, millega tõkestasid lõplikult vastase edasitungi põhja poole 1polgu II pataljon, kelle rindele saabumist diviisi juhatus ootas pikisilmi, jõudis polk O Heinze juhatusel
Kalevlaste Maleva saabus rindele 22. juunil kell 3.00.Koos soomusrongi nr. 2 dessandiga asus ta paar kilomeetrit põhja pool Loode jaama otse vaguneist energiliselt vastukallaletungile Berzu kõrtsi ja Skangali mõisa suunas. Mõlemad asulad vallutati suuremate raskusteta. Kallaletungi toetas 3. suurtükiväepolgu 2.patarei.Meie kätte langes sakslaste patarei, mille hobused olid meie tulega hävitatud. Kuid mõnesuguste segaduste tõttu edu arendamisel ei asunud kalevlased kohe korraldama mõisa kaitset. Seda kasutas Landeswehr viivitamatult ning vallutas kiire vastulöögiga mõisa uuesti. Taandudes suutsid kalevlased endiga kaasa võtta vaid ühe sõjasaagiks võetud suurtüki. Umbes kella 7 paiku korraldasid kalevlased mõisast põhja pool end uueks kallaletungiks, millega tõkestasid lõplikult vastase edasitungi põhja poole 1.polgu II pataljon, kelle rindele saabumist diviisi juhatus ootas pikisilmi, jõudis polk. O. Heinze juhatusel Volmarisse 22
võidetud 1924 aastal Aleksander Kolmpere odaviskes, 1952 ja 1956 Bruno Junk käimises, 1980 ja 1988 Juri Tamm kettaheites, 2004 Aleksander Tammert kettaheites. Kokku on Eestil kergejõustikus 3 kuldmedalit, 2 hõbemedalit, 6 pronksmedalit. Järvamaa kergejõustikul on pikk ja märkimist vääriv ajalugu. Kergejõustiku alged Järvamaal ulatuvad eelmise sajandi algusesse. Järvamaa kergejõustiku sünniloo alguseks võiks pidada 1912. aastat, kui Paides tutvustasid kalevlased Johannes Villemson ja Leopold Tõnson kuidas kivi tõugata, kepiga hüpata ning muid seninägemata spordiharrastuse võtteid. Paidest, Koerust, Jänedalt, Järva-Jaanist, Amblast, Tapalt, Lehtsest, Türilt ja mujalt pärineb mitmeid tuntuid kergejõustiklasi, kes hiljem jõudnud vabariigi paremikku ja isegi olümpiamängudele. Praegugi on Järvamaal tugevad kergejõustiku treeningud ning seal on hästi arenetud.
Masinaklasse oli kokku kümme, eraldi oli ka kolm naisvõistlejate klassi. Eestlastest krooniti kodurajal tsempioniteks 500cc Johannes Tomson ja korvisõidus Feliks Sildver koos Hasso Nigulasega. See võistlus jättis Eesti motospordi ajalukku sügava jälje. Aastal 1948 muudeti mootorrattaspordialast tegevust. Moodustati vastavad seksoonid ja klubid spordiühingute juurde kes hakkasid motospordiga tegelema, ennem tegi seda Vabariiklik Auto-Motoklubi. Esimese motoklubi asustasid kalevlased peale seda aga spartaklased ja tööjõureservlased. Samuti hakati ka Nõukogude Liidus võistlema ainult kodumaiste masinatega. Need kaks muudatust panid noori rohkem motospordi vastu huvi tundma. Aastal 1949 tehti Eestis algust talikrossi võistlustega, mis täpsemalt toimusid Mustamäel. Võistlejad sõitsid kuues masinaklassis. Peale seda alustati juba 1951.aastal Tallinnas ka esimeste meistrivõistlustega talikrossis. Läbida oli vaja kümne kilomeetrine rada
pärast seda selgitati meistrid ka motokrossis.Pirita-Kose ringteel tuli läbida sõitjatel kaks korda jõgi.Kokku oli võistlejaid 104,neist kümme õrnema soo esindajat.Sama aasta lõpus sõideti Pirital veel krossi, aga jõgede ületamised jäeti ära. 1948. aastal muudeti mootorrattaspordialast tegevust.Kui seni tegeles Vabariiklik Auto-Motoklubi,siis nüüd moodustati vastavad sektsioonid ja klubid ka spordiühingute juurde.Esimese motoklubi asutasid kalevlased ,seejärel spartaklased ja tööjõureservlased.Nõukogude Liidus hakati võistlema ainult kodumaistel masinatel.Peale kahte muudatust liitusid mootorispordiga palju noori. 1949. aastal sõideti Eestis esmakordselt talikrossi Mustamäel.Sõideti kuues masinaklassis ja erinevalt suvekrossist jõudis enamik võistlejatest finisikanga alt läbi. Neljakümnendate aastate lõpul hakati mootorispordiga tegelema ka mujal Eestis.Harrastajaid leidus Viljandis,Pärnus,Rakveres,Tartus.Eriti agarad olid
