Kuna päikeseaasta arvestati 365,25 ööpäeva oli iga neljas aasta lisapäevaga aasta ehk liigpäevaga aasta. See kalender kannab nime Juliuse kalender või vana kalender. (1582. aastal teostas paavst Gregorius XIII kalendrireformi ja korrigeeris veidi Juliuse kalendrit, mis jäi päikeseaastast maha. Kasutusele tuli gregooriuse ehk uus kalender. Eestis kehtestati see alles 1918. aasta veebruaris.) Roomlased nädalaid ei tundnud. Oli iga kuu 3 keskset päeva kalendid, noonid, iidid. Kalendid kuu esimene päev, noonid kuu 5 päev, iidid kuu 13 päev (välja arvatud märts, mai, juuni, oktoober siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev). Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus. 1) Nuumen igale asjale omale jõud ja vägi. 2) Laar esivanemate hing, igal suguvõsal oma. 3) Geenius igale mehele omane kaitsevaim, sigivuse ja elujõu kehastus. 4) Juno kaitsevaim, kes soodustas abielu ja last sünnitamist.
pKr ALLAKÄIK. Rooma riik laguneb. Kõnekeel erineb kirjalikust ladina keelest, mida koolis õpitakse. 10. saj. pKr keskaeg, kirjakeel oli olemas, kuid vähesed mõistsid ,,puhast" ladina keelt. Eraldati prantsuse, hispaania, portugali, itaalia. Ladina keelest sai vaid ametlik keel. 18. saj. pKr euroopa ülikoolid ei õpetanud enam ladina keeles. Kalender Caesari poolt välja mõeldud. Mujal maailmas ka ladinakeelsed kuunimed. Calendae kalendid = iga kuu esimene päev. (5. märts neljas päev pärast I kalendi) Loevad aega Rooma linnarajamisest (753 ekr). Kasutatakse eKr/pKr asemel AUC (ab urbe condita = linna rajamisest saati). Praegu 2762 auc. 1. Januarius jumal Januse (alguse/lõppu jumal, kes oli kahe näoga, naeris/nuttis) järgi 2. Februarius febris = talve lõppu/kevade alguse pidustus (Eesti vastad) 3. Martius esialgselt I kuu. Jumal Marsi auks 4. Aprilis Aphrodite järgi 5
5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil eKr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrireformi. 46 eKr oli aasta 432 päeva pikk. 45 eKr oli aasta 365 päeva. Siis tuligi kasutusele päikesekalender ning liigaasta. See kalender kannab nime Juuliuse kalender või siis vana kalender. Nädalaid ei tuntud. Oli 3 keskset päeva – kalendid, noonid, iidid. Kalendid – kuu esimene päev, noonid – kuu 5 päev, iidid – kuu 13 päev(v.a.märts, mai, juuni, oktoober – siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev). Ajaarvamise aluseks võeti see, mis tuleb(nt: mitte pärast nooni, vaid hoopis enne iidi). Meelde tuleb jätta 3 nimetust. Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus. 1)Nuumen – igale asjale omale jõud ja vägi. 2)Laar – esivanemate hing, igal suguvõsal oma. 3)Geenius – igale mehele omane kaitsevaim, sigivuse ja elujõu kehastus.
