aastal positiivsed määrused- 1765. aastal aprillis kinnitas Browne, ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Pietism- juba Põhjasõja-aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaalt alguse saanud uue usuvoolu Hernhuutlased- vennastekogudused, mille kaudu liikusid pietistlikud ideed rahva sekka, kui pietism jäi rohkem haritud teoloogide pärusmaaks. Vennastekogudused- hernhuutlased ratsionalism- 18.saj teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uues usuvoolu. Kalendrikirjandus- sisaldasid rohkesti näpunäiteid ja nõuandeid küll põllupidamise, küll arstimise valdkonnast. Ilmaennustus terveks aastaks. Astroloogilised nõuanded. "iggaüks..."- 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...", millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. vallakohus- alamastme kohus, mis lahendas talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju.
inimeste elamine teiste hulgas jne. Kõige olulisemat minu meelest: teadmatust nakkuse mehhanismi suhtes mainib autor samuti korduvalt. Samuti kogemustele ja uskumustele põhinevaid ravimismeetodeid. Millest autor ei kirjuta? Juttu võiks olla pisut ka kalendrikirjandusest. Kalender oli küll rohkem maarahvale suunatud, kui ju luges seda ikka ka linnainimene. Ilmumise algusest (18.saj.algus) 19. sajandi keskpaigani pakkus meditsiiniline kalendrikirjandus peamiselt profülaktilisi õpetusi. Aktuaalsed olid hügieeni ning tervislike eluviiside populariseerimisega seotud teemad, leidus ka konkreetseid haigusi käsitlevaid artikleid. Rõhutasid ju tolleaegsed uurimused nimelt neid lünki lihtrahva tervishoiukorralduses. Vältimatult soovitati tohtri poole pöörduda luumurdude, nihestuste ja marutõbise koera hammustuse puhul. Vaimulike kirjutatud arstiteadusliku sisuga artiklid rõhutasid haiguste ennetamisena veel jumalakartlikkust ja vagadust.
T.Helle. Hernhuutlased- Talurahva hulgas levinud usk, mis levitas pietistsmi ideid. Rõhku pandi kõlblikule eluviisile, paljud kõrtsid suleti. Vennastekogudused- Hernhuutlaste kogudused, levitasid pietistsmi ideid. Rõhku pandi kõlblikule eluviisile, paljud kõrtsid suleti. Ratsionalism- Usuliikumine, mis taunis Baltikumis valitsevat pärisorjust. Jutlustajad pakkusid sageli kasulikke teadmisi ja tarku nõuandeid. Kalendrikirjandus- Talurahvale mõeldud lugemismaterjal, mis sisaldas rohkesti näpunäiteid ja nõuandeid. "iggaüks..."- 1802. ja 1804. aasta talurhvaseadused, mille tähtsaimaks punktiks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Vallakohus- Talurahvakohus, mille kohtumeesteks olid talupojad ise. Suuresti oli see mõisniku kontrolli all, kuid siiski suur samm talurahva eneseteadvuse ja õiglustunde kasvatamisel. Nekrut- Vene sõjaväes aega teeniv meessoost isik.
o kujundas arusaama raamatukeelest ja stiilist, mis jäi kasutusele kogu 18. sajandi vältel, kogu järgnev kirjakeele traditsioon tugineb suuresti piiblile 8. Ilmaliku kirjanduse (rahvavalgustusliku ja ilukirjanduse) sünd (õp lk 90- 93, teada siin nimetatud liike ja autoreid) ● Pietistlik tundeline jutukirjandus - Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holtz ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce ● Kalendrikirjandus - 18. saj algul (1819) hakkas ilmuma eestikeelne kalender, milles info maailma asjade kohta ja praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja majandamiseks ● August Wilhelm Hupel ja Põltsamaa nädalakiri „Lühhike öppetus“ - Selles nädalakirjas pakutakse nii inimeste kui ka loomade tarbeks mõeldud ravimisõpetusi, antakse nõu hügieeni, tervishoiu ja ravimtaimede kasutamise kohta, mõistetakse hukka
Kolmas kandja, mille kaudu rahvuslik ideoloogia reformeerumine hakkas tekkima on ajakirjandus. 1766 Stielde arstiteaduslik ajakiri Põltsamaal välja antud, 19.saj algul Masipu Maarahva nädalaleht. Valgustusliku iseloomuga. Ühelt poolt Piibel ja teiselt poolt ajakirjandus, mis mõjutatud euroopa valgustuse poolt. 18.sajandist: mitmesugused kodu- ja käsiraamatud. Esinadasid valgustuslikku literatuure. Iseseisev kultuurikanal, mille tähendust ei saa alahinnata- KALENDRID. Kalendrikirjandus. Jätkub kuni 21.sajandini. 9. Eesti kultuuriavalikkuse kujunemisest ("Beiträgedest" Eesti Kirjameeste Seltsi ja Vanemuise seltsi tegevuseni, aga ka kõigest sellest. Mis jääb sinna vahele) · Johann Heinrich Rosenplänter oli Liivimaa kirikuõpetaja ja kirjamees. Ta andis 1813 1832 oma kulul välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja "Beiträge zur genaueren Kenntniss der esthnischen Sprache" ("Lisandusi eesti keele lähemaks
kust hakati uut õpetust levitama. Innukale kihutustööle pakkusid soodsat pinda meie selleaegsed kiriku ja haridusolud: Põhjasõda oli hävitanud rootsiaegsed reformi algatused, nii et pärisorjusse surutud talupoeg ei mõistnud enam kõige lihtsamaidki ristiusu põhitõdesid ning oli pastori teadmata andunud suuremas ulatuses katoliiklike tähtpäevade pühitsemisele, ohverdamisele pühades paikades ja igasugustele muudele paganlikele uskumustele. Kalendrikirjandus 1731 aastast on säilinud vanim teada olev eestikeelne rahvakalender ,,Eesti-Ma Rahwa Kalender". Kalender ei olnud talupojale tähtis ainult ajaarvamise vahendina, vaid ka selles leiduva lugemismaterjali tõttu. Lugemiseks pakutakse peamiselt piiblilugusid. 18 sajandil olid kalendrid talurahva kõige loetum kirjavara. Hupel Valgustusaja esindaja, keeleteadlane, topograafilis-statistilise ja ajaloolis-
monograafiatena Nõukogude unelaadne elu (1996) ning Kahte kappi on ühhetassa majas tarwis: leiwakappi ja ramatokappi. Eesti raamatukogude ajalugu (2000). Endel Annuse juhitud eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia programm Vt eespool bibliograafia ajalugu. Uurinud eesti raamatu ajalugu ja bibliograafiat ning kalendrikirjanduse ajalugu. Aastal 2000 ilmus monograafia Eesti kalendrikirjandus 17201900. Õpetatud Eesti Seltsi ,,Eesti filoloogia ja ajaloo aastaülevaated" ÕES avaldas 1922 erialanimestiku Eesti filoloogia. Kriitiline ja bibliograafiline aastaülevaade I ande. Nimestiku olid kokku pannud põhiliselt Tartu Ülikooli õppejõud ning see sisaldas andmeid eesti keeleuurimist, kirjanduslugu, rahvaluulet, etnograafiat ja ajalugu käsitlevaist trükis ilmunud materjalidest, nii eesti kui ka võõrkeelseist
annaabi.ee 