22. juunil algas eestlaste vasturünnak, mis oli igati edukas. Kui 23. juuni hommikul asusid eestlaste väed uuesti rünnakule, olid sakslased juba põgenemas. Seega otsustav, dramaatiline lahing Võnnu linna (Läti Cesise) vabastamiseks oli 22. ja 23, juunil 1919. aastal. Võnnu lahingus sõdis mõlemal poolel kuni 6000 meest. Oma nime jäädvustasid "marmortahvlile" kolm Eesti dessantpataljoni: Julius Kuperjanovi partisanid, Anton Irve soomusronglased ja Kalevi malev. Kalevlased, kuperjanovlased ja soomusronglased võitlesid kõigis Vabadussõja kriitilisemates lahingutes, sageli kõik kolm koos, nagu Võnnu all. Neid juhatas kindral Põdder. Landeswehri purustamisega Võnnu lahingus oli likvideeritud kõige tõsisem oht. Ühtlasi oli tasutud Saksa vallutajatele nn. Paala lahingu võlg, s.t. kaotus Saksa ordurüütlitele Eesti muistse vabadusvõitluse kõige saatuslikumas lahingus Paala jõel aastal 1217, peaaegu täpselt 700 aastat varem
(2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM võistlustelt võitnud ligi nelikümmend medalit. Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja meil on sellel alal pikaajalised traditsioonid. Järvamaa kergejõustikul on pikk ja märkimist vääriv ajalugu. Põgus pilk möödunule kinnitab, et kergejõustiku alged Järvamaal ulatuvad eelmise sajandi algusesse. Järvamaa kergejõustiku sünniloo alguseks võiks pidada 1912. aastat, kui Paides tutvustasid kalevlased Johannes Villemson ja Leopold Tõnson kuidas kivi tõugata, kepiga hüpata ning muid seninägemata spordiharrastuse võtteid. Paidest, Koerust, Jänedalt, Järva-Jaanist, Amblast, Tapalt, Lehtsest, Türilt ja mujalt pärineb mitmeid tuntuid kergejõustiklasi, kes hiljem jõudnud vabariigi paremikku ja isegi olümpiamängudele. Retlast pärit Laine Erik-Kallas on Eesti kõigi aegade parim naiskergejõustiklane, kes on olümpiamängudel võistelnud koguni kaks korda. 1932
22. juunil algas eestlaste vasturünnak, mis oli igati edukas. Kui 23. juuni hommikul asusid eestlaste väed uuesti rünnakule, olid sakslased juba põgenemas. Seega otsustav, dramaatiline lahing Võnnu linna (Läti Cesise) vabastamiseks oli 22. ja 23, juunil 1919. aastal. Võnnu lahingus sõdis mõlemal poolel kuni 6000 meest. Oma nime jäädvustasid "marmortahvlile" kolm Eesti dessantpataljoni: Julius Kuperjanovi partisanid, Anton Irve soomusronglased ja Kalevi malev. Kalevlased, kuperjanovlased ja soomusronglased võitlesid kõigis Vabadussõja kriitilisemates lahingutes, sageli kõik kolm koos, nagu Võnnu all. Neid juhatas kindral Põdder. Landeswehri purustamisega Võnnu lahingus oli likvideeritud kõige tõsisem oht. Ühtlasi oli tasutud Saksa vallutajatele nn. Paala lahingu võlg, s.t. kaotus Saksa ordurüütlitele Eesti muistse vabadusvõitluse kõige saatuslikumas lahingus Paala jõel aastal 1217, peaaegu täpselt 700 aastat varem. Ka Paala
paisata PA väeosadele Petogradi all. Rindejoone tagant tuli kiri Leonhard Ritilt (eesti punased), kes andis kirjas teada, et teda on vennatapusõda ära tüüdanud ja nad on otsustanud üle tulla. Teave Riti kirjast edastati ülemjuhatusele, Tallinnas võeti seda tõsiselt. Kiires korras uued väeosad, uueks tähtpäevaks 24.mai. punaste kaitseliinides tühik, seda kasutades rahvavägi Pihkva suunas. Soomusrongid, kalevlased, kuperjanovi partisanid. Kuna punaste kaitseliin oli lõhutud, tekitas valgete ilmumine suurt segadust, paljud põgenesid. 24.05 võtsid soomusrongid enda alla Irgoska raudteejaama. Kuperjanovi partisanid jõudsid esimesena Pihkvasse 25.05. Moglinos võitlus soomusrongide vahel. PA oli sellest löögist väga vapustatud ja ei osutanud vastupanu Velikaje jõel. 31.05 anti Pihkva linn üle vene valgete väesalga juhile Bulak-Balahhovitsile
annaabi.ee 