Kerberos- verejanuline metalse häälega koer, kes valvas Hadest- allmaailma. Kujutati mitme peaga, madudest ümbritsetuna. Lasi kõik sisse, kedagi välja ei lasknud. Ülekantud täh- naljatlevas kõnepruugis tige valvur. Kimäär- koletis, kes sülgas tuld. Kujutati kitse pea, lõvi keha, mao sabaga. Ülek- hirmukujutis, viirastus. Kirke- Heliose tütar, oskas nõiduda. Muutis Odysseuse kaaslased sigadeks, aga vabastas nad Odysseuse palvel. Kuulutas Odysseusele saatust, neil oli poeg. Kreeka kalendid- aeg, mis kunagi ei saabu. (Rooma kalendri järgi aga iga kuu 1. päev, noorkuu ilmnemise päevad) Kroisos- viimne Lüüdia kuningas, vallutas peaaegu kogu Väike-Aasia lääneosa. Tunti helde ja rikka mehena. Küllusesarv- sarv, mis täidetult puuviljade ja lilledega sai külluse, viljakuse sümboliks. Dionysos andis selle tänutäheks võõrustajale. Labürint- Knossose lähedal paiknes hoone, ehitas Daidalos Minosele. Seal oli palju eksitavaid keerdkäike, kust ei osatud väljuda
hapud viinamarjad- Miski, mis väidetakse olevat vähemväärtuslik ainult seetõttu, et see on tegelikult kättesaamatu. kentaurid- Hobuse kere ja inimese ülakehaga olendid. Kerberos- Hadese sissepääsu valvav 3 peaga koer, kes sisse lasi kõik hinged aga välja mitte ühtegi. kimäär- Lõvi pea, kitse keha ja mao sabaga koletis, hirmukujutlus, viirastus. Kirke- Nõiatar, kes muutis Odysseuse mehed sigadeks ja hiljem tagasi. kreeka kalendid- Noorkuu ilmumise päevad ehk kuude alguspäevad. Ka aeg, mis kunagi ei saabu. Kroisos- Lüüdia viimane kuningas. Väga rikas ja helde. kuldvillak- Õnnetoov kuldne jääranahk, saadud Hermeselt algselt. küllusesarv- Puuvilju ja lilli täis sarv, mis sai külluse sümboliks. labürint- Paljude eksitavate keerdkäikudega ehitis, koletis Minotaurose hoidmiseks. Ka väljapääsmatud olukorrad ja eksikäigud. maailma naba- Ülimat tähelepanu vääriv inimene.
välja mitte ühtegi. Kimäär- eest lõvi, tagant madu, keskelt sokk, purskas tuld. Bellerophon alistas ta. Nii nimetatakse ka muid mitmest erinevast osast kokku pandud olendeid. Kirke- kauneim ja ilusaim nõid, muutis kõik lähedusse tulnud mehed seaks nii, et nende mõistus jäi alles. Kõik Odysseuse kaaslased muudeti sigadeks, kuid O oli piisavalt kaval, et Hermese abiga Kirke üle kavaldada ning Kirke vabastas kõik O mehed. Kreeka kalendid- aeg või olukord, mis ei eksisteeri või ei hakkagi eksisteerima. Kroisos- Lüüdia viimane kuningas, annetas Delfile, oli väga helde. Läks Delfi oraakli juurde ja see ennustas talle, et kui ta läheb üle ühe jõe, siis üks väga võimas riik kaob. Kroisos arvas, et see on kindlasti Pärsia, aga kui ta sealt üle kõndis, siis kadus hoopis Lüüdia. Kuldvillak- kullast jääranahk. Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid
Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele kui esmasündinule õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa, saates imikueas poisi juurde kaks madu, kägistas Herakles need surnuks. 3 HERA VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Juno (Iuno) oli Vana-Itaalia, eriti vanarooma abielu ja sünnituse jumalanna. Juba esiajal peeti teda suureks jumalannaks. Teda austati pulmade ja abielu jumalannana (Juno, Iuga, Pronuba) ja sünnituse jumalannana (Iuno Lucina). Iga kuu esimene päev kalendid (noorkuu päev) oli pühendatud Junole ning sel päeval lausuti noorkuud Junoga siduv vormel. Sel päeval pühitseti sisse kõik tema templid Roomas. Juno atribuudiks on sageli paabulind, eriti barokk-kunstis. Nelja elemendi rühmas sümboliseerib Juno sageli õhku. Poseidon 1 ÜLESANDED Poseidon on vanakreeka mütoloogias mere- ja maavärinate jumal ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks on kolmhark. 2 TÄHTSAMAD TEOD
Arvsõnad Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad: mitu? Kui palju? 2) Järgarvsõnad: mitmes? 3) Jaotusarvsõnad: mitmekaupa? 4) Määrsõnalised arvud: mitu korda? 18 88 duode kaks vähem 19 89 unde üks vähem Aasta 2014 MMXIV Duo milia quattuordeim 2014. anno bis millesium quartus decimus Annus, i m. Abl. Anno (Domini) (AD) bis millesima quarto decimo Rooma kalender Kuupäev: 1.10.2014 MMXIV Kalendid October Homne kuupäev (ehk 2.10.2014) a. d. V Non. Oct. Nädalapäevad: Esmaspäev dies Lunae (Kuu päev) Teisipäev dies Martis (Marsi päev) Kolmapäev dies Mercurii (Mercuriuse päev) Neljapäev dies Iovis (Jupiteri päev) Reede dies Veneris (Veenuse päev) Laupäev dies Saturni (Saturnuse päev) Pühapäev dies Solis (Päikese päev) Seminar 8.10.2014
pikkus 365 ööpäeva. Kuna päikeseaasta arvestati 365,25 ööpäeva oli iga neljas aasta lisapäevaga aasta ehk liigpäevaga aasta. See kalender kannab nime Juliuse kalender või vana kalender. (1582. aastal teostas paavst Gregorius XIII kalendrireformi ja korrigeeris veidi Juliuse kalendrit, mis jäi päikeseaastast maha. Kasutusele tuli gregooriuse ehk uus kalender. Eestis kehtestati see alles 1918. aasta veebruaris.) Roomlased nädalaid ei tundnud. Oli iga kuu 3 keskset päeva – kalendid, noonid, iidid. Kalendid – kuu esimene päev, noonid – kuu 5 päev, iidid – kuu 13 päev (välja arvatud märts, mai, juuni, oktoober – siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev).** Suur osa Rooma nobiliteedist ei olnud rahul senati võimu langusega ja 44. eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Caesari laused: „Ka sina, Brutus“, „Veni , vidi, vici“- tulin nägin võitsin. Sõtta kaks Caesari toetajat- Antonius ja Octavianus
pikkus 365 ööpäeva. Kuna päikeseaasta arvestati 365,25 ööpäeva oli iga neljas aasta lisapäevaga aasta ehk liigpäevaga aasta. See kalender kannab nime Juliuse kalender või vana kalender. (1582. aastal teostas paavst Gregorius XIII kalendrireformi ja korrigeeris veidi Juliuse kalendrit, mis jäi päikeseaastast maha. Kasutusele tuli gregooriuse ehk uus kalender. Eestis kehtestati see alles 1918. aasta veebruaris.) Roomlased nädalaid ei tundnud. Oli iga kuu 3 keskset päeva kalendid, noonid, iidid. Kalendid kuu esimene päev, noonid kuu 5 päev, iidid kuu 13 päev (välja arvatud märts, mai, juuni, oktoober siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev).** Suur osa Rooma nobiliteedist ei olnud rahul senati võimu langusega ja 44. eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Caesari laused: ,,Ka sina, Brutus", ,,Veni , vidi, vici"- tulin nägin võitsin. Sõtta kaks Caesari toetajat- Antonius ja Octavianus
Kerberos tige valvur; mitme (3, 5 või 100) peaga metsik koer, kes valvas sissekäiku Hadese riiki, Herakles tõi ta maapinnale, kujutati väänlevatest madudest ümbritsetuna Kimäär hirmukuju, viirastus; tuld sülgav metsik olend, lõvi peaga, seljast kasvas välja kitse pea ning sabaks oli madu, kimääri tappis Bellerophontes Kirke kõik mehed on sead; nõid, kes muutis Odysseuse kaaslased sigadeks,mkuid Odysseuse palumise peale muutis nad tagasi inimesteks Kreeka kalendid päev, mis kunagi ei saabu; esimene päev kuus Kroisos viimane Lüüdia kuningas, kellele oraakel ennustas, et kui ta ületab Halyse jõe, hukutab ta suure riigi. Kroisos arvas, et võidab Pärsiat, aga selle asemel hukkus Lüüdia Kuldvillak kuldne jääranahk; ohverdati Zeusile ning riputati Arese hiide, kus seda valvas lohe. Iason viis naha tagasi Kreekasse Küllusesarv külluse ja õnne sümbol, hea valitsemise sümbol, jõukuse sümbol; Amaltheia
annaabi.ee 
